[M.R.]

Eile saabusid tellitud vedrud.

           

Taldrikuid sai tellitud 2, saadeti 3, algne tarneaeg oli neil ka vist 6 nädalat. Ilmselt leiti kusagilt
sahtli nurgast viimased kolm ja saadeti ära.

Tsentrifugaalpiduri vana ja uus vedru. Uue vedruga asi toimib väga hästi ja kaks taldrikvedru
tsentrifugaalpiduri pool laagi all likvideeris ka radiaallõtkud.

           

Üks teemant ja üks elbor said kenasti ümmarguseks aga üks elbor punnib vastu.
Probleem on, et jääb käia perifeeria lainesse. Ja iga kord samades kohtades.
Ilmselt mingi tehasepraak, võimalik on, et elbori kiht on alusest kohati lahti.

[M.R.]

See oli meelepete et asjad ümmarguseks said. Need käiad olid suure karedusega ja ei paistnud välja, et nad hulknurkseks jäid.
Siin on väga hästi näha peale sirgestamist lainelisus mis on suurusjärgus 0,01mm. Tee mida tahad aga selliseks jääb ja kõik.
Protsess algab enam vähem ja lõpus läheb ikka resonantsi.

           

No ei ole võimalik füüsikat ja mehaanikat petta.
Kui näpuga vajutada selle karestatud ratta peale siis käi tõuseb 0,01mm üles. See seade oma lõtkudega lihtlabaselt ei oma vajalikku jäikust.
Lihvimisel on selline muster pinna peal, et häbi sellist toodet majast välja lasta ja ei ole ka tagatud pinnasiledus ja geomeetriline täpsus.

[Brrr]

Minul on ka üks tasalihv, millel on sarnased sisekuuskant avad spindli küljel. Ma muidugi hakkasin vibratsiooni vähendama nendest kruvidest. Ja oleks siis ühest korrast õppinud

[M.R.]

Jajah, need nad on. "Vibratsioonivastased sisekuuskantaugud"

[vwt2]

Jajah, need nad on. "Vibratsioonivastased sisekuuskantaugud"

Proovida nurga all? Äkki kaob resonants?

[M.R.]

Eh, kui jalaluu on katki ega siis tagurpidi käimine asja paremaks tee.

[huvi5]

Oluline on vältida resonantskiirust, õnneks lihtne öelda, mitte saavutada. Ka nurga muutmine võib abiks olla.

[M.R.]

Kui käial on vabadus lõtkuda 0,01mm, siis pane või serviti aga tolku...
Ma rohkem selle seadmega aega ei raiska, hakkan jebaid kammima.
On ka Tyroliti pakkumine aga seal on mõned nüansid täpsustamisel.

[M.R.]

Sai seda superabrasiivi värki natuke tudeeritud ja konsulteeritud nii ida kui lääne pool.
Ja sai soetatud teemantpliiats 50/40 teralisusega käiadele.

       

Ja resultaat. See poolikult lihvitud Rockwelli etalon on võrdluseks mis oli ja mis sai.
Pikk klots on tavaline lehmavaiaraud mida see käi ei ole ette nähtud lõikama.

       

Peale teemantiga praavitamist on vaja käi avada. Avamiseks on kahed erinevad pulgad
millest 120 annab agressiivse lõikamise madala pinnasiledusega ja 240 vähemagressiivse
kõrgema pinnasiledusega.

   

Kuna superabrasiividega ei ole palju kokkupuudet varasemalt olnud, tuleb nende käitumist õppida ja ümberkäimist nendega natuke harjutada.

Kokkuvõtteks, sai hea.

[M.R.]

On nüüdseks mitu raksu ullu pandud, ehk siis kasutatud lihvpinki sihipäraselt tema võimekuse piires ja on tekkinud kuri kahtlus, et ristiettenihe
ei toimeta õieti. Nimelt on perioodiline ristiettenihe kuidagi äkiline ja järsk.
Manuaali tudeerides langes kahtlus leevendile pos 27. mis leevendab ristiettenihke hüdroajamit pos. 15.

   

Leevendi laialiharutamisel selgus, et nii ongi, leevendi vedru on katki. Lausa viieks osaks. Fusk.

   

Õnneks on svenssonite Lesjöforsil sobiv vedru pakkuda, tellimus on esitatud, jääb üle ainult oodata.

[2715]

Saan ma selle viguri tööpõhimõttest õieti aru et kui ühte või teise torusse surve tekib siis hüdrolöögi pehmendamiseks surutakse seda vedru kokku ja peenem toru keskel on äravool mis mansettidest lekkida võiva õli tagasi paaki juhib?
Sel juhul on ilmselt vedru vabalt sees mitte eelpingega et ka nõrgemaid lööke summutada ja tema keerdude arv ja traadi läbimõõt on oluline et saavutada ühtlane käitumine vaatamata laual olevale massile.

Mitte et see oleks vajalik teadmine, kuid mind huvitavad hüdraulika vigurid.

[M.R.]

2715, oled selle hüdraulika viguri tööpõhimõttest õieti aru saanud.
Täpsustuseks, minu pingil ei ole ristlauda, ristikäiku sooritab sammas koos spindliga.

[M.R.]

Täna sain tellitud vedrud kätte. Aga ei lähe see lihtsalt. Vedru va saadan on tiba jäme, välisläbimõõt on 16,3mm. Vanal on 15,7.
Pesa on standartne 16mm, egas midagi, ajame treipingi soojaks.
Sai treitud vajaliku läbimõõduga torn, vedru sinna peale ja valmis ta oligi.
Vedrusi sai ka varuga võetud.

           

Läks leevendi kokku ja asi toimib sujuvamalt.
Aga on kahtlus, et vedru originaalne pikkus ei ole 35mm aga on pikem kuna koostatuna
vedru loksub kolbide vahel. Vanal vedrul on 10 keerdu, uuel aga 8 keerdu. Töötamise ajal on kuulda
klapis selline spetsiifiline tiks, käivad kolvid sabapidi kokku ilmselt.
Homme proovin
A; venitada vedru pikemaks
B; panna vedru otste alla vahetükid ~1,5mm.

[2715]

Mitte et ma tark oleks selle kohapealt aga venitamine tundub olevat parem plaan kui vahele panna.

Pigem see mahatreitud osa tegi vedru nõrgemaks kui ta olema pidi aga see on nii spetsiifiline koht ja sinna täiesti identset vedru leida ebareaalne.

Olen oma elus venitanud 16 klapivedru 10mm pikemaks ja et vedru otsad sirged jääks ma lõikasin punnidele 1,5 ringi vedru sammuga keeret peale ning üks läks treipingi padrunisse ja teine tsentripukki.

Kui esimese venitamise pikkus selge oli siis teised olid vaid tsentripuki märkide vaatamine ning otsad jäid sirged.

[M.R.]

Ei hakanud venitama vedru,  seda enam, et sobivad seibid olid lausa olemas. 8,5x16x1,5
Sai need sisse pandud ja saabus vaikus.

   

Ettenihe töötab oluliselt sujuvamalt, ilmselt enavähem nii nagu tehases mõeldud oli. On kadunud jäigast kiirendusest ja aeglustusest tekkiv kolks ajamis.
Ainult oli vaja ettenihke ajarelee viidet täpsustada, õigemini manuaalis soovitatud väärtus 0,8 sek viide seada.