[M.R.]

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, et sai kunagi soetatud omatarbeks tasalihvpink.
Et ei oleks vaja iga pisema asjaga kusagil kerjamas käia, seda enam, et neid kohti kus kerjamas käia jääb ajas aina vähemaks.
Mingil hetkel oli juba tööde hulk tasalihvile sellise intensiivsuse ja mahuga, et oli vaja kole tihti käiasi vahetada aga käiaflantse oli kaks
ja needki mitte originaalid aga mingi kodukudu ja millest üks oli selline pehmeke, ei pidanud käia kinni ja maksimaalne käia paksus
oli 20mm. Seega oli tegelikkuses ainult üks toimiv flants.
Erinevate käiade vajadus oli suuresti tingitud erinevate materjalide töötlemise vajadusist lähtuv ja sai vastu võetud otsus teha flantse
nii 10-12 tükki. Selliseid korralikke kohe.
Pingi passis pilt asjast on aga mõõte ei ole ja pilt ei ole ka proportsioonis ja mastaabis, et saaks sealt tuletada.

   

Kuna pink on endise Tsehhoslovakkia toode ja tehase asukoht on tänane Slovakkia ja tehasest on ainult seinad järgi siis sealt abi ei saa ilmselt.
Jäi võimalus uurida asjakohaseid standarteid ISO-666 ja ГОСТ 2270-78  vastavast ajast ja jõudsin järgmise eskiisini.

   

Mis materialiseerus omakorda malmivaluna jaanuar 2017

   

Vaikselt on neid voolitud siis kui midagi muud väga teha ei olnud.

       

Sai neid, nagu eelnevalt mainitud, voolida erinevatel pinkidel erinevate lõiketöötlusmenetlustega.

           

Kurja, kuhugi on osad pildid vehkat teinud.
Ehk tuleva nädal lõpetan ettekande.

[isandpauk]

Järjest enam hakkab mulle tunduma, et midagi jääb puudu ja päris kõiki pille orkestris ikkagi ära ei mängi.
Kas praktikale saab tulla? Aitaks kasvõi treilaastu koristada ja pilte üles laadida....

[_rein_]

Paar küsimust teemasse: miks materjaliks malm,lihvpingil ise ei ole kohanud.Teiseks, poldi teemas olid erinevad käiakivid taustal,kus saab vastavalt materjalile kivi?

[M.R.]

Vaat selle rööprähklemisega juhtub nii, et ei jõua kõiki pille ära mängida kui neid rähklemisharusi palju korraga saab.
Aga pildid on vist läinud kõige kaduva teed kui 7 pealt 10 peale sai üle mindud. Seega palun vabandada.
Aga lavastasin mõne seiga.
Malmist on asjad seetõttu et ka malmist neid tehakse ja kuna toona oli muid asju ka valus siis läksid sama soojaga needki.
Universaalne ümarlihvpink 3A130, flantsi joonis

   

Käiamis-lihvimispink 3K634, flantsi joonis

           

Kust käia täna saab, see on raske küsimus. On selline koht nagu MKT sealt saab seda mida neil laos on.
Suhtumine on nii ja naa.
Olen ka Tyrolitist hankinud. See oli ooper omaette.
Annan konkreetse Tyroliti enda käia markeeringu ette ja saan vastuseks, et sellist asja neil küll ei ole pakkuda.
Küsin siis, et kas tehas kohe nii vastaski või?
Vastuseks sain, et ei, ma siin vaatasin ise, ei ole sellist asja kunagi läbi käinud. Seega ei ole ka sellist asja olemas.
Niiütelda vend Hieronymus vaatas pühakirjast järele, ei olnud sellist asja üles tähendatud. Fusk.....
Palusin siiski saata järelepärimine tehasesse ja ülla-ülla, vastus tuli, et jah saab küll. Tükihind selline, tarneaeg ~35
päeva. Teist korda, kui ümarlihvile kivi tellisin, siis enam ei mögisetud, saadeti kohe tehasesse järelepärimine.
Tänased kohalikud abrasiivimüüjad suurt peale relaka ketta midagi muud ei tea ja tunne.
Olen ka Osta.ee-st mingeid kive ostnud ja turgudelt on midagi ka näppu jäänud
Aga Luga Abrasiv kividest.... viskad ära ja siis lähed järgi ja viskad veelkord. Tyrbel, no sellist rämpsu ei ole ma varemalt näinud.
On ka Luga ise oma kodulehel kontrafakti eest hoiatanud.
See on konkreetne kivi meie "ärimeeste "kapsaaeda, kes selle sodi siia on toonud.

Aga flantsivärgist ka, said nad ka tüdrukute juures ära oksüdeeritud. Et oleks nagu päris.
Need esiflantsis olevad sooned on tasakaalustusraskuste jaoks ja on nii sisemine kui välimine külg 15 kraadise nurga all.

       

Ringsoon sai ka firmateraga lõigatud

           

Käiade istupinnad on erinevate kõrgustega kuna erinevad kivipaksused on tarbes. Sellises variandis saan kasutada
kive kõrgusega 8-40mm

       

[huvi5]

Väga sisutihe teema jälle, omal selline töö ka ees ootamas, kuid vaevalt malmist hakkan tegema ja päris originaali taotlema.  
Luga puuduva kvaliteedi jutule kirjutan alla.

[mlsluik]

Töömehe joon lõuast kuni otsmikuni tõmbab luga abrasivi loole korraliku kriipsu alla.  Oli aastaid tagasi selline juhus ja üks sellistest mälestustest mis kunagi meelest ei lähe.

[M.R.]

Tasakaalustusraskused.
Sai lõigatud viis sisemist ja viis välimist võru. Välimisel võrul välimine pool 15 kraadi ja sisemisel sisemine pool
15 kraadi kaldu. Panin jagamispea lapiti, rakise ühe sisemise/välimise võruga kokku ja jagasin asja kaheksaks ehk puurisin 8 ava läbimõõduga 5mm
M6 keerme alla. Kahele järgmisele tegin jagamise 9 osaks ja kahele viimasele 12 osaks. Selle tulemusena sain kolme erineva massiga raskusi.
Siis keerasin jagamispea horisontaali ja lõikasin asja tükkideks. Eelnevalt sai ka M6 kõikidesse avadesse lõigatud ja ära nummerdatud et segamini ei läheks.
Tükeldamisel ei lõiganud lõpuni läbi aga jätsin ~0,3mm kile kuna oli vaja, et võrud püsiksid lõikamise lõpuni koos, siis hiljem sai lahti murtud ja käia peal nad ka üle lakutud.
Muidugi ka tüdrukute juurde oksiidi.

                           

[DevilDeVille]

Kuhjaga riispekki, selliseid teemasid on lihtsalt lust lugeda.

[Marko]

Jep, see on tänapäeval sisuliselt uskumatu sooritus, et keegi viitsib algtõdede kaitsmisega tegeleda.

[v6sa]

Suurepärane töö! Aitäh jagamast, väga hariv.

Küsin enda harimiseks, palju üks harju keskmine ketas üldse tasakaalust väljas on?

Kas tasakaalustamiseks on laagritel tugi või midagi kavalamat?

[M.R.]

Tasakaalustusrakis on mingis teises teemas läbi käinud aga selleni jõuan ka siin.
Harju keskmine ketas on kaalust väljas harju keskmiselt, ei ole kunagi mõõtnud aga
nii huvi pärast selgitan praeguste raskuste kaalud välja.

Natuke avan selliste tööde tausta ka, muidu tundub kõik nii lihtne.
Selleks et selliseid käia flantse toota on tarvis omada(teha ise, osta, vms) kontrollpuks
õige koonilisusega.
Mina tegin ise, see jupp on kvaliteet-tööriistaterasest eeltreitud, termotöödeldud
puhastreitud, termokeemiliselt töödeldud, termiliselt töödeldud, peentreitud, jämelihvitud, 2x termiliselt
töödeldud ja siis lõplikult lihvitud.
Ja mõõtemasinas üle mõõdetud.

Siis on vaja teha kontrolltorn millel on koonuse osa lihvitud selle kontrollpuksi järgi.
Jällegi tegin ise, tööde hulk ja järjekord enamvähem sama puksiga.
Ja alles siis asume flantside kallale.

           

Igasuguseid CNC-treipingi jutte ärge hakake  siin jutustama, hoiatan kohe ette.
Puks on vajalik torni tootmiseks, torn on vajalik flantsi tootmiseks ja ka hilisemas pingi
ekspluatatsioonis käiakoostude tasakaalustamiseks.
Kivil on tarvis kahele poole ka vahelehed panna ja sai ka neid lastud laseris lõigata Temasil-ist.
Paksused 0,5 ja 1mm

       

[tõnn]

Kas nõukaaegsete käiakividega on miskit teha või kõlbavad nad ainult lillepoti aluseks?

[vwt2]

Kas nõukaaegsete käiakividega on miskit teha või kõlbavad nad ainult lillepoti aluseks?

Lisaks veel küsimuse,kas enne rihid ja pärast tasakaalustad?
Tavalisel käial on peale ketta paigaldust võimalik vibra vähendamiseks võimalus ainult rihtida.
Sul vist peenem masin.

[M.R.]

Nõukaaegsete kividega on nii ja naa, sõltub paljudest asjaoludest. Mul on Iljitshi tehase kivid tarvitusel mis on pärit sügavast nõukast
aga nende ajalugu on teada.

Aga läheme edasi, käia ja flantsi suguline vahekord.

       

0,05 lehtedega sätime kivi kenasti keskele. On soovitus, et kivi ei puutuks siseavaga rakise vastu.
Mõõdutundega poldid kinni ja balansseerima

                   

Balansseerimise vastukaalude massid on kõige tillemal 20gr, keskmisel 25gr ja kõige suuremal 30gr

   

Sai käi teemantiga sirgeks lastud, peale mida ei olnud vaja täiendavalt balansseerida. Sai üks vana Rockwelli etalon prooviks üle lastud.
Võrdlusetaloni järgi pinnasiledus 9 klassi järgi, mis on igati bro.

   

Superabrasiiviga nii lihtsalt ei lähe, teemant teda märkimisväärselt ei võta ja ränikarbiid samuti. Kratsib natuke ja ongi kõik.
Aga see oli ette teada.
Peaksin lähiajal saama laenuks vahendi nende käiade ettevalmistamiseks, siis jutustan edasi. Seni, keda huvitab, võib tuubist otsida
märksõnaga "superabrasive truing and dressing"

                   

[Envir]

Natuke avan selliste tööde tausta ka, muidu tundub kõik nii lihtne.
Selleks et selliseid käia flantse toota on tarvis omada(teha ise, osta, vms) kontrollpuks
õige koonilisusega.
Mina tegin ise, see jupp on kvaliteet-tööriistaterasest eeltreitud, termotöödeldud
puhastreitud, termokeemiliselt töödeldud, termiliselt töödeldud, peentreitud, jämelihvitud, 2x termiliselt
töödeldud ja siis lõplikult lihvitud.
Ja mõõtemasinas üle mõõdetud.

A mis siis saab, kui mõõtemasinas viga avastatakse? Uuesti otsast peale?

[M.R.]

Eee... ei taipa küsimuse mõtet.

[Envir]

Eee... ei taipa küsimuse mõtet.

Kirjeldasid koonuse tegemise mitut etappi, termikad ja muud asjad. Oletame, et mõnes hilisemas etapis läheb koonuse nurk valeks, tekib kujudefekt vms. Nüüd avastad vea mõõtemasinaga mõõtmisel. Oletame, et viga pole väga suur. Kas siis teed uue koonuse või mis saab? 

Küsimus on ajendatud huvist, et  tööst parem ettekujutus saada. Kujutan ette, et termokeemiaga saavutatud pinnakiht pole väga sügav. Nüüd masin näitab, et koonus on vale nt 1 sekund. Saab seda ülelihvimisega parandada?

[M.R.]

Ok, sain pihta.

Hakkame pihta sellest, et mõõtemasina sisselülitamisel masin kontrollitakse spetsiaalsete kehadega üle.
Kehad ise kuuluvad ka atesteerimisele/sertifitseerimisele.
Mõõtemasin asetseb reeglina termokonstantses ruumis ja sinna ruumi viib lüüstambur.
Mõõdetavad detailid viibivad nii ööpäeva ehk masinaga samas ruumis enne mõõtmist.

Minu etalon-koonus 1/5 on valmistatud nurgaga 5 kraadi 42 minutit ja 38,1 sekundit.
Tolerantsiga +/-26 sekundit. Oli vist täpsus antud AT6
Reaalne mõõdetud nurk on 5 kraadi 42 minutit 32 sekundit. Seega viga 1 sekund ei  tee ilma.
Ja see koonus on üle lihvitav, loomulikult mitte lõpmatuseni. See kaliiber on tsementeeritud ja
karastatud kõvaduseni 63,5HRC, tsementeerimissügavus 1-1,5mm millest hilisema töötlusega eemaldati ~0,25mm.

[M.R.]

Nii sain siis nädala lõpus abivahendi superabrasiivide praavitamiseks.

   

Sai temaga kaks korda proovitud ja ei saa tulemust. Häda selles, et viimased läbimid kui käia
enam peale ei anna läheb seade resonantsi ja saeb sisse mille tulemusel jääb käi ikkagi viskama.
Õigemini on hulknurkne veaga 0,03-0,04mm

       

See valge pulk on käia avamiseks peale geomeetria sirgestamist.

   

Ega siis midagi, sai asi natuke lähema vaatluse alla võetud ja mis selgus. Seadme spindlil on pikilõtk 0,15mm
ja radiaallõtk 0,04mm. Väidetavalt on tegu Nortoni tootega, milles ma kahtlen, aga see selleks.
Omaniku lahkel loal sai asi osandatud ja ülla-ülla mis meile vastu vaatab.
Laagriavad mõlemad 0,02-0,025mm plussis, võllil laagriistud see-eest 0,015-0,02 miinuses.
Pinnasiledused on ka suurusjärgu võrra mööda sellise rakenduse jaoks.

                   


Esimene, käiapoolne laager on kinnitatud liimiga võllile, liimi on pandud kah nii jaopärast, nagu vaesele sugulasele.
Tsentrifugaalpidur ka minuarust ei toimetanud, vähemalt mulle nii tundus kuna seade lõpetas töö väga kiiresti
peale käiaga kokkupuudet joonkiiruste võrdsustumise tõttu.
Selleks et asi toimetaks pidi tagumisest rattast spindlit manuaalselt pidurdama.
Kokkuvõtvalt võib ütelda, et tavaline hiina käkk. Ainult et hind oli euroopa oma.

[M.R.]

Sai seda tsentrifugaalpidurit keerutatud nii ja naa. Sai arvutatud ja pidur peaks toimima ehk asuma
pidurdama vahemikus 1350-1950 ümbertiiru/minutis. Kiirusel 1650 ümbertiiru on reguleerimispoldid piduriklotsidest
1,5mm kõrgemal millest tulenevalt ei mahu pidur trumlisse. Vedru seal poldi ja klotsi vahel tundub olema hirmus kange.
Originaalis on need reguleerimispoldid custom-made aga sellel seadmel on nad tehtud tavalisest kaalupoldist.

https://www.ebay.com/c/1438022931

No ja ilmselt läks sisse ka vedru mis laual vedeles...
Uued vedrud tellitud, samuti tagumise laagri taha, et pikilõtk kontrolli alla saada.