CASE IH JX95
#21

Arvatavasti mõtlesid sa arutelu teemal, mis omaette postitust ei vääri ja seda linki:

https://www.dlg.org/en/agriculture/tests...t-reports/
Vasta
#22

(22-03-2022, 13:27 PM)Mahno Kirjutas:  Arvatavasti mõtlesid sa arutelu teemal, mis omaette postitust ei vääri ja seda linki:

https://www.dlg.org/en/agriculture/tests...t-reports/

Seesama! Aitäh!
Vasta
#23

Kuna rippsüsteemi müsteerium lahenes, siis plaan selle asjaga edasi minna. Kunagi sai russi jaoks ostetud automaatlukustiga veoaisa pikendused. 
Sellised: 
https://www.pmkaubamaja.ee/et/lh-1221-4605630-05.html
https://www.pmkaubamaja.ee/et/rh-1221-4605630-04.html

   

Plaan on Casele samasugused otsad panna. Aga enne kui ma nendel russi pikendustel otsad maha lõikan, pakun siin, et äkki keegi soovib oma russi jaoks need terves tükis ära osta. Mu russil jõudsid nad korra proovimiseks küljes olla, aga midagi tõstetud nendega kordagi ei ole. Värvikahjustused olid juba poest tulles, muideks.
Hinnaks küsiksin 145 eur paari eest. Selle sees saatmine pakiautomaati. Selle raha eest saan keevitatavad kiirlukustiga otsad asemele osta ning jääb nende pikenduste lõhkumine ära.
Vasta
#24

(22-03-2022, 10:29 AM)olli Kirjutas:  ...Aga mu probleem oli see, et ma olin koguaeg vaadanud, et reguleeritav on ju ainult üks tõmmits. Big Grin Aga nii see muidugi ei ole.. teisel tuli lihtsalt alumine ots aisa küljest lahti võtta, et pikkust reguleerida. Keerasin igatahes tõmmitsate pikkused umbes 64 cm peale ning sain aisad maast 20 cm kõrgusele. Hetkel tundub sobilik.

Kas Sinu omal on vasaku püsttõmmista reguleerimiskeermed siis kinni? See neljakandiline käepidemega väline toru peab tõusma üles ja siis keerama andma ilma aisast tõmmitsat eemaldamata. Vanal masinal võib alumine pea muidugi üheks tükiks roostetanud olla.
Vasta
#25

Aisapikendused ära broneeritud. Cool


Tsitaat:Kas Sinu omal on vasaku püsttõmmista reguleerimiskeermed siis kinni? See neljakandiline käepidemega väline toru peab tõusma üles ja siis keerama andma ilma aisast tõmmitsat eemaldamata. Vanal masinal võib alumine pea muidugi üheks tükiks roostetanud olla.


Vasaku sain vähe suurema haamri ja WD40 abil liikuma jah. Aga just parempoolse kohta olin esialgu veendunud, et see ju lihtsalt sirge toru, mida kuidagi muuta ei saa. Aga täpsemalt uurides selgus tõsiasi, et seal toru sees on peidus keermelatt, mille abil saab pikkust regullida kui alumine ots lahti võtta.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#26

Vastan vastukaalu küsimusele  kohasemasse teemasse.

Enamus nüüdisaegseid esilaadureid on mõeldud mõtlevale inimesele ja seega suudavad tõsta rohkem, kui tühi traktor suudab vastu kaaluda. On juhi kohustus mitte hammustada rohkem, kui tagarataste maaspüsimiseks tohib. Seega on vastukaal tagaripul mitte ainult ohutuse asi, vaid vähendab ka esiteljele kanduvat massi (kaalusiire, mäletate füüsikast?).

200-liitrine tünn, mis on loobitud tihkeid ja kõrge mahukaaluga maakive täis ning seejärel vedela betooniga lõplikult täidetud, kaalub umbes 350 kg. See on vähim, mis peaks ühel kopaga vehkijal taga tilpnema. Hea väike ja ümar kah. Kui närv kannatab, pole isegi haakeseadet tarvis: paned 28 mm läbimõõduga meetrise kangi läbi tünni ülemise kolmandiku kõrguselt ja see jonnipunn püsib kenasti taga püsti ka kesktõmmitsat ühendamata. Kolmepunktiühendusega on muidugi alati kindlam. Samuti oleks kasulik viia vastukaal võimalikult kaugele taha - kaalub paremini vastu.

Ning alati ajab suvaline raske põllutööriist asja ära: ader, purustusniiduk, teine kopp millegi raskega (muld ei ole raske, põllukivid võivad olla).
Vasta
#27

Aitäh, ammendav vastus. Eks mõtlen midagi välja. Smile
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne