27-09-2011, 22:05 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 07-06-2019, 23:46 PM ja muutjaks oli kass.)
Kuna alafoorum "Tehniline" e
(05-10-2011, 22:46 PM)kass Kirjutas: Tolleaegse epaka ja viimase Türi EPT peainseneri jutu põhjal oli seesama vanemõpetaja Pille asja suur propageerija ja katsetaja.Sai isegi poisikesena seda tampoongalvaanikat katsetatud. Ega enam hästi ei mäleta, kus kohast see õpetus sai välja kaevatud, kas oli see ajakiri Tehnika ja Tootmine või hoopiski журнал Радио. Proovitud sai nii vasetamist kui ka kroomimist aga kas olin mina liiga kärsitu või jättis materjali eelnev keemiline puhastamine soovida, tulemus oli mehhaniliselt nõrgapoolne ja aega võttis kah üsna palju. Igatahes tundus see värk üsna mõttetu ja mõneks üksikuks katseks see jäigi. Meetod võib vast sobida restaureerimise käigus ol. oleva galvaanilise katte kohtparandusteks ja vigade peitmiseks.
Eks selline meetod oleks sobilik väiksemate pindade katmiseks, või näites silindrilise jms kujuga detailide jaoks, mida saaks panna treipinki pöörlema jne.
Vb oleks jumet poltide , kodarate jms pudi - padi kallal nokitsemisel. Ega vannigalvaanika ka mingi eriline kosmoseteadus pole, aga seal suured kogused elektrolüüti, vask/nikkel/pliianoodid, happesuse ja muu koostise jälgimine ja sada muud vigurit.
Huvitav on see, et esimeses artiklis on vasetamise juures pakutud tavaline happeline elektrolüüt vasevitrioli baasil. Muidu teooria ütleb, et happeline vaseelektrolüüt ei jää korralikult terase pinnale, et tuleks kõigepealt terasele kanda õhuke niklikiht. Ei tea, kas "peale nühkides" ikkagi jääb siis piisavalt hästi vask otse terasele. Muidu öeldakse, et otse terasele vasetamiseks tuleks kasutada tsüaanhappe vasesoola elektrolüüti vms, mis aga on juba tõeliselt mürgine, mitte nagu palju süütum kroomanhüdriid, mille eest mõni ksf! siin on hirmsasti hoiatanud.
Teada on, et mõni ksf! on "isegalvaniseerimise" mõtet ikka peas veeretanud...