Survepesur ja esimene(ootamatu) külm...

(02-01-2025, 19:48 PM)diselist Kirjutas:   on keeratud liiga kõvasti kinni ja materjali on ka kapitalistlikult täpselt raisatud põlvede/liitmike tegemiseks ,nii et kõike tuleb teha juhendi järgi.moment võtmega keerad kinni nagu plokikaane. Big Grin

See liiga kõvasti on hinnanguline. Õnnestus kaevupumba küljes olevalt kollektorilt väliskeere küljest murda lihtsalt voolikut maha tirides. Materjal on vilets ja kogu lugu.
Survepesuri plõksud neid asju kindlasti ei lõhu.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Survepesu sisend on sama nagu pesumasin või nõudepesu masin mõlemad käivad samamoodi solenoidiga. Kiirema käega vend paneb kraanikausi segisti samuti "pauguga" kinni ja ei lähe lõhki.
Samas igasugu pronks/messing ventiilid ja liitmike pakkimisel tuleb panna tihendus vahendit niipalju kui vaja ja niivähe kui võimalik. Ja vahet pole ka see on nöör, teip või linakiud. 

On  neid vahetatud kümneid ja kümneid aastate jooksul. Mõni peab vastu isegi 10+ a. enne kui prao sisse viskab.
Võimalus on panna ka liimiga aga ainult sinna kus pole eeldatavasti vaja lahti võtta. Igasugu kuulkraane ei tohi liimiga panna need kipuvad võlli vahelt lekkima ja siis proovi liimitud asja lahti murda nii et toru terveks jääb, et ventiili vahetada vms.
Vasta

(03-01-2025, 01:49 AM)MeelisV Kirjutas:  Survepesu sisend on sama nagu pesumasin või nõudepesu masin mõlemad käivad samamoodi solenoidiga. Kiirema käega vend paneb kraanikausi segisti samuti "pauguga" kinni ja ei lähe lõhki.
Samas igasugu pronks/messing ventiilid ja liitmike pakkimisel tuleb panna tihendus vahendit niipalju kui vaja ja niivähe kui võimalik. Ja vahet pole ka see on nöör, teip või linakiud. 

On  neid vahetatud kümneid ja kümneid aastate jooksul. Mõni peab vastu isegi 10+ a. enne kui prao sisse viskab.
Võimalus on panna ka liimiga aga ainult sinna kus pole eeldatavasti vaja lahti võtta. Igasugu kuulkraane ei tohi liimiga panna need kipuvad võlli vahelt lekkima ja siis proovi liimitud asja lahti murda nii et toru terveks jääb, et ventiili vahetada vms.

Messing on selline imeline metall, mis mehaanilise töötlusega muutub kalgiks ja rabedaks. Haamriga messingvarrast menetledes saab see kähku selgeks.
Paraku muul juhul alati ei ole aru saada, et detail "peksa saab". Mul endal oli kunagi vaidlus ühe algaja ehtesepaga, kes messingplekist jõhvsaega uhke ornamendi välja saagis. Soovitasin tungivalt enne tasapinnalise asja painutamist see korra kuumaks ajada, aga kuna haamer polnud plekki puutunud, väitis autor, et saagimine ei mõjuta ja murdis järgmisel hetkel oma kätetöö pooleks...
Selle taustal jäin mõtlema, et kas messingist toruliitmikud lähevad ka rabedamaks kui aja jooksul piisavalt hüdrolööke saavad? 
Ilmselgelt keegi profülaktika mõttes kollektoreid ja kolmikuid kuumutama ei hakka.
Vasta

Uuemal ajal saadaolevad messingliited on valdavalt tundmatut päritolu ja sealt algab probleem. Kui kellegile jääb näppu mõni 15+ aasta vanune Tiemme vms kvaliteet-tootja messingist detail, siis on hea võrrelda vaatluse-kaalumise teel sarnase tänapäevase poe-uuega. Uuel metalli on hulka vähem, tootjat enamasti tuvastada ei õnnestu, mis viitab hiina päritolule.
Eespool oli ka põgusalt juttu katlamajast..et tänapäeval tehakse alupex jne. Kui vooluhulgad ja neist tulenev torustiku läbimõõt on ette antud, siis alupexi puhul tulenevalt asjaolust, et sel süsteemil läheb liitmik toru sisse, tuleb vaadata liitmike siseläbimõõtu, mitte toru oma.
Keermesliidetega metalltorul läheb alati liitmik torule peale, millest tulenevalt saab lähtuda toru läbimõõdust. Sama ka pressterasel.
Küttesüsteemi puhul, kui soe saadakse tuld tehes, teeks ise katlamaja osa ikka jätkuvalt keermestatud metalltorust ja püstakud pressterasega (saab kasutada alupexi töörista, teiste presspeadega).
Alupexiga võib teha tarbevee osa, kuigi ise pean jätkuvalt paremaks Wirsbo (Uponor Q&E) süsteemi. Piisavalt nähtud niisketes tingimustes lekkivaid alupex liiteid, kus põhjuseks läbi roostetanud surverõngas. Alupex on parim vaid tegija vaatest, liiga täpselt pole vaja mõõta, kõik annab painutada-nihutada ja toru üldiselt hoiab ka seda kuju, mis talle anda.
Vasta

Ei ole see Tiemme minu silmis ka kuigi usaldusväärne enam.
Ca poolteist aastat tagasi paigaldatud nimetatud kirjega 6-st kuulkraanist on tänaseks pooled välja vahetatud.
Kraani korpusse tekkisid väikesed augud, nagu nõel oleks seest välja lükatud. Mingi valuviga ilmselt.
Võltsing? Ei tea. Ostetud tuntud F-tähega poest.
Vasta

Täpselt sama tähelepanek minu poolt. Viie aasta jooksul vahetanud neid Tiemme kolmikuid, vahestutse (nende tootjat ei tea) ja nn ameerika mutreid. Torumees rääkis uitvooludest või midagi sellist, mis stutse võib korrodeeruda. No, et vesi juhib kusagilt kollektorisse. Elektrik käis kohal, uuris, mõõtis, laiutas käsi. Võimalik, et lisaks kehvale trassi materjalile ka vee ph määrab, ei tea. Mul on väga aluseline.
Vasta

(04-01-2025, 14:05 PM)Aare72 Kirjutas:  Täpselt sama tähelepanek minu poolt. Viie aasta jooksul vahetanud neid Tiemme kolmikuid, vahestutse (nende tootjat ei tea) ja nn ameerika mutreid. Torumees rääkis uitvooludest või midagi sellist, mis stutse võib korrodeeruda. No, et vesi juhib kusagilt kollektorisse. Elektrik käis kohal, uuris, mõõtis, laiutas käsi. Võimalik, et lisaks kehvale trassi materjalile ka vee ph määrab, ei tea. Mul on väga aluseline.

Peale veekollektori maanduse läbilõikamist pole enam probleemi olnud, enne kestsid aasta-poolteist pronks jubinad.  Ka ei tuvastanud keegi probleemi. Vesi ideaalne, elekter korras jne.
Vasta

Staatiline.
Vasta

Mismoodi staatiline elekter kuulkraani augu sööb? Palun mulle ära seletada.
Vasta

(04-01-2025, 16:11 PM)klemm Kirjutas:  
(04-01-2025, 14:05 PM)Aare72 Kirjutas:  Täpselt sama tähelepanek minu poolt. Viie aasta jooksul vahetanud neid Tiemme kolmikuid, vahestutse (nende tootjat ei tea) ja nn ameerika mutreid. Torumees rääkis uitvooludest või midagi sellist, mis stutse võib korrodeeruda. No, et vesi juhib kusagilt kollektorisse. Elektrik käis kohal, uuris, mõõtis, laiutas käsi. Võimalik, et lisaks kehvale trassi materjalile ka vee ph määrab, ei tea. Mul on väga aluseline.

Peale veekollektori maanduse läbilõikamist pole enam probleemi olnud, enne kestsid aasta-poolteist pronks jubinad.  Ka ei tuvastanud keegi probleemi. Vesi ideaalne, elekter korras jne.
Hiljuti jäi silma ühes nõukaaegses kortermajas - keegi oli köögis remonti teinud, paigaldanud ühtlasi kaasaegsed pistikud klemmidega L;N; PE. Kuna originaaljuhtmestik nõukaajast on kahe soonega L ja PE+N, siis oli tegija PE (maanduse) vedanud eraldi veearvesti küljes oleva 6mm2 potentsiaaliühtlustuse juhtmega kokku. Ka nii saavad uitvoolud tekkida.

Minu ühel kinnisvaral on tarbeveeautomaat. Hüdrofoori paagi flants hakkab pihkama max viie aastaga. Targemad on seostanud probleemi elektriga. Kaabeldus-maandus muidu objektil korralik. mõõdetud asjaomaste poolt nõuetekohasuse tunnistuse saamise protsessi käigus. Ise ei oska miskit arvata.
Vasta

(04-01-2025, 17:57 PM)tcumen Kirjutas:  Mismoodi staatiline elekter kuulkraani augu sööb? Palun mulle ära seletada.

Uitvooluks sõimatakse nähtust. Küllap ksf kass täpsustab, ta iga asja peale mihkel, aga kitsivõitu teadmisi jagma.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Ei veena see mind. Uitvooludest hakatakse rääkima mitme trafoga alajaamade kontekstis ja see on üks kuratlikult vastik teema.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne