Alu pulber ei pane üksi mingit pauku. Kui vaeva näha ja see põlema pista, põleb ühe koha peal hästi kuuma kohtleegiga. Selle materjali tolm on aga üsna ohtlik, võib sellise paugu panna õhus, et saadab teid otse ööbikute juurde. Tripperililla ja alu segu ei hakka ma siin enam kommima, keemia on keemia, vahet pole millega pauku teha, suur osa teie majapidamisest kõlbab selleks. Veest ja niiskusest tuleks asi siiski eemal hoida. Alu ise ei lähe põlema veega kokku puutudes aga, teema on selles, et nende kahe koosmõjul sünnib reaktsioonist vesinik ja vot siis pole vaja enam eriliselt vaeva näha süütamisega, piisab staatilisest sädemest, põrutusest, kuumusest või lihtsalt sellest, et vesinik tahab hapnikuga reageerida ja tadaa kaunis kodu mille katuse all see tünnitäis pulbrit vedeleb. Juhul kui alu pulber peaks süttima või te olete selle süüdanud, siis ärge mitte mingil tingimusel hakake seda kustutama veega või süsihappegaasiga, asi läheb kordi hullemaks ja te pritsite ulmeliselt kõrge tembiga põleva aine laiali (ning suurendate reaktsiooni), nii enda peale kui mujale. Seda tuleb kustutada näiteks liivaga, või kui tegemist on mingis anumas tekkinud põlemisega näiteks talvel, siis toppige sinna sisse kaikaga näiteks kaltsu, puuvillast, presenti vms, aga mitte nailonit ja siidi
. Seejärel saate hingamisaega ja proovige anum katuse alt välja toimetada kui see on võimalik või tekitage turvaline, mitte põlev ala, ümber selle ja kontrollige seda ala.
Aga niikaua kuni te parasjagu midagi põlema pole pannud, on tegemist hea, lõbusa ja kasuliku materjaliga, mille kasutusvaldkond on üpriski lai.
