[Ltner]

   
Lohutuseks tõsistele tegijatele:
Ühtegi originaalosa puuritud,viilitud pole ja ei plaani ka. Kõik on korrosioonikaitse ja värvi all.
   
Algselt oli plaan sellest vanast raamist teha igapäeva hall ja vargavaba poeratas. 
Kuna pedaali võllid näiteks paenduvad väntamisel pisut läbi ja ka ülikerge raam pole vist igapäeva sõidu  jaoks siis jääb ratas ikka rohkem seina peale seisma vist...
   
Lisaks tulevad rattale raami värvi porilauad ja ketikaitse.
   
Küsimus ka.
Kas keegi oskab välja pakkuda teooriat raami ülemise toru paendumise kohta?
Toru on ules paindes ca 2mm esimese 25...35cm peal. Ühtegi mõlki torul pole..
Võiks olla avariipidurdus vastu seina? esihargil kahjustusi ja remondijälgi pole.

[omenaossi]

See ratas kuulub nende väheste hulka, mille puhul restaureerimine (aegavõttev, põhjalik, üsna kallis) olnuks igati õigustatud ja loomulik. Samalaadne "vuntsimine" mingi 30te, praeguseks veel hulgaliselt säilinud rattamargi puhul ei kutsuks esile ohkivaid emotsioone. Nüüdne tulemus on aga umbes samast klassist nagu antiigipoodides müüdavate 18. sajandi samovaride puhul, mis on käepäraste vahenditega (näiteks peenike liivapaber) läikima löödud. Sisuliselt on hävitatud "ilu" ja tarbitavuse poole püüeldes paatina ja suur osa nende antiiksest väärtusest. Järgmine Leutner (kui elus veel üldse kätte satub) võiks väärikama saatuse saada. Plusspoolele saab lugeda siiski selle, et ratta autentsete osadega midagi "kirurgilist" pole sooritatud ja need kenasti edasi säilivad. Samas on eelnev jutt täiesti vaieldav, sest kuulun "kiibitsate" hulka, kel on sadu raame ja kes neid pole siiani vääriliselt väärindanud ;-) (Vale - mõned siiski olen kodusel teel värviga katnud)

[omenaossi]

Mis puutub raami ülatoru deformatsiooni, siis see on teemantraamide puhul üsna levinud ja tavaline pilt - tegu on olnud üsna asjaliku kokkupõrkega.

[atman]

Mul kah selline esihammasratas nelja kinnitusauguga aukude vahel number 18