Terituspingi 3В642 menetlemine.

Trafoprobleemile oleks lahendust nii 24 kui ka 36 voldise valgusti jaoks. 100VA trafo on see
mis tehasest külge keeratakse, 160VA kannatab ka kaks kohtvalgustit. Kohtvalgusti võimsus 40W

           

Kusagil riiulis on ka ilmselt olemas vajalik kiiruste lüliti.
Selline ülekoormusautomaatika ja kaitsmete väljaloopimine.... võib halvasti lõppeda.
Kuna trafot enam ei ole ja kontaktorite juhtpinge ilmselt võetakse faasijuhist, siis oled mingi ekstsessi
puhul sisuliselt alajaama lattidel.
110 volti teeb valusalt kõdi-kõdi aga saatekirja Peetruse juurde suure tõenäosusega ei väljasta.
Ja võrgust oled juhtimisahela mõttes galvaaniliselt isoleeritud.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Ma väga tänan panustamast ohutustehniliste teadmiste ja trafode tutvustamise eest!
Reguleeritav ülekoormuse kaitse on juba ära ostetud ja läheb sinnasamasse kilpi mootori ahelasse.
Esialgne käivitus tehtud testiks ajutise ühendusega ja seda polnud siis kohapeal.
Mitte et mul originaalide vastu miskit oleks aga need on hävinud mingi hooletuse tõttu, mis selgus alles lahti võttes et peamootori oma on saanud tunda liigset kuumust.
Teistel komponentidel on niiskus suutnud ühendusi kahjustada ja käivitil näiteks oli isegi vedru suutnud ära roostetada, kuna kilbi uks kummitihendiga aga alt niiskus sisse pääsenud mingi aeg.
Juhtahelaga siis võtaks selle riski, et nupule tuleb 230V.
Tegemist siiski elektrit mittehuhtiva osaga, millel voolu juhtivad osad malmkorpuses peidus.
Valgustusele aga võtaks toiteploki 10A ja 12V .
Mul muidugi garaazis ka olemas 12V toide 30A mis oli algselt mõeldud teisaldatavate valgustite jaoks ning selle võiks niisama ka sinna lambi külge ühendada.
Ma treipingile töötan hetkel välja magnetiga kinnituvat valgustit, mida saab paigutada näiteks nõnda et siseavasse näha on.
Sama asi võiks ka teiste pinkide juures olla laest rippuva juhtme otsa pistetav spiraalkaabliga.

Käivad otsingud leidmaks mugava kujuga metallkorpusega valgustit millel päris klaasist aken kust valgus välja paistab ja painutatav spiraalist keritud jalg, ehk võimalus see külge ehitada.
Vasta

Vahepeal palju vett ära voolanud, kuid peab tunnistama võimetust pinki ära lõpetada.
Korralikku lampi proovisin leida, kuid ei näkanud.
On vaid plastikust kestaga või siis pole kinnised ja pane või vana tagasi...
Elektriasjad ka olemas et toita lampi ja mootori kaitseks reguleeritav bimetallkaitse aga veel paigaldamata.
Vahepeal oli hädasti vaja 60mm puur teravaks saada ja pisut peenemaks ja eks siis vapralt sai tehtud uus luuk kust käiapuru keermele ei pudene.
   
Kuna originaalse kinnitusviisi jaoks napib korpusel liha, siis sai keskele ühe augu.
   
Õlikork sai ka suure kraega, et kui lahti keerata ei pudene miskit sisse ja sellega sai kõik korda.
Hakkan mina siis rõõmsalt morse 5 koonusega puuri spindlisse panema ja ei saagi, kuna keegi terava mõttega konstruktor on teinud spindliava nii lühikese, et puuri sabale ruumi polegi...
Miks, genitaale mööda küll, siis üldse sinna mk 5 tehti sisse kui puuri sabale ruumi pole?
Antud juhul lahenes probleem papist keeratud vahelehtedega, kuid pea laagrid ei käinud vabalt ning kuidagi jõnksutades see puur üle käidud ikka sai.
Siis pea lahti ja sees poolsurvelaagrid, millele jäljed sisse taotud instrumendi koonusest võtmisega ning selle vältimiseks ka erilisi võimalusi polegi.
Prooviks sai võetud tavalised kuulid asemele madala vibratsiooniga ja see häälestamine on terve teadusharu.
   
Esiteks muidugi on vaja määre välja pesta ja kuna metallkattega laagreid polnud sai kummikatetel huuli pisut kärbitud et nad laagri liikumisele ei mõjuks.
Linnunokatäis vedelat õli sisse, laagrid kokku ja reguleerima.
Ristilõtku uutel laagritel polnud sest võll jäetud paar sajandikku üle mõõdu ning kuum laager läks parajalt otsa aga vana kättesaamine oli küll tükk tegu.
Küll aga oli pikilõtk ja selleks flantsi koomale keerata kuni ta laagrid kokku surub ning lõtk ära kaob.
   
Lõpus siis polte keerates erinevalt selgus, et asjad sugugi sirged pole ja kui laager vaikselt pöörles, kella osuti ei värisenud ja vabajooks hea oli selgus kaliibriga mõõtes, et vahed sugugi ühtlased pole.
Algul papptihendiga ei suutnud erinevust ära rihtida ja paksus ka ei sobinud.
Lõpuks sai tehtud paksust kilest tihendid, mida sai erinevalt kokku suruda ja tulemus tuli täiesti vastuvõetav, kus käe jõul loksutades kella osuti ei liigu aga umbes 15 grammise jõuga rattast keerates liigub spindel vabalt ja käega hoogu andes pöörleb umbes 6-7 pööret.
Peab see asi ju minu ettekujutuses eriti vabalt pöörlema et spiraali mööda saaks toega sujuvalt liikuda.
Kuna tugi pole ka eriliselt jäik ja laagritest tulid nõksud sisse sai puur küll selline, mida avalikult näidata ei sünni.

Spindli siseava sai ka muide treitud edasi piisavalt sügavaks, et saab puuri koos sabaga sisse pista.
Veel sai spindli pidurile tehtud uus lahendus, kuna originaal tahtis spindlit lukustamisel ära liigutada.
   
   
Jagamise ketta ka mõtlesin, et teeks mõne juurde, kuna päris tüütu on neid hambaid teritamise ajal lugeda ja üsna lihtne ühega eksida.
Kui on 6 hambaga instrument, siis olgu ka 6 võimalust fikseeruda mitte 24.
Samas kui väheke nuputada saab teha sellise silindri, kus on mitu aukude ringi ja kui teha uus lukusti ümara tipuga saab selle fikseerida sobiva ringi kohale ning tuleb oluline kokkuhoid ketaste hulgalt.

Igatahes töö vaikselt jätkub, kuna lõpp juba paistab teleskoobiga vaadates...
Vasta

Kus see inimeseloom jaanipäeval mujal ikka on kui töökojas ja püüab puurida 50mm auku.
Vasta

Секретно.

Алекс - Юстасу.


   

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Head uut kõigile imelike tööpinkide huvilistele.
Vasta

Mind hakkas huvitama küsimus mille järgi sinna kahe laagriga poolde määret õieti doseerida?
Tunnistan oma viga ja kipun alati palju toppima ning siis lähevad laagrid kuumaks.
Solidooliga poleks teema, kuna see sulab välja aga tänapäeva määrded kipuvad temperatuurile püsivamad olema...
Terituspingi spindlil panin laagrid pooleni täis aga kuna jäid kummikatted peale siis ei pääsenud liig välja.
Ilmselt kinniseid ei tohiks vist kasutadagi sellises sõlmes?
Vasta

2715, millised kummikatted terituspingi spindlis?
Mälu järgi läks 50gr ЦИАТИМ-202 4 laagri peale.

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

Õnnestus vahepeal hankida spiraali töötlemise abinõu.
Vasta

Proovi mõne krossika esiamordi kummilõõtsa, mõned on üsna pehmed, sisemine läbimõõt neil umbes 50 mm kandis.
Paremates motopoodides saad värvi ka valida Smile.
Vasta

(17-02-2023, 22:21 PM)M.R. Kirjutas:  2715, millised kummikatted terituspingi spindlis?
Mälu järgi läks 50gr ЦИАТИМ-202 4 laagri peale.
Panin importlaagrid, kinnised millel jäid väljapoole katted peale aga seest ruum ühine ja seega üleliigne määre ei taha kuidagi oma kohta leida.
Määrdeks läks miski Adin-nol määre mis kuni 120c peaks käima ja siis ta ei tahagi sulada välja...
Vasta

Sellesse spindlisse on tehase KB ette näinud 36208 laagri koguses 4 tk. Need on radiaal-aksiaallaagrid ilma tihenditeta.
Paigaldusskeem Tandem ehk kaks laagrit üksteise taga ja vedrudega tekitatud eelpinge. Võib paigaldada ka 436208
laagri koguses 2tk, see on juba tehases paaritatud laagrikoost.
Spindlilaagrid on sodi eest kaitstud labürinttihenditega nii seest kui ka väljastpoolt.
Aga sa panid head "importlaagrid", tagusid silmini määret täis, muutsid rihma konstruktsiooni ja imestad, et sooja toodab.
Kesse tegi? Ikka ise....

Matemaatika ja mehaanika, see on puhas rassism, diskrimineerimine ja valgete ülemvõim
Vasta

(18-02-2023, 13:06 PM)M.R. Kirjutas:  Sellesse spindlisse on tehase KB ette näinud 36208 laagri koguses 4 tk. Need on radiaal-aksiaallaagrid ilma tihenditeta.
Paigaldusskeem Tandem ehk kaks laagrit üksteise taga ja vedrudega tekitatud eelpinge. Võib paigaldada ka 436208
laagri koguses 2tk, see on juba tehases paaritatud laagrikoost.
Spindlilaagrid on sodi eest kaitstud labürinttihenditega nii seest kui ka väljastpoolt.
Aga sa panid head "importlaagrid", tagusid silmini määret täis, muutsid rihma konstruktsiooni ja imestad, et sooja toodab.
Kesse tegi? Ikka ise....
Aga seda küsimust võiks arutada terituspingi menetlemise teemas.
Heal meelel olen süüdi aga ainult määrdega ülepingutamises.
Rihm nüüd küll erilist sooja ei tee ja et ta teoorias peaks olema vedrudega pingestatud siis seda ta pole.
Keegi on ratsettepaneku teinud ja need on ära jäetud ning kokku käib sise ja välisvõruga mis tekitavad selle eelpinge.
Tihedaks ei saanud ka sest pöörleb täiesti vabalt ja lõpus lasin käia ilma kateteta, mispeale ta üleliigse osa määret välja ajas ning nüüd juba ei soojene üle 50c tunnise käimise peale.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne