[aatom]

Mõistagi ei plaani ma jäädagi testvee peale / talveks tühjaks lasta (mis võimatu, sest sellest mootorist saab vee kätte vaid külmumispunni eemaldamisel). Lihtsalt ei taha uut lambda andurit tuksi keerata + mis mõju ikkagi on CO näidule ja kuigi nagu võiks ülevaatuse järgi kuu vabalt sõita, siis kindlustust saan vaid kuu kaupa teha klausliga sõit remondikohta või ülevaatusele (peatatud kandega sõiduk).
Ega selle tihendi vahetus lihtne ole, poldid roostes (juba õhulugeja korpuse 4 poldi lahtikeeramine oli vaev), ja kindlasti on ka alumiiniumist sisselase, malmist pea korrosiooni tõttu auklik, vajab kuidagi taastamist.

Uuest lambda andurist kindlasti on abi, sest tühikäigul pihusti lahtioleku pulss on 6.5 pealt langenud 4,5 peale. Aga anduri pinge sekundilise intervalliga kõigub 0,1V -> 0,9V peale (nagu aeglane andur? NTK OZA624-E2 1918) ja seda on kuulda ka mootori töös, võiks stabiilsem olla.

Küünaldega, need 5 on kõik ühesugused, vaid 6 silindri oma seestpoolt tahmasem ja külgelektroodi juurest ka tahmasem, aga keskelektroodi tipp jällegi nagu puhtaks pestud. Eelpool kuskil on pilt ka vanadest küünaldest, see jahutusvee lekke on juba enne minu aega, samamoodi 6 tahmane ja pisut ka 5.
6. küünalt uuesti eemaldada ei taha, seal lamda andur, mis võib viga saada, ruumi vähe jne

[aatom]

Teen pikema postituse sellest erilisest pidurisüsteemist ja mitte nii erilisest (aga meie jaoks küll) tagapiduri süsteemist. Ka endale, et oleks koht, kust vaadata, aasta pärast mäleta ju muffigi. Tagapiduri tööpõhimõte sarnane juba 60 aastate GM autodel.

Kõigepealt selle ajastu ABS süsteemist, nimeks Teves (netis juttu ka Teves II, 2 põlvkond?) pidurisüsteem, kasutati +- 90 aastatel paljudel autodel, tootjaks sakslaste ATE, kasutati ameeriklastel, Jaguar, Saab, VW jne.  Tööpõhimõte kõigil sama, täpselt ei tea, vist ka peasilinder / kogu kupatus sama, aga ajud erinevad. Tundub eriti mitte remonditav süsteem, kui just surveandur või lämmastikuga täidetud vastusurve paak (mis hoiab rõhu all piduriõli) vahetust vaja, kuulklappidega lahendus.
Kes unejutuks sellist süsteemi (inglise keeles) lugeda tahaks (palju pilte), siis siit leiab Saab 900 oma. 3 kanaliga süsteem, vasak / parem esi ja tagapidurid koos.

Esipidurite juures midagi erilist pole, kui just nõmedalt paigaldatavad kolksumisvastased plekid piduriklotsidele, lähevad kergesti paigast paigaldusel. Ja mind õnnistati ka sellega, et üks paar klotse koos nende plekkidega kiilusid kinni, ei liikunud, pidin viili välja otsima.

Tagapidurid koos käsipiduriga aga on sellised omapärased "paraja vedrusurvega süsteem". Näitan kõigepealt pilti sellest lekkivast pidurisadulast (ja roostet täis).


Vedru juures on pooldunud vedruseib vm, mis on kaetud suisa kummiga. Ääretult halb pidurisilindrile teda saada ilma kummi vigastamata. Tema otstarvet õieti nagu aru ei saagi, varasemad GM süsteemid (juba kuuekümnendatest) on samasugused, vaid see vidin ja kinnitusklamber puudub. Panin tähele, et ta hoiab klotse kettale rohkem vastas/lähedal, ehk siis ratas nii vabalt ei liigu, aga pidur rakendub kohe/kiiremini. 
Ja oleks ma vaid teadnud, et see katki, tõmbas kriipsud peale silindrile katsetamisel ja välja pressimisel.
See suur vedru surub silindrit vastu piduriketast, aga mitte nii tugevalt, et ületada tihendi poolt tekkivat takistust (ehk ei suru klotsi vastu kettast kokkuvõttes). Silinder ise näeb  välja aga selline (selle uue mittetöötava baasil):

Topeltsilindri põhimõttel, väiksem käib suurema sisse, siis see noolega vidin, vedru, 3 seibi, millest keskmisel on kuulid ja siis surutakse ta suure silindri sisse ülal vedru kõrval oleva vidinaga. Käsipidur peaks siis töötama nagu nii, et sisemine silinder surutakse vastu välimist ja nii poob ennast kinni. sisemine vedru peab olema õige survega, et töötaks käsipiduri lukustus, aga pöörleks klotsi kulumisel (isehäälestuv). Sellel vigasel uuel oli ta õige kõrguse peale surumata jäetud (kuna seespool vigaselt komplekteeritud, siis ei aidanud sissepoole surumine):


Nüüd üks pilt silindrist koos tema juurde kuuluvate vidinatega. Sinine nool siis asjad, mida vanemas põlvkonnas ei kasutatud. Pika vedru otsas (kollane nool) peaks olema ka nn taldrik (vanas oli), kuid uude ta ei mahtunud (sees mõõdud erinevad).


Kogu kupatuse kokkusurumine käib nii (kuigi netivideotes on tolmukate paigaldatud, siis ta saab viga, kui silinder sisse suruda. Sama teema selle pildil silindril oleva kummiga kaetud vedruseibiga)


Ja nüüd väga oluline asi (mille ma tegin valesti), mis on tegelt paras peavalu. Klotsi hoidja peab olema paigaldatud välimisse soonde, mitte sinna risti kohta. Ta peab saama pöörelda. ja ta vajab mudimist, kui on uus, no ei istu klotsi külge kuidagi. Klotsil on taga kaks naga, mis peavad minema silindri pikkisoonde (polegi nii lihtne klambrit ja seda soonde kokku ajada). Silinder ei pöörle kasutamisel (seda teeb sisemine silinder)


No vot, saigi vist kõik. Ah ja video, kuidas see uus ei tööta kohe mitte: 
Ja kuidas vanema põlvkonna käsipidurit häälestada pidurisadulal, sobib vist ka uuemale.

[aatom]

Taaskord üks pikalt liiklusest väljas olnud vanur teele aidatud  .

Esmaspäeval sai kordusülevaatusel käidud ja lõpuks tehtud. Heitgaasi CO, mis enne oli 10, oli seekord puhas 0. Käsipidur hakkas kah tööle peale uuesti üle vaatamist (vaata eelmine post, klotsi taga olevad nagad, kuidagi sain ka selle ühe uue tööle, teine endiselt laiali). Lisaks parem tagumine piduriketas viskab, treisin üle (mu miski suvapingi padrun pole usaldusväärne/täpne), paras vaev, enne märgi auto peal ära, kus viskab, siis säti pinki samamoodi. Sai parem, aga mitte hea, peab uued ostma. Pidurid paraku pole veel usaldusväärsed, vahest harva juhtub, et keskmiselt vajutades parem esimene rakendub järsku rohkem, ebamugav olukord, eriti kurvides pidurdades. Eks selle keerulise peasilindri miski kuulklapp jurab või sodi täis vm.

Ah ja selle jahutusvee lekkega läksin mitme kompromissi peale, lasin vee välja ainult radiaatorist ja jätsin nii palju mootorisse, kui sinna jääb, siis testvesi sisse koos lekkepeatajaga. Nüüd miski 20% kontsentratsiooniga vesi sees. Aga enam ma ei õhuta tehasejuhendi järgi vaid alati võtan termostaadi välja ja sealt valan mootori ääreni täis, valus vaadata, kuidas õhutasku tõttu mootori ülaosa temperatuur kiiresti tõuseb. 

Ja siis julgesin ühe pikema sõidu Tallinna teha. Väga mugav ja vaikne on, tuulemüra kuuled ainult, aga pidevalt pead teed jälgima, konarliku asfaldi peal kipub pisut suunda muutma, vanad puksid ja ega  215/65R15 rehvid kah kaasa aita. Kast, mootor töötab väga hästi, kõik 4 käiku sujuvad ja sidurilukk (TCC) ka paistab toimivat, mootori pidurdust oli tunda. Temperatuuri hoiab kenasti 82 kraadi, mis linnas mõistagi tõuseb. Ja kütusekuluga päeva kõige suurem üllatus, kokku sõitsin 365Km, kiirteel 110 ja 120, vastavalt kuis lubatud ja ekraanil näit aina vähenes ja vähenes, kuniks kodus tagasi olles näitas 10,6 L/100Km. Viljandis võtsin paagi täis, et teha ka täispaagi meetodil mõõtmist ja tagasi tanklasse jõudes mahtus paaki vaid 31L kütust = 8,5 L/100Km, megahea tulemus 3.8L V6 mootoriga 300Kkm sõitnud 36 aasta vanuse auto kohta. Paistab et ekraanil arvutatakse keskmist pika perioodi kohta.


Kui midagi hullu ei juhtu, siis siin teemas tuleb pikem paus, naudin hetke tulemust ja minimaalselt teen miskit. Aga miskit pean tegema, koju jõudes see lammutuse Passati salongiventilaator tööle hakkamisel käib kuhugi vastu, no olen sunnitud taas ameerikasse raha viima.

Ja mida siis üts vana elektroonik Päälinnas tegi, käis mõistagi vana vinge elektroonilise muusika suurkuju Jean-Michel Jarre kontserdil (uskumatu vitaalsusega 76 aastane vana, kargas sündi taga nigu noor DJ, uued modernsed lood, remasterdatud vanad, vinge). Väga hea oli, mingit allahindlust polnud tehtud laser / video show poolt. Sellega seoses on enda mälestustest lahe lugu rääkida, nimelt aasta võis olla 89/90, peale vene kroonut Tallinnas ülikoolis olles, oli mul toas vanemate käest saadud lampidega mustvalge teler (mis pandi pihta jõulude aeg), ise tegin Soome hääle sisse (venelased kasutasid 5.5MHz, läänemaailm 6.5MHz, vajas lisamoodulit) ja siis kuskilt Viljandist pärit poisile oli põnev soome TV-d vaadata. Ja ükskord juhtumisi tuli 88 aasta Jarre Londoni kontsert, no oli see vast elamus, kuigi pilt oli mustvalge jne.