Väikelaadur, puurime liini
#1

Mul läks JuMZ katki. Jahutusvedelik oli õlisse tunginud ja mulle tundus, et ma ei taha teda enam remontida. Mitte, et JuMZ oleks halb traktor olnud: ei ta töötas mul siin kenasti 15a. Tuleb märkida, et JuMZi haakes tõstuki raam on niisugune kombo, millele on paljudel sh kallitel kaasaegsetel masinatel raske vastu saada. Tagaaknast oli käpaots ideaalselt näha ning kuna traktor on rahuliku käiguga siis oli käpad võimalik lihtsasti pluss-miinus paari cm täpsusega paika sõita. Mul on küttepuud ladustatud transpordialustele ning plats, kus nad seisavad, pole ideaalselt tasane. Täpsust on hädasti vaja, sest mul tuleb saada käppadega pihta aegajalt ka traktori suhtes viltu olevatele aluseavadele.

Aga vene traktor on vene traktor, teha temaga tunnike tööd või mõni tõste, oli väga odav ja oluliselt abiks. Üle tunni tema kabiinis muutus väsitavaks. Nüüd, kui traktor võrdlemisi põhjalikult katki läks, siis sai selgeks, et peale remonti on mul ikka vaid vana vene traktor, tekkis tunne, et võiks ühe ajastu siiski ära ajaloo prügikasti saata.

Asendusega oli eelpool mainitud põhjusel keeruline, ei esilaaduriga traktor, upitaja vms ei näe kabiinist tõstekahvli otsi! Jah, pane kaamera ja vaata, aga tore lugu küll, kas tunnistame siis vene traktori, mis abivahendeid ei vajanud, paremaks ja progressi läbi kukkunuks? Sai selgeks, et minule vajalike omadustega masinaks võiks olla väiksem laadur, mille kabiinist on ette hea vaade. Mehhaanilisest käiguvahetamisest oli tüdimus, seega kas automaat või HST.

Kõik teed viivad lõpuks Türile, seal oli pille pakkuda ning üks tuli minu õuele.

Väikelaadur TCM (pilt müügikuulutusest)
   
Vasta
#2

Talve jooksul sai sellel enamus hüdrovoolikuid ära vahetatud, sh sõiduvoolikud. Õigemini ühe sõiduvooliku vahetas ta seal kohapeal ise ära. Teise väga halb olukord kohe silma ei torganud, avastasin hiljem. Sõiduvoolikute asendamine eeldab günekoloogi pabereid koos vastava riistvaraga, tavaliste võtmete-padrunitega pole seal midagi teha. Näiteks tuli ligi pääseda vooliku mutrile nr 36, mis asub ca 40cm sügavusel 10x10cm tunnelis, mis omakorda asub kuskil kola vahel. Padruni sabale sobiv harkvõti nr 36 pole väga liikuv asi, eks teda saab tellida, aga on kallis, tellimine võtab aega ning pole kindel, kas saabuv asi ka kvaliteetne on.

Tegin ise selle harkvõtme. Õnneks on veneaegseid lehtvõtmeid veel liikvel, sai 5 EUR eest soetatud 36/32 võti, sellel laba maha lõigatud ning TIG abil Cromarodiga veneaegse padruni külge keevitatud. Kasutasin 3/4 saba, sellele veel 1,2m toru otsa, mõõdukalt jõudu ning naksatusega see mutter lahti tuli. Viisin vooliku H-scandi, kus tellisin talle täpse asenduse. Paigaldama asudes sai selgeks, et uue vooliku mutter pole mitte 36 vaid 32. Oleks harkvõtme tellinud, siis hakka järgmist mõõtu tellima. Õnneks oli mul ju võtme teine laba olemas, millele järgmine vene padrun otsa keevitada, jäi veel võtme vars alleski, äkki läheb veel kuhugi vaja. Sai vooliku üks ots paigale siis, hakkame teist panema - noja palju õnne! Nüüd tuleb välja, et poest tellitud täpne vooliku asendus on 2cm pikem kui originaal. Kuidas see nüüd juhtus, kas otsad olid kuidagi teistmoodi või mis, ma aru ei saanudki. 2cm pikemat jämedat, kuid suhteliselt lühikest voolikut on ikka keberniit keermesse ajada. No erinevate koormarihmade ja heeblite abil lõpuks siis ikka läks.

Tegemist on väikelaaduriga, millel on mitmeid häid omadusi - HST, väike kaal, väiksed mõõtmed - aga on ka nendest tulenevaid puuduseid. Masina geomeetria on disainitud kopaga töötamiseks. Kopaga sõidetakse hunnikusse sisse, käänatakse kopp üles, sõidetakse minema ning sihtkohas kallatakse kopp tühjaks. Kopas olev laadung liigub üsna suures osas liigendi peale, mis vähendab masina koormust märkimisväärselt. Minul on vaja koppa ka küll, aga suur osa tööd hakkab käima kahvliga. Kahvli kasutamise geomeetria on teistsugune kui kopal, kahvli puhul jääb mass liigendist ettepoole. Kuna kopp käänab üles ja pärast kallab lasti maha, siis saab kopale teha väiksema jõuõla kui on vajalik kahvlile.

Minu väikelaaduril on max tõste koormus 850kg ja töökoormus 650kg, mis iseenesest on enamuse tööde jaoks piisav. Samas, kui paigaldada eri haakeriistade jaoks nn eurokinnitus, siis läheks jamaks, sest eurokinnitus viib juba ainuüksi haakepunkti 10-15cm ettepoole. Tõstekahvlite kasutamise korral jääb väikese kopale disainitud jõuõla puhul kasulikku tõstevõimet kaunis vähe järgi. Lahenduseks meisterdasin ma FEM 2A standardiga sobituva haakeplaadi, millele tegin natuke pikema jõuõla.
Vasta
#3

Mul juhuslikult oli järgi veneaegset 20mm plekki, lõikasin sellest gaasiga joonlaua ning sirkli abil vajalikud tükid välja, puurisin augud ning keevitasin kokku. Keevitamisel teadagi tekivad deformatsioonid, selle vastu ma fikseerisin kriitilised mõõdud tugedega ära ning mängisin ette ja taha soojaga. Viimase toe eemaldamisel käis siiski ilus plinn, aga õnneks oli kõrvade vahe tehtud paraja varuga ning masina peal proovimisel sobis kõik hästi kokku.

Laaduril on kolm kinnituspunkti, millest kaks asuvad samal teljel ning üks nendega paralleelselt, kinnitamine käib 40mm tappidega. Samatelgsuse tagamiseks tuli nüüd peale keevitamist algselt varuga tehtud avad liini puurida. Mul oli juba enne plaadi tegemist olemas plaan A ja mingi järgmine plaan veel. Plaan A oli liini puurimine teenusena sisse võtta, konsulteerisin ühe firmaga sel teemal. Küsimise hetkel asi nagu sobiski, aga kui ma omadega sinnakaugele jõudsin, siis selgus, et järekord on kuu või rohkem. See mulle ei sobinud, võtsin hinnapakkumised paarilt teiselt firmalt. Sealt tuli hind ca 340EUR üks liin, seega 2 x 340 + km, mis ei tundunud vastuvõetav.

Tuli asuda järgmise plaani kallale. Tellisin 6 laagripukka, tükihinnaga alla 6 EUR/tk, ostsin kitsaid M16 mutreid kokku hinnaga alla 10EUR. Sättisin pukad 25mm kalibreeritud võlli ja vanade katteta poltide abil üles. Tegin võlli sisse vajalikud avad lendtera ning tihvti jaoks ning puurisin liinid treipingis läbi. Lendtera jaoks kasutasin 10x10mm kehaga tera, tegin 11x11mm neljakandilise augu ning fikseerimiseks 6mm tihvti. Kombo töötas hästi. Koorimisel oli parem kasutada kaldega tera, mõõtu lõikamiseks oli parem nn astmetera.

Kokkuvõttes ma arvan, et kui oleks esialgse firmaga tähtaja osas kokkuleppele saanud, oleks lasknud seal puurida, sest kuigi otsene kulu alla 50EUR, siis kõigi pudinate kokku otsimine ja üles seadmine oli ikka palju jebi. Lõikamine ise oli suht lihtne.

Alumine liin puuritud
   

Ülemine liin puuritud
   

Tapi passitamine
   

Masinal passitamine
   
Vasta
#4

Edu väikelaaduri kodustamiselSmile Kolmetonnise traktoriga seal midagi võrrelda ei ole. Ei heas, ei pahas - hoopis erinevad elukad.

(12-04-2025, 23:00 PM)Envir Kirjutas:  ...Viisin vooliku H-scandi, kus tellisin talle täpse asenduse. Paigaldama asudes sai selgeks, et uue vooliku mutter pole mitte 36 vaid 32. Oleks harkvõtme tellinud, siis hakka järgmist mõõtu tellima. Õnneks oli mul ju võtme teine laba olemas, millele järgmine vene padrun otsa keevitada, jäi veel võtme vars alleski, äkki läheb veel kuhugi vaja. Sai vooliku üks ots paigale siis, hakkame teist panema - noja palju õnne! Nüüd tuleb välja, et poest tellitud täpne vooliku asendus on 2cm pikem kui originaal. Kuidas see nüüd juhtus, kas otsad olid kuidagi teistmoodi või mis, ma aru ei saanudki. 2cm pikemat jämedat, kuid suhteliselt lühikest voolikut on ikka keberniit keermesse ajada. No erinevate koormarihmade ja heeblite abil lõpuks siis ikka läks.

Saue Hydroscand?

Ürgsete ja nüüdisaja optimeeritud otste mõõdud on erinevad küll. Neil on teoorias kataloogis ka teisi valikud, aga praktikas tähendab see mitmenädalast ootamist ja rammusamat hinda.

Sõidumootori voolikud vast ei nihele eriti kasutamisel. Eks otsasid pead jälgima, et laht ei murraks. Lühikese voolikujupi liigne pikkus on alati jama, jääb otsi kangutama.

Envir Kirjutas:...
Masina geomeetria on disainitud kopaga töötamiseks. Kopaga sõidetakse hunnikusse sisse, käänatakse kopp üles, sõidetakse minema ning sihtkohas kallatakse kopp tühjaks. Kopas olev laadung liigub üsna suures osas liigendi peale, mis vähendab masina koormust märkimisväärselt. Minul on vaja koppa ka küll, aga suur osa tööd hakkab käima kahvliga. Kahvli kasutamise geomeetria on teistsugune kui kopal, kahvli puhul jääb mass liigendist ettepoole.
...

Jõuõlg jõuõlaks, paralleeltõste puudumine on kahvlitöö puhul kõige tülikam. Nagu kirjutad: tõste puhul keerab kahvel end "sisse", sest miski ei nihuta kallutussilindrit tõste edenedes väljapoole. Seda peab tegema juht kangist.

Puhas vertikaalne liikumine on kahveltõstuki masti vaieldamatu trump. Sul on metallitöö käpas: masti saab ju tõstuki asemele ka monteeridaSmile

Suurepärane töö avade töötlemisel ja selle kirjeldamisel!
Vasta
#5

Tsitaat:Kolmetonnise traktoriga seal midagi võrrelda ei ole. Ei heas, ei pahas - hoopis erinevad elukad.

Laadur kaalub ca 2,5t, massierinevus seega nii suur ei olegi. 

Tsitaat:Saue Hydroscand?

Sõidumootori voolikud vast ei nihele eriti kasutamisel. Eks otsasid pead jälgima, et laht ei murraks. Lühikese voolikujupi liigne pikkus on alati jama, jääb otsi kangutama.

Ei, see, kus vanasti Tiit Vähi pilt oli. Aga mul ei ole neile suuremat midagi ette heita, sõbralik ja abivalmis suhtumine. Eks tuleb endal jälle teadja ja tähelepanija olla. Jätsin targu kõik originaalsed Jaapani voolikud kuuriseinale alles, vajadusel saab mõõtu võtta. 

Ma kardan, et hüdrošoki tõttu nihelevad sõiduvoolikud ikka küll. Sellel põkal on nn vanatüübi juhtimine: pedaal vasakul viib edasi, pedaal paremal viib tagasi. Kui pedaali lahti lased, siis pidurdab jõuliselt, seega šokki seal kindlasti tekib. Vanadest voolikutest oli järgi roostes rotipesa, midag niisugust pole ma varem näinud. Ilmselt niheles pealmise katte katki ning vesi pääses traadile ligi. Uued voolikud ajasin kõik koorti sisse, muidu jäid vastu metallservi.

Tsitaat:Jõuõlg jõuõlaks, paralleeltõste puudumine on kahvlitöö puhul kõige tülikam. Nagu kirjutad: tõste puhul keerab kahvel end "sisse", sest miski ei nihuta kallutussilindrit tõste edenedes väljapoole. Seda peab tegema juht kangist.

Siinkohal tuleks täpsustada, et laaduri originaalgeomeetria hoiab tõstmisel-langetamisel kopa asendit. Oma muudatusega ma jah rikkusin algset geomeetriat, aga praktikas pole see paralleelsuse kadu nii suur, praegu saan teda kasutada, milleks mul teda vaja on. Tulevikus oli mõte keskmine "tõmmits" silindriga asendada. Sõltub viitsimisest, saadaolevast ajast ja hetke rahakotist, aga mängin mõttega viia juhtimine kallutusanduriga mikroprotsessori peale. Et siis võiks masin ise vastavalt poomi asendile paralleelsust hoida. Aga mul on üldse igasugu häid mõtteid, millest mõni saab vahel isegi teoks. 

Tõstuk laadurile ette pole minu arvates hea idee, sest nähtavus kaoks ära jne. Soovi korral tuleks siis juba maastikuvõimeline tõstuk osta.
Vasta
#6

(12-04-2025, 23:00 PM)Envir Kirjutas:  Sai vooliku üks ots paigale siis, hakkame teist panema - noja palju õnne! Nüüd tuleb välja, et poest tellitud täpne vooliku asendus on 2cm pikem kui originaal. Kuidas see nüüd juhtus, kas otsad olid kuidagi teistmoodi või mis, ma aru ei saanudki. 2cm pikemat jämedat, kuid suhteliselt lühikest voolikut on ikka keberniit keermesse ajada. No erinevate koormarihmade ja heeblite abil lõpuks siis ikka läks.

kui uut voolikut teha täpselt vana mõõdu järgi, siis ntx tollised voolikud lähevad pressides umbes niipalju pikemaks kui kirjeldatud, ning sageli kõik kes oskavad neid pressida ei tea veel sellega arvestada.
Vasta
#7

Tsitaat:kui uut voolikut teha täpselt vana mõõdu järgi, siis ntx tollised voolikud lähevad pressides umbes niipalju pikemaks kui kirjeldatud, ning sageli kõik kes oskavad neid pressida ei tea veel sellega arvestada.

Väärt teadmine, tänan!
Vasta
#8

Mul tekkis vajadus kopa järele, õigemini see pill ongi sündinud kopakandja, et sinna kahvlid aretatud said, see on omalooming. Kahvlitest, muuseas, on väga palju kasu olnud. Peamiselt puudevedu, aga olid tohutult abiks, kui oli vaja mööblist tühjendada ühte lagunenud maja, naaberkülas saekaatris käies jm. Väiksus on suur pluss, esiteks on masinat mugav vedada, teiseks ei talla nii kiirelt porile, lisaks mahub igale poole.

Aga kopp siis. Alguses ma ostsin ta ilma tööorganiteta, sest nii sai hinnast hea tüki alla ja mul oli nagunii selge, et tahan hammustavat koppa (alguses oli tavaline). Ses osas tänapäeval õnneks valikuid on. Sai vaadatud tootepakkujaid ning ilmselt oleks mõni toode tulnud ka osta, kuid õnneks pakkus osta.ee mulle vägagi sobivat varianti. Tugev tummine tükk, mis pole võrreldav tootjate plekipinudega, made in France. Täpselt õige laius. Kuid kinnitused mõtle ise, kui tootjad lubasid lahkelt ses osas vastu tulla. Milles ma küll kahtlen, sest nagu eelnevalt räägitud, mind kauguse kokkuhoiu mõttes kiirkinnitused ei huvita. Kopp pidi otse külge minema.

No midagi, sai kõige tuisusemal jaanuarikuu päeval kopake ära toodud ning seejärel neid kinnitusi mõtlema hakatud. Kinnitamine pole paraku kõige lihtsam ülesanne, sest lolli peaga jäid punktide vahekaugused originaalkopalt maha mõõtmata. Mis teha, õnneks kahvli tegemiselt oli alumiste punktide kõrgused teada. Eks kopp oli olnud ees miskil samalaadsel masinal, seega tugevdusribid olid õigetel kaugustel ning jäi üle vaid kinnituskronsad teha ning need ribide külge lasta.

Keskmise punkti kinnitusega oli keerulisem. Koppa oli eelnevalt ratsitud ning eurokinnituse huvides oli keskmine tugevdusribi, mis seal algselt olnud oli, maha lõigatud. Ma siis otsustasin tugipunkti selle jäänustele kinnitada. Midagi paha ratsijate kohta öelda pole, tööd olid asjatundlikult ning hästi tehtud, mille tõttu minu ülesanne kergem oli.

Mul oli kasutada müügikuulutuse pilt, kus masina külgvaade peal on. Sellelt tuletasin keskmise kinnituse ligikaudse kauguse. Saadud tulemust kontrollisin kasutusjuhendis oleva kujutise pealt tuletatud mõõtude vastu, need klappisid mõistliku vea piires. Nii sain esialgse asendi, millega katsetada. Kinnitasin keskmise kronsa ning proovisin kinemaatikat, see liiga palju möödas polnud, kuid kindlasti ka mitte rahuldav. Nihutasin kinnituspunkti 45mm ettepoole ning proovisin uuesti - nüüd oli ideaalne. Koppa saab kõige alumises asendis koorma peale võtta ning see püsib kõige ülemisse asendisse tõstmisel ilma kallet korrigeerimata. Üleval saab kopa tühjaks kallata.

3D maze
   

Keskmise kinnituse esialgne positsioon
   
Vasta
#9

CAD (Cardboard Assisted Design) abil voolisin keskmise kronsa kinnitamiseks plekitükid ning plägistasin asendi fikseerimiseks need MIG abil seestpoolt kinni. Kepitule (van. nimetus elektroodkeevitus) abil tegin kandvad õmblused. Tõsi, pealmised nurkõmblused said MIGiga suditud, eks kepitulega saab neid ka loomulikult teha, aga olen neid varemalt suht palju MIGiga teinud ning on suhtkoht käppas see asi. Kepitulega ei tuleks nii hästi välja.

Sattusin siin üksvahe kepiga tuletegemisest suurde vaimustusse. Olen nö üles kasvanud MIG najal, esialgu tundus suht uskumatu, kuidas kepp ei üritagi ainult jõuga läbi sulatada vaid virutab metalli teise sisse. Lisaks on suuremate asjade korral võimalik tuld tuult kartmata õues teha. 

Elektroode on küllalt suht odava raha eest saadaval, leidub nii AWS E6013, kui ka E7018. Kuigi siin võib petta saada, vend KBs lubas suu sisse: "Puutumata pakk ja kuivas hoitud". Tegelikkus oli veits teine, kõik pakid, mida müüs polnud puutumata ja elektroodid isegi puutumata pakis niiskuskahjustusega. Aga noh raisku need ei lähe, harjutamiseks kõlbavad ikka.

Kusjuures veneaegne УОНИ on suht kvaliteetne. Tehistohman ütleb, et peaks vastama 7018, aga tegelikkuses päris ei vasta, nt Lincoln Electric CONARC48 käitub teistmoodi. УОНИ põleb teravamalt ning minu meelest sulatab sügavamale sisse. Äkki 7014?

Ühesõnaga nüüd on õppimist ja harjutamist mõneks ajaks. Kepitule mõte tekkis sellest, et juhuse läbi sai omandatud Kemppi modulaarne aparaat, mille vooluallikaks on PS3500 ning vesijahutusega TIG jaoks on lisatud WU10 (jahutusmoodul) ja TU20 (TIG moodul). Oleks parem, kui sellel vooluallikal oleks küljes PSM10 plokk, kuid on ka praegusel kujul ilma lisanditeta kasutatav kepi jaoks. (PSM10 on paar potekat ning lüliti, mille abil saab õmbluse algusele voolu lisada või nn arc force tugevust regullida.)

Maailm muutus ning elu pole enam endine peale kaugkontrolli (remote control) puldi kasutama õppimist. See võimaldab käsitsi õmbluse alguses voolu peale ning pärastpoole maha keerata, kui vaja, siis ka nt punktide läbi keevitamiseks vahepeal uuesti juurde lisada. Eriti äge on õmbluse lõpetamine, pmst TIG pedaali analoog.


УОНИ-ga lastud kronsa
   

CAD voolimine
   

Paigas
   
Vasta
#10

Aga okei, tagasi teemasse. Sai kronsad paika, nüüd oli vaja need masina 40mm tappidele üle puurida. Puurimine ise pmst sama, mis eelnevalt kirjeldatud, välja arvatud portatiivne ülesseade, sest seda koppa vahemalt minu teipinki polnud võimalik üles seada. Referentsi võtsin esiterast nõukaaegse valualumiinist ehitusloodiga. Pöörlemine ja ettenihe said antud rendist võetud magnetpuuri abil. Siinkohal tuleb täpsustada, et päris iga magnetpuur ei sobi. Vaja oli sellist, millel on revers ning kiiruse reguleerimine, lisaks sobiv spindlikäik. Ega see töö on üks suur arvestamine, üksteisest sõltuvaid tegureid on päris mitmeid ning paras õnnemäng, lihtne on millegiga mööda panna. Õnneks kõik laabus, puurmasin ja minu eelnevalt tehtud puurvõll sobisid omavahel ilusti kokku.

See on siis mehaanika-pool, hüdroga pole jõudnud eriti tegeleda. Õnneks elektriklapp on olemas, muu tahab lihtsalt tegemist.

Portatiivne setup
   

Valmis avad
   

Tapid paigas
   

Kopp allasendis
   

Kopp üleval tühjaks kallatuna
   
Vasta
#11

Mismoodi seda treitera seal võlli küljes järgmise laastupaksuse jaoks saab nihutada? Lihtsalt kruvi lahti ja koputad edasi?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne