Läks aega mis läks, aga nüüd ka minu I klassi kirjand valmis
Minu esimene Talveralli
Kui kõik algusest peale ära rääkida, siis asjaolud olid järgmised:
Pritsisin siin foorumis välja, et kui mõnel autos vaba ruumi lööks kampa. Ega läinud palju aega mööda kui telefon tirises ja toru teises otsas oli minu hea sõber Priit Peljo (PP): “Noh minek”…”Minek jah”. Selge - kaup koos, käed löödud, verevanne sõlmitud. Edasi läks pisut aega…
Kaks päeva enne kurikuulsat laupäeva hakkas mu pulss ja süda kuidagi kiiremini lööma ning õhtul koju minnes avastasin peale kraadimist, et kere temp on üle normi (38,4). Kuna pühaüritus oli ees, siis ei jäänud midagi muud üle kui reedene päev tööst vabaks võtta ja oma inim-mootorile kiire kap.remont teha.
Öö enne laupäeva möödus võrdlemisi unetult – silme ees jooksis läbi kogu minu elu ja veel olematud seiklused (süüdi vist palavik).
Laupäeva hommik: PP helistab. Kontrollin veel oma seljakoti kuhu lisati termoses hea soe morss (kusjuures termos on väga aus – õhtul veel jook soe). Kiiver näppu ning õue. Minut ootamist ja juba tuleb punane E12….”Hommik”, “Hommik” ja sõit võis alata. Statolist läbi ja marketisse. Nih korras vähemalt stardis oleme. Väike sõidukite uudistamine, siis PV sõnavõtt ja start: “Tere” “Tere, tere siin on legend null punkt on seal ja head söitu”. Möhh-noh selge (rõhutan see oli meile üldse esimene orienteerumine), sügan pisut kiivrit (sänks Erki) mis mul peas oli ja kihutame peale ühte auringi parklast minema.
Krt. kiiver on ikka raske ja ei kuule ka mitte midagi. Legend: nojah numbrid, skeemid, numbrid. Peale raudteed hakkasime juba midagi taipama. Esimene KP – no mida on sugubroiler ei mahu ruutudesse ära…f**k…PP tegi veel suguboilerist pilti kah…hea küll…edasi. Läbi ilusa talve jõudsime ka esimesse ajavõtu punkti. Naksti aeg kirja, toiduraha makstud ja rajale. Ise olin veel paras jagu rahul, et näe sellest ja sellest saime ette (pärast muidugi plahvatas et kui varem jõuad siis –100 punkti…. siia palun seda pilti kus mees/pall peaga vastu seina taob). Ilma suuremate viperdusteta läbisime ka teise osa rallist ja jõudsime punkti AKP 2. Välja arvatud see et KP X oli vasakut kätt mingi vana laut või hoidla ja me ei osanud mingit ilusat naise nime sinna ruutudesse ära mahutada, helistasin veel kaasale ka (piimaautot muidugi ei näinud). AKP2 jälle põlluralli, 1,2 km keeramist ja pööramist, läbi tegime. Siit edasi päris täpselt ei mäleta (kahjuks pole kirjutamise hetkel legendi kõrval) sõitsime läbi Kolga…Kolga mäe alt läksime SK Rada peale – meie pöörasime muidugi oma raudse loogika järgi varem ära kui vaja, kuigi teised läksi õiges suunas. Kuna seda kanti tunnen päris hästi, siis saime võrdlemisi ruttu õigele rajale tagasi ja juba Ilumägi paistis. Nii üle Rakvere mnt. metsa teele ja xx km vaja pöörata vasakule. Kõik tore aga teed pole, sinine mosse ja punane põrnikas olid ka pisut segaduses. Ah kama! Paneme edasi… kuna koht mulle tuttav siis leitsime õiged teeotsad mingiaeg üles. Nii nüüd on vaja jõuda ka lõunale…söögikohast sõitsime loomulikult mööda, siis pisut otsimist ja seilamist, mille jooksul pidin ma esimest ja viimast korda autot hangest lükkama, õnnestus meil leida ka lõuna-söögi-vahe-ajavõtu-staabi punkt.
Nii…olime söödud, pestud, kustnud ja kammitud (niivõrd kuivõrd). Mis edasi? Edasi. Sõit läks päris toredasti. Mingi mäepeal oli siks lumme pannud, siis eksisime legendiga (põhjuse juba PP mainis)…peale seda oli seik kui ühel Mersul sai jahutusvedelik otsa (aitasime). Aga peale seda oli vist legendi kala. Tuli pöörata vasakule kuhu me ka läksime. Metsavaheline talu ja mingi tee läks läbi. Piloot arvas, et peaks vast tagasi mine, aga mina vastasin: “tee läheb edasi anna aga tuld”. Peale 20 meetri läbimist sai tee otsa ja meil ümberpöörd. Ning mida me näeme: kõige pealt tuleb loom (Buick, mehed ärge solvuge, aga Teie auto on loom), siis muud liikurid koos pritsumeeste bussiga ja kõik me olime tupikus ühe ilusa talu hoovil. Sellisest liiklusest üllatunud perenaine tuli välja ja juhendas meid sõbralikult samad teed tagasi kust me tulime (heameelega oleks tahtnud hõikata talle “perenaine võta külalised vastu”).
Möh…edasine sõit oli toredalt rahulik ja nii jõudsime eelviimasesse AKP-sse. Ootasime pisut (ei tohi ju varem aega kirja panna, isegi mina sain sellest aru) ja siis rajale/põllule. Põld läbi, minek…sõidame ja sõidame peaks nagu juba vasakule pöörama legendi järgi, aga teed pole…lasime valge sport fordi (toks vist?) mööda ja mõtlesime edasi…OK lõpuks sai ka vasakule pööratud ja vaja leida bussipeatus kus oli mingi nimi mille ma pidi ruutudesse sobitama…aga mida pole see on bussi peatus. Sõitsime edasi-tagasi aga peatust ikka neetu. Kuna ilm läks ka juba pimedaks siis võtsime minutiks aja maha. Mõtlesime mis me mõtlesime aga välja ei mõelnud kus me oleme. Ja nüüd tuleb see põhipauk millele PP vihjas, nimelt ma olin nii tubli et keerasin jälle legendil kaks lehte korraga (siin on “kindlalt süüdi” lõbusõidu korraldajad, et legendi lehed oma nii kokku kleepuvad). Aga kauguses välgadas valguskiir mis jõudis meile üha rohkem ja rohkem lähemal…vaatame krt Loom…oleme päästetud… võtsime järgi ja nii me sellest kaunist Eestimaa kohast välja jõudsime.
Edasine sõit oli nagu lust ja laulupidu ajani kui Loom peatus ja küsis: “arrauhh kas km ka loete. neil ju miililugeja”. Meie: “muidugi kõike loeme” ja sõitsime kõik koos (meie vedurina) edasi.
Lõpppunkt
Pöörasime siis “enda mõistes loogiliselt” ära, Loom, Siks meie järgi. (Mölafoonidega mosse pani kiiremas korras tanklasse). Leidsime ÜV punkti-polnud ühtegi liiklusvahetit, teist punkti Siksi-mehed teadsid ja koos sõitsime ka ÜV-punkti, mis kahjuks ei olnud õige.
Lõpuks võttis Looma vennad keset ristmiku mehe maha… ja kohal me olime. Tänud kastiga USA autole (must).
AKP Viimane staadioni ringi oli pisut enamat kui krossi rada mis paras Leokidel sõita aga läbi ta sai, tibid rebisid legendist paberid välja ja sõit läbi. Ööbimine üle vaatatud, poes ja söömas käidud, valget manta inimestega (ka AM foorumi liige) poes oldud ja nende autod lükatud jne…kuni mingi aeg läks pilt uduseks ning magama. Autasustamist ei näinud.
Hommik…silmad lahti, siklimehed (Valts ja sõber) juba üleval (nimelt olime neljases toas)…paar lonksu vett ja siis söökla poole piiluma. Hommikutoit oli 101% kuld (äitahh kokkad). Siis mingi pakkimine, sõbralik hüvastijätt ja Tallinna poole ajama.
Sõit läks lõbusalt…Kuusalus olid mingid napsised kodanikud kes olid autoga keset teed jäänud ning palusid abi liikurvahendi käivitamisel. Muidu oleme küll lahked inimised, aga seekord abi ei pakkunud, PP helistas veel politseisse ka.
Ja siis oli juba silmapiiril tornidelinn Tallinn, ja siis juba minu kodu, ja siis sai sõbralikud hüvasti jäätud ja siis sai lubatud et järgmine aasta jälle!
Aitähh korraldajatele ja kõikidele osavõtjatele.
(Muidugi meeletult palju asju jäi kirja panemata)
MB 260E W124
G3 GTI
Nissan Qash Ai-Ai
