indrek1000 Kirjutas:Ma nüüd ei tea kui pikk sinu tross on, aga liiga pikk pole hea, parasjagu peab olema.
Kui tross ei liigu oma kõris hästi (nt gaasi mahakeeramisel ei anna segusiibril taas algasebduisse minna), siis pole asi mitte trossi liigses pikkuses, vaid pigem trossi või selle katte sellistes vigastustes, mis ei lase trossil kõris liikuda.
Võrdluseks - Ida-Saksa jalgratta abimootoril MAW (siinmail leivnud 1950ndate esimesel poolel) asus mootor tagaratta kõrval, mistõttu oli selle gaasitross D-seeria mootorite omadest tubli 30-40 cm pikem.
Kui trossi liikumisega kõris on probleeme, soovitan tross kõrist eemaldada ning vaadata eraldi kogupikkuses läbi nii tross kui ka kõri. Tüüpsed trossi/kõri vigastused on järsud muljumised, trossi korral tihti ka mõnede kiudude katkemised. Vigastunud tross ja/või kõri tuleb asendada uuega, st terve, ilma vigastusteta isendiga. Vaid üliharva õnnestub järskude murdekohtadega trossi ja/või kõri sedavõrd õgvendada, et ta hiljem ilma probleemideta toimima hakkaks.
Võrreldes mootorratastega ja nt kahekäiguliste mopeedidega (Ð- ja V-mootorid) on (punn)võrri trosside kõri inspekteerimine sedavõrd lihtsam, et trossikõridel puudub väline plastmasskate ning traadist kõri (nn "sukk") on kogupikkuses inspekteeritav.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel