Kõige lihtsam ja toimivam on osta puhast fosforhapet(ei pea ostma toiduainetööstuse oma, mis on oluliselt kallim) ja seda vees lahustada. Kui nüüd saadud lahus kuidagi kodusel teel viskoossemaks muuta(ei ole viitsinud sellega tegeleda), saab väga toimiva roostemuunduri. Lihtsalt vesilahus tilgub, pritsib, ei püsi pindadel, ei märga kohati pinda jne. Parem on eelnevalt suurem rooste mehhaaniliselt eemaldada ja kasutada hapet metalli pinda jäänud roostepesade töötlemiseks. Võib kasutada ka rooste lihtsamaks eemaldamiseks- pärast kuivamist harjaga üle ja uus kogus hapet peale. Pärast kuivamist olen vähemalt suurema läbu terasharja või karukeelega eemaldanud. Selline meetod on kõige sobilikum neile detailidele, mida uputada või pritsida ei saa/ei taha.
Väikeste vidinate puhastamiseks olen kasutanud veel äädikalahuses kuumutamist ja äädikalahust ultrahelipesuris. Mõlemal juhul peab asjadel silma peal hoidma, muidu muutuvad asjad pärast puhastust veelgi väiksemaks
Antud protsessi plussiks on, et vahendid selle jaoks on igas köögis olemas. Asja mõte on kuumutamises ja ultrahelipesuris, mis teevad reaktsiooni kõvasti kiiremaks. Kuum äädikalahus on vägagi ärritav ja aurud tõmbavad hinge kinni
NN poldilahustajatest on minu nägemuses kõige toimivamad mingi CRC mos2 sprei ja loctite must sprei. CRC on hea rasvane, jätab mingi õlise kihi peale. Loctite on teistpidi hea vedel ja aurab praktiliselt ära. Lisaks relvaõli (mingi sinine vedelik mustas spreipurgis) on samuti vägagi potentsiaalne kraam, mis paneb enamik asju libedalt liikuma. Küll aga kaob see efekt suht kähku ära, nii et kokkuvõttes natuke parem ja kallim wd40.