Potiässaga Nummi 977
#1

Kuna majapidamisse leiaks rakendust veidi võimekam tõsteseade, siis sai soetatud pealkirjas nimetatud vahend. Mõistagi pole tegemist uue asjaga. Kabiinist avastasin pirka aastaarvuga 1984. Kraanal on 7tm tõstevõime.

Räägime pisut ostmisest. Mind paelus selle jurapulli üpris omapärane konfiguratsioon, kraanale on külge säetud kabiin, lisaks rohkesti voolikurulle (kokku 4tk). Müüja oli minu jaoks üpriski soodsatel tingimustel nõus ta kohale tooma, suhtlus toimus korrektselt.

Kohale toodi vägeva 4teljelise kraanaga. Tõstis mulle maha ning sai hädapäraselt toestatud. Sellega oli aga kohe jama, sest kraana on mõeldud auto raamile kinnitamiseks ning ilma kinnitamata on äärmiselt ebastabiilne. Maapind oli too hetk märtsis külmunud, kuid sulas päevapeale ning see krdi jurapull käis oma raskesti tajutava massikeskmega tugede pealt külili maha. Noh õnneks mingit kahju sellest ei sündinud, hüdroõli lendas küll igale poole laiali.

Müügikuulutusest laenatud pilt algsest olukorrast. Minuni jõudis ainult kraana, mitte auto
   
Vasta
#2

Kuna silindrid ilmselgelt leemetasid, lisaks lekked jagajast ja kust iganes veel, sai hakatud üritust kohe lahti võtma. Lahtivõtmise käigus hakkas selguma täpsustavaid asjaolusid. Tuli niimoodi välja, et kabiinis paiknes 8 täispropo (!) sektsiooniga Danfossi jagaja, lisaks omaette jagajad käppade ning kabiini liigutamiseks. Kraanat on kasutatud mingi eri-spets hüdroseadmega töötamiseks.

Paari sõnaga jagajast. Jagaja pole mingi tilu-lilu klõps, et keerad paar poldikest kinni või lahti ja ongi kohal või ära. Tegemist on ca 150kg kaaluva tõsise jurakaga. Kasutasin tema maha monteerimiseks tali abi, ise teda mingit pidi tõsta ei jõua. Jagaja on multisüsteemne, see tähendab, et teda saab juhtida sektsioonide otsas paiknevate kangidega, aga on veel ka elektrimoodul. Mis tähendab, et saab juhtida elektriga, vastavad liidesed on olemas.

Mulle tundus, et ma päris ise vast täispropo jagajajat lahti võtta ning hooldada ei taha. Sai see töö antud Tartu hüdrofirmale. Sealt tuli tagaiside, et tegemist on omaaegse väga kalli tippude-tipp tehnikaga, mis on hooldatud ja täitsa hästi säilinud. Hooldamise töö enda kohta mainis juhataja: "Sul vedas. Mehel kulus jagaja kokku panekuks ikka mitu pakki suitsu ära. Rohkem sellist ette ei võtaks."

Peasilindri olukord
   
Vasta
#3

Silindrid on saanud 40 aastat vatti ja pauke. Hakkasin tegelema peasilindriga, selle vars vajas välja vahetamist. Tegemist on 140mm üld- ning 90mm varreläbimõõduga silindriga. Ega valmis vart poest võtta pole. Sai ostetud meetrijagu kroomvart, M.R. lõikas pikkuse mõõtu ning keermestas kolvialuse ära. Ma tegin varre teise otsa pesakese ja sinna keevitasin puksikese. Puksi lõikasin üle ning pressisin sisse sobivad pronksist puksid.

Pesa on lõigatud
   

Valmis pesa
   

Pesa ja puks
   
Vasta
#4

Lõikamiseks kasutasin 6Н81Г horisontaalfreesi. Mõni mõtleb, et mõttetu riist, aga võta näpust. Ostsin ta mõned aastad tagasi 400 EUR eest, puhastasin ning säädisin natuke, praegu saab tööd teha. Omal ajal lõigati temaga TPI/TTÜ IV korpuses teimikehasid.

Sain temaga kaasa kolm torni. Üks oli 27mm originaal, teised oli lastud treialist sõbral teha. Pehmed, ilma termika ning kiilusooneta. Saksamaalt õnnestus naljaraha eest soetada korraliku firma tornid, mõtlesin et need vanad jurad võiks maha müüa. Aga jäid müümata. Kes hoiab, sellel on, tekkis mõte, et pehme torni sisse saab teha lendtera jaoks pesad. Ainult tänu sellele ideele osutuski silindri remont vähemalt osaliselt omal käel teostatavaks. Kõik töö sisse osta oleks suht kallis, ma arvan.

Lepime kokku, et ma olen amatöör. Kui mõnda proffi ajab mu tegemine naerma, siis nii lihtsalt on.

Nüüd oli sobiv pesake valmis ning vaja puks otsa keevitada. Suht massiivsete detailide keevitamine pole niisama plägistamine. Ma soojendasin varreotsa koos puksiga ca 300 kraadi peale arvestusega, et sehkendamise käigus jõuab komplekt nagunii jahtuda ning keevitamise ajal on temp soovitava 250 kraadi lähedal. Umbes nii läks ka. Tegin TIGiga juurõmbluse ning täitsin teise kihi peale.

TIGitamise kohta on siinsamaski öeldud, et "vajab kilomeetreid". Täiesti tõsi see on. Mul kahjuks neid kilomeetreid väga palju veel pole, üht-teist kogemust siiski tekib vähehaaval. Alguses oli probleemiks kahe käe koostöö ning vasakuga täitematerjali ette andmine. See läks oluliselt lihtsamaks, kui jagasin ära, et etteande liigutust pole vaja teha töötsoonis. Annan tilga sula esiserva, ots eemale, siis etteanne, uuesti tilk esiserva jne. Alguses tundus meetrise täitematerjali ette andmine päris keeruline, praegu ei pane suuremat tähelegi, kuidas latt käevahelt läbi käib. 


Weldprep pakkelindiga
   

Lepime tulemusega
   

Silmaava on lõigatud
   
Vasta
#5

Mul ei ole silindrivarte keevitamisega väga palju kogemusi. Sain ühe õudse elamuse osaliseks. Tegin soojendamise-keevitamise ära ning panin varre pinki. Pingis on korralik valgustus, hakkasin lähemalt uurima varrepinnale tekkinud ebatasasusi. Alguses võtsin asja kergelt, et küllap miski ollus sinna jäänud ja tuleb lahustiga puhastamisel maha. No proovisin nitroga nühkida. Krt, ei tule! Panin luubid ette ja süda pidi seisma jääma. Kas ebaühtlase propaaniga kuumutamise tõttu on nüüd kroomi sisse praod löönud? 

Proovisin peene karukeelega poleerida, aga ei midagi. Põhimõtteliselt olin juba valmis loobuma, kõik see materjal ning töö, mis juba paljude sadade eurode eest tehtud, kannis. Mul oli kapis terasvilla, hakkasin lihtsalt proovima, mis teeb? Huh, ikkagi oli kinni kõrbenud sodi kroomi pinnal! Tuli maha ning pind all oli veatu.

Sellise jurakaga on maru suur vastutus, pinna rikkumiseks piisab ühest ettevaatamatust kõksust. Raibe ise on raske, ma vaevu jõuan teda tõsta. Aga käsitsi pole mõeldavgi liigutada, sest asetamine peab käima väga ettevaatlikult ja täpselt. No õnneks aja jooksul on mõni abivahend kogunenud. 

Pronkspuksid pressisin Saaremaa mototsiklistide poolt õpetatud meetodil. See oli parasjagu kõige ligipääsetavam viis. Kui mõlemad puksid kohal, kontrollisin originaaltapiga. Tapp on kahjustatud nagu pildilt näha, aga kontrolliks kõlbas. Läks kohale väga ilusti.

Järgmised pildid on kahjuks natuke udused.

Puksi pressimine tsentripukiga
   

Lõppkontroll originaalse tapiga
   
Vasta
#6

Mis Tartu hüdrofirma see jagajaid teeb?
Vasta
#7

(Eile, 19:23 PM)meli666 Kirjutas:  Mis Tartu hüdrofirma see jagajaid teeb?

Teema algataja kohta ei tea, aga DIDO teeb.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne