Kui juba nii palju ressurssi kulutatud, võiks juba õlikindlast kummist kolvirõngad panna ja karteri mahtu vähendada, st. see epot täis valada. Samuti on soovitav kolvi tühimikud elavhõbedat täis valada ja mootori temperatuur kuskil -273,15 kraadi ringis hoida.
Üldiselt on tehnikaasjadega (ja arvutiprogrammidega) nii, et enne ära täiusta, kui asi originaalis laitmatult töötab, seda kirjutan mootori kohta. Teiseks, kas ülejäänud motikas
(raam, pidurisüsteem, veermik) üldse kannatab senisest võimsamat mootorit? Harilikult asendatakse Druzba mootoriga mõni <=50 cm^3 mootor. Hiljuti sõitsime vennaga ratastega vihma eest kiirustades kodu poole. Kiirus oli kuskil 30..35 km/h, kui minu rattal tagakumm lõhkes (just lõhkes, mitte ei jooksnud aegamööda tühjaks). Aga kui oleks läinud esikumm või oleks asi toimunud ~70 km/h juures? Tagajärgi võid ise ettekujutada.
Soovitan enne igasuguste muudatuste tegemist põhjalikult mõelda, mis sellega peale oodatava
tulemuse kaasneb või kaasneda võib. Isegi kui iseennast oskad ohtude eest kaitsta (näit. üle
50 km/h ei sõida, hüppeid ei tee jne.), võib Sinu ehitatud/täiustatud masin sattuda kellegi palju uljama kätte, kes puudusi valusat/surmavat/invaliidistavat moodi tundma saab.
Nagu juba kirjutasin, tee alustuseks mootor ilusti korda. Kui seda enne pole täiesti lahti võetud ega kokkujooksutatud, siis peaks piisama karburaatori, süütesüsteemi, kütusefiltri ja väljalaske puhastamisest,
karburaatori kanalite läbipuhumisest, väsinud tihendite ja süüteküünla vahetamisest ja kõige viimase operatsioonina karburaatori häälestamisest, süüte seadmisest. Mul sõber ei raatsi uut süüteküünalt osta ning kannab pidevalt kolme kulunut kaasas, mida iga paari kilomeetri järel vahetab. Ise kirub, et mootor on s**t jne. Uus õige hõõgarvuga küünal võib väga oluliselt mootori tööd parandada (käivitub hästi, jõudu on ka madalatel pööretel jne.).