[Basilio]

Hüdrotunk? Siis nn pudeltunk? Selle puudus ebamugav käsitsemine. Kui kruvimehhanismiga plekktunkidel (olen nõus, et nad suuremad asjad pole, mõeldud vaid hädalahendusena teel ratta vahetamiseks) saab vändata mõlemas suunas nagu tahad, siis hüdroga problemaatilisem. Tõsta on ok. Aga langetada? Keerame kruvi lahti, masin jääb statsionaarse ratta peale kandma. Aga et tunk mööda maad ei lohiseks, oleks selle kokku surumiseks vaja mingit montirovkat, mis võib lume sisse või puude alla ära kaduda.

Äkki oleks tõmbevedru abiks? 
Aga OK, kui oled asja läbi mõelnud ja otsustanud tõstva ratta kasuks, siis las olla. Ise tead ju oma vajadusi ja kasutusnüansse üle õla kiibitsejatest paremini.
Täpse tagurdamise juures aitaks kaamera. Mingi valik siin:
http://www.ebay.com/itm/1PCS-Car-Rear-Vi...831978?var=&hash=item3aa802636a:m:mCVX8xTwigpjAs8eIL29EPg
Üks kaamera eelis on pimedas tagurdamine kui peeglitest mitte kottigi ei näe. Õige paigutuse korral kaob ka auto tagant pime ala, kuhu mahub laps jalgrattaga.
No lihtsalt mõtted.

[v6sa]

Paar mõtet.

Palju tiislile raskust tuleb? Säärane tugiratas ei taha maastikul 100+ kg all eriti veereda...

Mina kinnitaks teemaks oleva vändast tõstva tugiratta eemaldatava tiisli külge. Siis oleks logistika puhul saadaval ja töö ajal jalust ära. Tõsi, siis tuleb seda risti käes kanda mõnda aega.

Teine võimalus on panna tugiratas 90 kraadi pöörduma nii, et logistika ajal on erekteeritud ja töö ajal raamitala varju langenud.

Mo arust on pudeltungi täiesti võimalik soovitud kõrgusele aeglaselt alla lasta, ei pea kohe põhjani kukutama.   Ning vähemalt minu kohatud tungid on kõik olnud nõus enda raskuse alla sisse vajuma. Tõsi, üks nõukaaegne kümnetonnine tarvitab selleks küll terve tööpäeva, aga hommikuks on alati töövalmis olnud.

Tagurduskaamerale minugi hääl. Teeb elu oluliselt mugavamaks ja pikendab tagastange kaubalise välimuse säilivust oluliselt.

[oltsberg]

Tänan, härrased! Täitsa lust, kui targad mehed oma mõtteid avaldavad!

Mõned kommentaarid-heietused...

Palju tiislile raskust tuleb?

Küsi midagi lihtsamat   Mul pole õrna aimugi, palju see kompott kaalub, veelvähem raskuse jaotumisest sinna või tänna. Mootor on telgede vahe piires,  nagu Ikarus 260, kollane ka   Kaalujaotus seega sinna fifty-fifty kanti.

Kindlalt tean vaid seda, et mootor kaalub 62 kg. Pärineb muide aastast 1969 ja eelmises elus töötas Võru leivakombinaadis lennuvõimetu Karlssonina Teoreetiliselt võib ju leida kasutatud terasprofiilide kg/m, aga selline arvutuslik lähenemine on paratamatult pooletoobine, kui kõiki lähteandmeid ei tea. Kogu tõde selguks kaalul.

Kaudseks "diagnoosiks", et riputatuna T 25 taha polnud põkal nina sugugi pidevalt taevas. Eks ta sinna 200kg kanti umbestäpselt on.

Väike offtopic. Kõige "süütum" ongi sellist agregaati vedada traktori rippes - militsionäärivanal pole midagi kobiseda. Viimasel ajal pole vastavaid säädusi uurinud, aga kunagi oli nii: lihtviisil auto taha haagituna kiirusepiirang 25 km/h. Kui tõsine ihalus suuremate kiiruste järele, siis on räige $$$. Tuleb arvele võtta (kas ikka läbib ekspertiisi???), kindlustada ja ülevaatusel käia. Ja sääl võid leemendava jaga eest saada korduva   /OT lõpp/

Säärane tugiratas ei taha maastikul 100+ kg all eriti veereda...

Kui üks ratas ei taha, tahavad võibolla 2. Ehk siis paarisratas, mida eespool juba mainisin. Ei rahaliselt ega tehniliselt midagi ületamatut: hankida teine ratas lisaks, tekitada pikem telg ja kahvli vahele distantspuks. Valmistoodangut ka: plastmassist
ja kullast

Ning vähemalt minu kohatud tungid on kõik olnud nõus enda raskuse alla sisse vajuma.

Ega endalgi teistsugused pole   Siinkohal kahtlustan, et räägime üksteisest veidi mööda. Kui tunk tõstab ratast, siis probleemi ei ole jah. Mina pidasin eespool silmas ksf! Basilio soovitatud süsteemi: ratas on statsionaarne ja tunk eraldi. Siis ei ole tungil enam põhjust kokku vajuda, kui ratas kandma hakkab. Ja et ta ei lohiseks siis mööda maad nagu täkul peale paaritamist, tulebki teda sellest punktist käsitsi edasi suruda. Sama probleem nagu hüdrotungiga lahendatud mahlapressil.

Jeesuse kombel risti kandmine võib teemaks tulla küll. Enne poodi minekut tuleb kelleltki käruomanikult proovimiseks tugitatast laenata ja alles siis positiivse tulemuse puhul osta.

Tagurduskaamera on kahtlemata asjalik vidin, aga antud kontekstis jääb ära. Mina vean aparaatust masinaga, mis nii välimuselt kui ka juriidikalt on selline, et kutsub jaole sattunud militsionääris eisile villase šoki   Peale toibumist mõistaks ta mulle kergemal juhul 25+5, raskemal juhul toimuks pelleri taga kohene kuklalask. Ja vot sellisele aparaadile ei näe mõtet kaamerat külge kruvida.

Ja mõtleme laiemalt ka. Äkki on vaja veel kellelgi, kellel kaamerat pole, ilma abiliseta haakida.

Aitab vahutamisest, hakatuseks trotsin 8 cm lund ja lähen VAZi tungiga teisele katsele.

[Dexter]

Ja et ta ei lohiseks siis mööda maad nagu täkul peale paaritamist, tulebki teda sellest punktist käsitsi edasi suruda. Sama probleem nagu hüdrotungiga lahendatud mahlapressil.

Selle jaoks on leiutatud selline tore asi nagu vedru. Ei ole vaja midagi ise seal jõudu rakendada.

[EndelS]

Tere õhtust. Pisikene-pisikene küsimus tarkade klubile  On olemas hüdropuulõhkuja ( omatehtud). Juba 8 rõõmsat aastat tegutseme koos.  Sellel aastal aga ei taha see riistapuu minuga koostööd eriti teha   Põhjus: 1 tund tööd, õli on kuum ja silindri kolb ei taha enam oma urkasse tagasi minna ( ei ole jõudu)   Kas viga võib olla pumbas, jagajas või silindris? 

Ette tänades! 

[_rein_]

Paar pilti kuluks ära,või kirjeldus mis juppe on kasutatud.

[viplala]

Ei ei, ära rohkem infi välja anna, prooviks siin nüüd kõik arvama hakata...

[v6sa]

Ma arvan, et kuskil on midagi kas kulunud või umbes.

[maisalup]

Kas selle 8 aasta jooksul on hüdrofiltrit vahetatud? Filter vananeb ja lõpuks ei mahu õli enam normaalselt läbi ja kui jõuga sealt läbi pressitakse siis lähebki kuumaks. Kas viga võib olla õlis või ei saa õli viga olla sest seda polegi?

[EndelS]

Kas selle 8 aasta jooksul on hüdrofiltrit vahetatud? Filter vananeb ja lõpuks ei mahu õli enam normaalselt läbi ja kui jõuga sealt läbi pressitakse siis lähebki kuumaks. Kas viga võib olla õlis või ei saa õli viga olla sest seda polegi?

Tere. Vabandan ebainformatiivsuse eest. Ei mõtestanud detaile lahti. Puulõhkuja on ehitatud standardosadest, mida õndsa nõukaaja lõpus saada oli, see pudel 700/100, pump NŽ-32, jagaja  T-40 oma ( 3 sekts). Seda infoks. Nüüd veast. Minu karjatuse põhjuseks, tuleb välja, ongi õli. Kasutajal maisalup ongi õigus   Õli on täitsa olemas , aga... Olen kasutanud õli HT-100 (Valtra oma). Kuna seda tüüpi käepärast ei olnud, lisasin juurde kurat teab mis hüdrokat. Tulemuseks vahutamine ja jõu kadumine. Nüüd siis süsteem puhastatud, täidetud puhta õliga toimib rahuldavalt. 

Tänan tähelepanu eest! 

[oltsberg]

Eespool jahutud tugiratta probleem sai kah lõpuks lahenduse. Kõik katsed erinevate tunkidega lõppesid fiaskoga. Vähemalt jõudsin välja selleni, et peavad olema paarisrattad. Toimiv lahendus sai selline:
   
Ehk siis kõikse tavalisem haagise tugitatas pluss modifitseerimine keevitamise/treimise näol. Sama raha eest oleks poest juba valmis kaherattalise saanud, aga plastmassvelgedega

Igatahes toimib, nüüd suudan ka üksi mõne meetri ulatuses masinat liigutada, pikemate distantside läbimiseks tuleb nagunii mõnele vedurile sappa haakida, aga ka seda on nüüd mugav teha

[maisalup]

Mul halumasinal sama ratas tiisli küljes. Need hiina rehvid on saatanast, plastik veljel pole häda midagi

[meli666]

Kas keegi kasutab sellist "riivi" lahendusega hüdrolõhkujat? Olgu siis poest ostetud või omatehtud.



Talumetsast tuleb suuremas mõõdus materjali ja kuueks teraga jäävad halud liialt pirakaks. Samas peenem materjal läheb jälle liiga pilpaks. Selline riivi lahendus toimiks nagu hästi. 
Päris täpselt aru ei saa, et kui vabatahtlikult need halud sealt riivi terade vahelt läbi lähevad. 6-ks teraga lõhestumisel saavad igas suunas laiali minna, riivi puhul külgedelt aga vist ainult suure valuga? Kuigi, sellel masinal saab riivi üles ka tõsta.



Japa toodab tehaselahendust ka riivi põhimõttel. Masina mark Japa 435.

[Marko]

Päris täpselt aru ei saa, et kui vabatahtlikult need halud sealt riivi terade vahelt läbi lähevad. 6-ks teraga lõhestumisel saavad igas suunas laiali minna, riivi puhul külgedelt aga vist ainult suure valuga? Kuigi, sellel masinal saab riivi üles ka tõsta.

Hoolikalt vaadates on teises videos vastus olemas. Kõik teradevahelised alad on laienevad, täpselt samamoodi nagu tsentrist hargneval 12/18ks lõhkuval masinal. Vabatahtlikkus on suhteline mõiste, sõltub mootori võimsusest vast...

[Xtreme]

Selle riivi jaoks on vaja tohutult jõudu (vähemalt 20t) ,et enam-vähem tööd kannataks teha. Kõige ebameeldivam on selliste isendite juures see ,et tekitavad jõhkralt prahti, pilpaid jne. Suurte ja okslike pakkude jaoks oleks kõige parem vertikaalne noaga isend, millel ka paku tõstja.

[umm]

Sai tehtud 7 tonnisele poelõhkujale see riiv. mootor mähitud 3faasiliseks. All kesktera ja kaks lisatera. Piltide peale hakkas foorum ohkima ja neid ei saanud panna siia. aasta 2023 võiks juba asi nii olla kus pildid moditakse automaatselt õigesse suurusesse. 
Riiv toimib kui just megajämedaid okslike puid ei taha läbi pressida. Hea selge tülkeldus. pole kellegil viriseda, et ei mahu pliidi alla või ms. kuigi jah sodi, üliõhukesi halgusid, tuleb korralikult servadest. 

Asi toimib ja plaan investeerida suuremale lõhkujale ka sellise riivi jagu materjali.

[muska71]

Et mida see mootori mähkimine annab?Mul ka miski sepach 6 tonni lõhkuja ja ilmselt mingi piiraja peal ja mootoril jõudu küll ja kinni ei poo,aga teatud jõust üle ei pressi.

[umm]

Ei oska õelda mida annab. järelikult ei anna siis. Enne mähkimist jaksas tunduvalt vähem. ja midagi muud ei ole muutnud lõhkujal. ka võib olla , et pika juhtme puhul tuleb lisa kahe faasiga rohkem voolu peale. pole lõpus voolu möötnud töötamise ajal