[swen17]

kas on keegi ise ehitanud ja kui on äkki saaks mõne hea vihje

[Talupoeg taluja]

kas on keegi ise ehitanud ja kui on äkki saaks mõne hea vihje

Ei ole veel jõudnud,kuid tahaks küll....

[Tift]

Mõtlesin ka ehitada, kuid loobusin. Sest proovisin 5 tonnist vabriku oma ja ostsin. Olen rahul. Vahel mõtlesin, et vaja vaid see lülituse-värk ringi teha pedaali peale ja siis paremat ei oska tahta.

[olli]

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=25547

[pen.skar]

Soovitaks vabriku omal lülitusnupp pikemaks teha, et põlvega lülitada saaks (kui seas pliidipuud, siis käsi vaba et igakord lõpuni tagasi ei jookseks). Hoiduda silindri lõpuni väljalükkamisest(ka omal üle elatud)- ülevooluava serv silindris närib siis manseti äärt. Kui üle 50+2 cm pakke lõhestada ei tule, ikka vabrikuomast igamees ise paremat ei tee. Ja mõnel koskissetoodul tõenäoliselt vaid mansett õhtul.

[koosamafia]

Kui on olemas traktor siis saab traktori hüdraulika pealt teha.
http://www.fermer.ru/forum/minitekhnika-...0?page=247

[autojuht]

kas on keegi ise ehitanud ja kui on äkki saaks mõne hea vihje

Mina ehitasin ja vihje on see, et kulukaks läheb ehitamine.

[muska71]

kas on keegi ise ehitanud ja kui on äkki saaks mõne hea vihje

Mina ehitasin ja vihje on see, et kulukaks läheb ehitamine.

Kulukaks läheb siis kui pead kõik vidinad ostma,kunagi 10 aastat tagasi ehitasin ka,ainult treialile pidin mõnisada eek klotsi loovutama junni eest mootori ja pumba vahele.

[jupiter22]

Endal on vabriku 4t puulõhkuja. Lõhkujale sai ehitatud vanadest raudvoodi otstest alus. Taolist pakutakse ka vabriku oma. Lõhkuja kaks lülitit on ühe alla ehitatud, lülitamine käib jalaga (veneaegse lingiga lüliti ja jalgpedaali vahele on pandud latt). Enne väikest tuuningut oli kole tüütu vajutada nuppu ja hüdrokangi, ning samal ajal puupakku paigal hoida. Nüüd jäävad käed vabaks ja masinat lülitad ainult ühe jalaga. Silindri üleliigne tagasiminek sai piiratud alumiiniumist klambriga, millel sisemine osa kummist (klamber on pingutatud silindri kolvile/varrele, jättes lõhkumismasinale vastavalt vajadusele puupakust mõni cm laiema vahe).

[autojuht]

kas on keegi ise ehitanud ja kui on äkki saaks mõne hea vihje

Mina ehitasin ja vihje on see, et kulukaks läheb ehitamine.

Kulukaks läheb siis kui pead kõik vidinad ostma,kunagi 10 aastat tagasi ehitasin ka,ainult treialile pidin mõnisada eek klotsi loovutama junni eest mootori ja pumba vahele.

ma pidasin silmas halumasinat mitte puulõhkujat.

[oltsberg]

Tagasihoidlik variatsioon puulõhkuja teemadel... http://www.youtube.com/watch?v=yPpgGoh8QtY

[2715]

Kui omal kõik võimalused metalli töötlemiseks olemas pole probleemi tegemises.Päris vanarauahunniku baasil ei ehita ikka seda.
Pigem kreissaag korralik ja kiire lõhkuja.Siis kahekesi tehes läheb kiiremini kui halumasinaga.
Igatajes ei ole hüdrolõhkuja ei kiire ega mugav.
Pigem midagi sellist
www.youtube.com/watch?v=40sCGb678sQ&feature=related
Kevadel läheb töösse, sest maal tööstusvool puudub ja see ei taha võimsat mootorit.
www.youtube.com/watch?v=MD0cp3g6O78
Omale tegin selle analoogi traktori taha rippsüsteemi otsa.Sõidan metsa ja rihin suure kännu kohale üles ja päris kerge on lõhkuda.

[oltsberg]

Igatajes ei ole hüdrolõhkuja ei kiire ega mugav.
Pigem midagi sellist
www.youtube.com/watch?v=40sCGb678sQ&feature=related

Vot selle armsa pöörleva rattakesega on selline lugu, et sinna võib habet või, jumal hoidku, ka mõnda muud kehaosa pidi vahele jääda. Seejärel võib mõnda aega rohelise mustriga linade vahel, kuhu on peale kirjutatud Minzdrav, kiiruse ja mugavuse (VAZi tunnuslause!) üle mõtteid mõlgutada... Pealegi ei kujuta hästi ette, kuidas sellega jämedaid pakke lõhkuda.

Kahjuks olin peatse "telepurki" sattumise üle juba ette niivõrd erutatud, et ei taibanud pakku ära mõõta. Tagantjärele hinnates võib selle mahuks 0,02 tihu võtta. Video pikkus on 1:18. Kui saaks samas tempos jätkata (oleks abilisi, kes ette ja eest tassiksid) peaks ju tunniga tihust jagu saama. Palkidena väljendades on see kas 3 24cm 6,1 või 1 42cm 6,1 palk (õiglase GOSTi tabeli järgi). Ahjupuude puhul, mis on pikemad ja mida nii peeneks ei pea lõhkuma, oleks jõudlus suuremgi. Tõsi, enamus säärase konstruktsiooniga masinaid on aeglased, kas on silinder liiga jäme, või pump väike või väsinud või mootori pöörded madalad. Või siis liigutatakse silindrit liiga palju tagasi (poemasinatel jookseb ise lõpuni välja).

Mis iseehitamise hinda puutub, siis oleneb, millega võrrelda. Kui mina oma plaanidest piiksatada julgesin, siis koputasid kõik otsaette ja saatsid mu poodi "neljatuhandest" masinat ostma. Sain süüdistuse ka suurusehullustuses Tõesti, nii imelik ja häbi oli, et poo või üles Võrreldes mainitud poemasinaga kulus videos presenteeritud aparaadi värvimiseks (liivaprits+värv, värvisin ise) juba 50% selle hinnast, teine 50 kulus uue jagaja ja pumba peale. Samas võib siit aimu saada, mis selline poemasin väärt on. Enamiku metalli sain hinnaga 2eek/kg, kõige kallim komponent oli mootor. Treial sai ka mõned sajalised. 2009 sügisel, kui asjaga tegelema hakkasin, olid kuulutusteportaalid täis omavalmistatud masinaid hinnaga 15000 eek. Samas nendega võrreldav Estre masin http://www.estre.ee/index.phtml?l=0&pg=1&t=0&t2=0&t3=0&PGRP=2&AGRP=8 (pildil vasakul, tundub, et praegu nii väikest mudelit enam ei toodeta) maksis millalgi varem 27000 eek. Nii et kõik oleneb sellest, kui palju endal mingit kola juhtub olema ja millised on võimalused/oskused metallitöid teha. Rohkem sotsialismi näinud kodanikel on siin kindlasti eelised. Kui endal aga mitte midagi ei ole, siis võib selle "maagilise" 15Keek piirini jõuda või ka ületada, vanadest varudest seevastu saab tunduvalt odavamalt. Proovida igal juhul tasub.

Need "neljatuhandesed" on rohkem mänguasjad (ka üsna prostalt tehtud), mille suurt populaarsust ja pöörast vaimustust on võimalik seletada ainult sellega, et inimesed pole midagi paremat näinud.

[oltsberg]

Hüdrolõhkujal ei ole häda midagi, kui pakk lõhutakse ühe töökäiguga halgudeks. Näiteks nagu see halumasin: http://www.youtube.com/watch?v=hhmKBDIAXd0&feature=related
Veel vingem versioon ka olemas, kuigi see ei tükelda pakkudeks, vaid lõhub lihtsalt: http://www.youtube.com/watch?v=QII-hubgffI&feature=related
Survejõuks on märgitud 35T.

Sellega on teatud nüansid. Loomulikult on jõudlus suurem, aga seda juhul, kui toormaterjal on enam-vähem ühes mõõdus. Suurte okste esinemise puhul on targem mõistuse, mitte toore jõuga läheneda. Samuti ei maksa jämedat pakku rünnata mitte keskelt, vaid servast.

Selline lugu on ka, et lisaks pikkusele peavad halud ka jämeduselt küttekolde mõõtudega võrdelised olema, st pliidi alla lähevad peenemad, ahju jämedad, suurde keskküttekatlasse veel jämedamad. Näiteks 20 cm läbimõõduga pakk oleks ahju jaoks mõistlik ajada neljaks, pliidi jaoks jälle kuueks. Kuidas neljaks tegev ristkiil kuueks löömist hõlbustab, on vähemalt minu aeglase mõtlemise jaoks paras probleem. Ja nii ma jäängi sinna pooleks päevaks mõtlema ja nõutult pakku veeretama Aeg aga kaob... Seetõttu ei hakanud ma ristkiilu võimalust tõsiselt kaalumagi, rääkimata asja tehnilistest nüanssidest (konstruktsioon muutub keerukamaks ja nõrgemaks). Aga ma ei ütle, et seda teha ei tasu.

[diesel]

panin keik siin viidatet videod laadima. paari-kolme tunniga vast saab vaadata, seni sõna võtta ei mõista nende teemal. küll aga mainiks kahte asja. esiteks misiganes pöörlevad või muidu ülikiired riistad on potensiaalselt ohtlikud. kerves ei pidand mänguasi olema.
ja teiseks, eelpool, kui mälu ei peta, siis ksf! olli viitas teemale, kus ka minu lõhkujast põgusalt juttu on. vot selle aparaadiga teeb puid seukses tempos, et päält tööd kodu tulles jõudsin üksinda saagida ja lõhkuda ja kärusse laduda kolm ruumi 33 sendiseid pliitapuid. umbes viie tunniga siis. a see oli väga tormamine ja hakkas minusuguse vanainimese tervisele kõvasti.
igatahes ükskeik missuguse asja omale teete, siis seadke ohutus esikohale ja seejärel keik muu. kui leiba vaja asjaga teenida, siis rõhuge võimsusele. kui jälle rohkem oma tarbeks, siis panustage mugavusele.

[2715]

Vot selle armsa pöörleva rattakesega on selline lugu, et sinna võib habet või, jumal hoidku, ka mõnda muud kehaosa pidi vahele jääda. Seejärel võib mõnda aega rohelise mustriga linade vahel, kuhu on peale kirjutatud Minzdrav, kiiruse ja mugavuse (VAZi tunnuslause!) üle mõtteid mõlgutada... Pealegi ei kujuta hästi ette, kuidas sellega jämedaid pakke lõhkuda.

Kahjuks olin peatse "telepurki" sattumise üle juba ette niivõrd erutatud, et ei taibanud pakku ära mõõta. Tagantjärele hinnates võib selle mahuks 0,02 tihu võtta. Video pikkus on 1:18. Kui saaks samas tempos jätkata (oleks abilisi, kes ette ja eest tassiksid) peaks ju tunniga tihust jagu saama. Palkidena väljendades on see kas 3 24cm 6,1 või 1 42cm 6,1 palk (õiglase GOSTi tabeli järgi). Ahjupuude puhul, mis on pikemad ja mida nii peeneks ei pea lõhkuma, oleks jõudlus suuremgi. Tõsi, enamus säärase konstruktsiooniga masinaid on aeglased, kas on silinder liiga jäme, või pump väike või väsinud või mootori pöörded madalad. Või siis liigutatakse silindrit liiga palju tagasi (poemasinatel jookseb ise lõpuni välja).

Mis iseehitamise hinda puutub, siis oleneb, millega võrrelda. Kui mina oma plaanidest piiksatada julgesin, siis koputasid kõik otsaette ja saatsid mu poodi "neljatuhandest" masinat ostma. Sain süüdistuse ka suurusehullustuses Tõesti, nii imelik ja häbi oli, et poo või üles Võrreldes mainitud poemasinaga kulus videos presenteeritud aparaadi värvimiseks (liivaprits+värv, värvisin ise) juba 50% selle hinnast, teine 50 kulus uue jagaja ja pumba peale. Samas võib siit aimu saada, mis selline poemasin väärt on. Enamiku metalli sain hinnaga 2eek/kg, kõige kallim komponent oli mootor. Treial sai ka mõned sajalised. 2009 sügisel, kui asjaga tegelema hakkasin, olid kuulutusteportaalid täis omavalmistatud masinaid hinnaga 15000 eek. Samas nendega võrreldav Estre masin http://www.estre.ee/index.phtml?l=0&pg=1&t=0&t2=0&t3=0&PGRP=2&AGRP=8 (pildil vasakul, tundub, et praegu nii väikest mudelit enam ei toodeta) maksis millalgi varem 27000 eek. Nii et kõik oleneb sellest, kui palju endal mingit kola juhtub olema ja millised on võimalused/oskused metallitöid teha. Rohkem sotsialismi näinud kodanikel on siin kindlasti eelised. Kui endal aga mitte midagi ei ole, siis võib selle "maagilise" 15Keek piirini jõuda või ka ületada, vanadest varudest seevastu saab tunduvalt odavamalt. Proovida igal juhul tasub.

Need "neljatuhandesed" on rohkem mänguasjad (ka üsna prostalt tehtud), mille suurt populaarsust ja pöörast vaimustust on võimalik seletada ainult sellega, et inimesed pole midagi paremat näinud.

Ma küll vaidleks vastu ohtlikuse kohalt kui lõhkuda jämedaid pakke otsa peal püstiasendis.
Esiteks ei pea see rattal olev kirves olema pikem kui 50mm ja teiseks kui paku ots on ratta tsentris, siis poole paku peal see juba väljub pakust.
Loomulikult võib ka olla plaat ratta ja paku vahel ja ainult kirves ulatub sealt välja.Meil siin on paar tükki tehtud traktori tagaveljest, mis betooni täis valatud ja peale vits keeratud.
Neil kirves isegi alla 50mm ja kui hoiad puud altpoolt ei saa kirves sinna ulatudagi.
Ratta peale on värvitud kirve kohale valge triip ja selle järgi seatakse pakk paika.
Samuti on pool ratast värvitud punaseks ja kui punane tuleb on liiga hilja puud paika panna.
Teeb see täispöörde umbes kolme sekundiga ja seal on aega sättida juba.
Pluss on see, et mootor ei pea olema võimas ja saab 1 faasiga hakkama.
www.youtube.com/watch?v=2bVAAx3mMKY&feature=related

[pannkook]

Endal on vabriku 4t puulõhkuja. Lõhkujale sai ehitatud vanadest raudvoodi otstest alus. Taolist pakutakse ka vabriku oma. Lõhkuja kaks lülitit on ühe alla ehitatud, lülitamine käib jalaga (veneaegse lingiga lüliti ja jalgpedaali vahele on pandud latt). Enne väikest tuuningut oli kole tüütu vajutada nuppu ja hüdrokangi, ning samal ajal puupakku paigal hoida. Nüüd jäävad käed vabaks ja masinat lülitad ainult ühe jalaga. Silindri üleliigne tagasiminek sai piiratud alumiiniumist klambriga, millel sisemine osa kummist (klamber on pingutatud silindri kolvile/varrele, jättes lõhkumismasinale vastavalt vajadusele puupakust mõni cm laiema vahe).

Seda lülitivärki võiks keegi lahti selletada. Ma ei saa aru, kuda sa tegid.
Seal on mingi kaval nipp, mis ei lase niisama nuppu välja visata vist. Igatahes, kui nupp voolu all on, siis kangi lahti lastes, silinder tagasi ei jookse.....

[valdy]

kas on keegi ise ehitanud ja kui on äkki saaks mõne hea vihje

Oleneb sellest mida vaja lõhkuda. Minu oma töötab 110mm silindriga ja seni pole hätta jäänud. Poe omad lõhuvad enamasti sellise läbimõõdu ja oksasusega puid mida kirvega saab kiiremini. Tõsisemad aparaadid on aga ulme kallid. Kui on vanadest varudest asju võtta on ikka mõtet ise teha küll. Mul on vool nõrga, siis pidin kasutama laiska(900p, 3kw) mootorit ja suurt(46) pumpa. Katsun ka pilte teha siis saab vast konkreetsemalt nõu anda.

[v6sa]

...
Poe omad lõhuvad enamasti sellise läbimõõdu ja oksasusega puid mida kirvega saab kiiremini.
...

Jälle üks puutin tekkinud. Esimese ruumi võid kiiremini lõhkuda, teine jääb viiki ja edasi läheb masin eest. Korduvalt tõdetud

Suvaline 5-tonnine suudab lõhkuda kõike, mis vahele mahub. Ainult toimetama peab mõistusega: risti oksa ikka lõhki ei saa, selleks on vaja oluliselt enam rammu. Kui palju, ei oska mina öelda.
Peamiseks poelõhkujate probleemiks on ohutuse tagamiseks rakendatud meetmed, mis teevad töö tegemise tülikaks. Lihtsam on ümber teha kahe kangiga lõhkujaid, kangi ja nupuga isendid nõuavad enam nuputamist.

Hüdrosüsteemide tööpõhimõtetest natuke täpsemalt:
http://www.ene.ttu.ee/leonardo/hydro/hydro02.pdf

Silindri jõud on määratud silindri pindala ja rõhu korrutisega. Ehk 110 diameetriga silinder läbi Vene jaguri (mille kaitseklapp on 120 bar ehk 12 MPa peal) suudab tekitada jõudu :
pii*110ruudus/4 korda 12 =113982 N ehk lahja 114 kN, mis tonnideks teisendatuna on üksteist ja pool.

[phyl]

Ei saanud ka kommenteerimata jätta, et kõiksugu masinad on mõeldud erinevateks töödeks.

Nt: see pöörleva kettaga taparelv - saad lõhkuda teatud pikkusega puid ja teatud tihedusega puid - kui mingi oksane jändrik sinna vahele tõugata, siis lööb kiilu lihtsalt kinni ja siis hakkab pull pihta... (teine küsimus on see, et mis käed peale päevast lõhkumistööd arvavad sellest põrutamisest?)

See kus kännu peale on pandud vedruga suur kiil - idee on hea, aga jällegi 70 cm diameetriga pakuga on tükk tööd ja rämedalt oksaline pakk on ka nuhtluseks. Ja ka paku pikkus paneb piiri - pliidi puid lõhkuda on hea (nii 30 cm) aga ahju puid (70 cm) või katla puid (1m) - siis läheb selle masinaga ka see keeruliseks.

Hüdraulilise lõhkuja eelis on see, et see on mitmekülgne - pole pakku mida vahele tõsta ei saaks (jah 2m pikka ja 1 m jämedat pakku vahele ei pane...) Teine asi on töö ohutus. Ja kolmas mugavus. Ta on aeglasem kui teised versioonid aga mugavam - nii transportida kui ka töötada.

Pole neid poe omasid siin vaadanud, aga endal ka tavaline jõu silinder, jagaja ühe kangiga, elektri mootor ja hüdro pump vahe jupiga ühenduses ja üks jändrik kiil ka mille abil siis töö toimib - on olnud neid pakke mida pole pooleks saanud, aga need on ka erilised jändrikud mida tavaliselt lasen husqvarnaga neljaks ja katlasse.