28-10-2008, 18:19 PM
Tere.
Minu kokkupuude autodega algas justnimelt sellise, aga 1972 a Mossega, millele hiljem järgnes 2140. Siis tuli mõneaastane paus, mil omatud sai ainult lääne autosid. Miskipärast aga hakkas kevadest saadik hinges vaikselt kripeldama soov (taas)kord mingi vana Vene auto endale soetada, mille kallal vahetevahel nokitseda ja suviti ringi sõita.
Eelmisel nädalavahetusel sain pealkirjas mainitud Mosse õnnelikuks omanikuks. Tema olemasolust sain teada täiesti juhuslikult, sai siis vaatama mindud ja kohe ka kaubad tehtud. Auto aastast 1981, läbisõit 100 000 km. Viimased 3 aastat seisnud kuivas garaazis. Pilte ka:
Eelmine omanik on roostetõrjega tõsiselt vaeva näinud. Kõik matialused, karbid ning kõik muud vajalikud kohad on paksult õli ja määrdega kaetud.
Ka pagasnik oli pärast tühjaksloopimist igati kena.
Salong muidu terve, ainult määrdunud.
Tutikas auto (ehk siis 2. ringi algus)
140 km pikkune tagasitee Järvamaalt Ida-Virumaale kulges igasuguste probleemideta. Vigadest siis niipalju, et veermikus midagi kolksub, näidikuplokk elab oma elu ning amordid tunduvad ka surnud olevat. Kuna hetkel pole eriti aega ning sooja garaazi, siis jääb põhiline nokitsemine (kahjuks) kevadesse. Plaanis teha natuke värviparandusi, kuna mõnes kohas on värv koorunud või mullitab ning kriitilise pilguga üle vaadata salong, veermik ja kapotialune. Igasuguste õlide-mahlade-filtrite vahetus on iseenesestmõistetav. Autost saab nn. pühapäevasõiduk ja jääb täiesti originaaliks.
Minu kokkupuude autodega algas justnimelt sellise, aga 1972 a Mossega, millele hiljem järgnes 2140. Siis tuli mõneaastane paus, mil omatud sai ainult lääne autosid. Miskipärast aga hakkas kevadest saadik hinges vaikselt kripeldama soov (taas)kord mingi vana Vene auto endale soetada, mille kallal vahetevahel nokitseda ja suviti ringi sõita.
Eelmisel nädalavahetusel sain pealkirjas mainitud Mosse õnnelikuks omanikuks. Tema olemasolust sain teada täiesti juhuslikult, sai siis vaatama mindud ja kohe ka kaubad tehtud. Auto aastast 1981, läbisõit 100 000 km. Viimased 3 aastat seisnud kuivas garaazis. Pilte ka:
Eelmine omanik on roostetõrjega tõsiselt vaeva näinud. Kõik matialused, karbid ning kõik muud vajalikud kohad on paksult õli ja määrdega kaetud.
Ka pagasnik oli pärast tühjaksloopimist igati kena.
Salong muidu terve, ainult määrdunud.
Tutikas auto (ehk siis 2. ringi algus)
140 km pikkune tagasitee Järvamaalt Ida-Virumaale kulges igasuguste probleemideta. Vigadest siis niipalju, et veermikus midagi kolksub, näidikuplokk elab oma elu ning amordid tunduvad ka surnud olevat. Kuna hetkel pole eriti aega ning sooja garaazi, siis jääb põhiline nokitsemine (kahjuks) kevadesse. Plaanis teha natuke värviparandusi, kuna mõnes kohas on värv koorunud või mullitab ning kriitilise pilguga üle vaadata salong, veermik ja kapotialune. Igasuguste õlide-mahlade-filtrite vahetus on iseenesestmõistetav. Autost saab nn. pühapäevasõiduk ja jääb täiesti originaaliks.