[aavu]

peale ultrahelivanni läheb rauatükk veel vanni, nimelt atsetoonivanni - selleks et välgukiirusel ära kuivatada, viia välja vesi metalli pooridest. Siis ei algu uus korrosiooniprotsess pihta. Aga nagu öeldud, pole juba materjalide pärast see mitte odav lõbu.

Foto kiirkuivatamisest. Kuna vesi kuivab kaua ja pildistatud andmed vananevad ruttu, siis peale veevanni läks pilt piiritusevanni sealt edasi pandi põlema, tehti kaks lehvitust õhus ja kuiv pilt läks oma teed. Seda siis luureotstarbiliste aerofotodega.

[Talupoeg taluja]

Kunagi sai tehtud sellist asja: Lasin liivapritsiga asjad puhtaks ja jätsin katusealla vedelema. Paari päeva pärast hakkasid asjad juba roostetama. Metall puhas ja hell.... Nädala pärast olid tükid juba päris rebased. Lasin siis osad uuesti liivapritsiga kergelt üle. Välimus parem kui ennem. Alles siis lasin jupid terasharjaga puhtaks ja krundiga üle. Selline tegutsemine oli siis minuarvates parem,kui kohe peale esimest pritsitamist krundi alla oleks löönud. Ehk siis lasin hellad kohad uuesti rooste......
Kahjuks pole meil talupoegadel võimalik tööstusega võistelda ja peame pusima nii,kuis oskame.....

Tänan kutsumast,ehk tulengi millalgi vaatama kuidas restauraatorid toimetavad Maanteemuuseumis.

---

, aga peale ultrahelivanni läheb rauatükk veel vanni, nimelt atsetoonivanni .


[/quote]

No seda atsetoonivanni tahaks päris näha...... see vedelik lendub kiiresti. Arvan,et kui me selle vanni ääres lobiseme,siis samalajal lendab poolikujagu atsetooni lausa Petserisse...

[Armex]

Loen ja loen ning mõtlen kas teha suu lahti või ei.Mul ei ole midagi nende happekruntide ega hultrahelide jne.vastu aga on kahtlused kas kõik see peb ka mitmed kümmned aastad vastu sest meil kogemused puuduvad aga kui ei proovi siis ka ei tea.
Mina tegin kunagi nii et 50 a.vanatsikli,mis oli mitukümmend aastat seisnud muld põrandaga kuurisja oli vajunud veljedeni maasse puhastasin liivapabriga kuni tehase värvini ära ja uus värv peale.Ainult rattad said liivapritssi.Arvestasin nii et kui see krunt ja värv on püsinud 50 a.peal siis peab teine 50a veel.Kuna aasta oli 1982 siis haed ja läikivad värvid mis meil saada olid olid ML värv mis tahtis kuivamiseks 100 ja rohem C kraadi.Kuna värvisin kodus ja kuivatamine pliidi kohal siis kraade tuli puudus või läkks värv keema.Keegi õpetas et igale värvipüstoli täiele üks
pudeli punnitäis soolhapet,paningi värv kuivas kiiresti ja sama värv on varsti 30a peal olnud aga roostet ei kusagil.
Ma tahan lihtsalt seda öelda et kas on alati mõtet liivapritsiga haljaks lasta ja uuesti kruntida,sest need vanad krundid ,värvid ,mis on mitmeid kümmned aastaid vastu pidanud,peavad veelteine niipalju aga kui kaua meieaja keemia vastu peab seda me ei tea.Üks asi veel mida olen kasutanud(kuna mul ei ole neid hukeid kaasaegsid tehnoloogiaid ja vanne)
on buvanol ,peale liiva-haavlipritsi sellega kokku ja võib seista aastaid kruntimata,eriti siis kasutan seda kui on rooste auguline asi või ei tea veel mis värvi krundi pean panema.Buvanolil veel see hea et seda ei pesta maha vaid krunt peale,aga mis saab sellest detailist 20 a. pärast me ei tea.

[41Degree]

Buvanolil veel see hea et seda ei pesta maha vaid krunt peale,aga mis saab sellest detailist 20 a. pärast me ei tea.

Minu isiklikku arvamist mööda oleks Buvanol kasulik ikkagi enne kruntimist maha harjata. Ei ole väga suur saladus, et Buvanoli kasutatakse värvi eemaldamiseks keemilisel teel (s.t nagu eelnevalt piltideltki näha, "keedab" värvi üles) ning kui Buvanol suudab värvi süüa peale kandmisel allapoole, siis peaks ju suutma värvi süüa ka alt ülespoole. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

[Armex]

Buvanolil veel see hea et seda ei pesta maha vaid krunt peale,aga mis saab sellest detailist 20 a. pärast me ei tea.

Minu isiklikku arvamist mööda oleks Buvanol kasulik ikkagi enne kruntimist maha harjata. Ei ole väga suur saladus, et Buvanoli kasutatakse värvi eemaldamiseks keemilisel teel (s.t nagu eelnevalt piltideltki näha, "keedab" värvi üles) ning kui Buvanol suudab värvi süüa peale kandmisel allapoole, siis peaks ju suutma värvi süüa ka alt ülespoole. Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Buvanooliga on mul kogemus kuskil 4-5 aastat,siiamaale on kõik ok.Mina pühin kuiva- või lahustiga lapiga detaili puhtaks ja krunt peale aga ikka teadmatus mis saab näit. 10a pärast,elame näeme.Katseks olen ka mõne mitte väga vajaliku jupi pannud niiskesse kivihoonesse ja käin aastas mõned korrad piilumas ,mis toimub,siiamaale ei ole roosteuss välja roninud.

[Maanteemuuseum]

ka buvanol peaks põhinema fosforhappel + igasugu mõttetud turvalisust tagavad lisandid nagu ka muul poesmüüdaval sodil. Ka fosforhapet ei pesta enne värvimist maha, eemaldada tuleb lahtine oksiidikiht (pehme harjaga nt). AinP, vist, seletas selle keemia olemuse hästi ära.

Suurte ja raskete asjade puhul nagu teehöövliraam on see happele värvimine ainuvõimalik.

[martvl]

nii kas olen asjast õigesti aru saanud,kuid töökäik peaks olema järgnev:
eemaldada rooste Liivapritsti või mõne muu asjaga
siis mõni roostetõrje (buvanol või muu selline ?)
happekrunt?
värv ?
ei leidnud muud teemat kust vastust saada oma küsimustele,loodan,et vastu pead ei sa kohe!

[väike-tom]

Teil hr. Maanteemuuseum paluks küll ühe Talupoja pärast oma vanne-värke mitte käima panna, vaid tehke juba gruppile tutvustav õppepäev.

[Maanteemuuseum]

Täitsa õige mõte!
Arvan, et mõne meie üritusega võiks kokku klapitada. Et suuremale rahvahulgale üritus ja siis mingi aeg saaks meie restauraator oma töövahendeid ja -võtteid nö ettetellinud foorumlastele näidata.
Kui on mingi hulk soovijaid, siis võiks plaanida.

[koterman]

Palun mind ka kirja panna, väga asjakohane plaan. Ehkki teehöövli raami -vm sellist päris rasket rauda pole, võin katsete paremaks illustreerimiseks ühes võtta mõned 1955 v '59 aasta veljed. Lasen siis korrektse "uurimistöö" nimel nad enne liivapritsiga üle, a muuga ei puudu. Kuna täisprotsess "vannist vannini", nagu eelnevast paistab, on kallis, siis seminari õnnestumise nimel olen valmis lisaks ülekäidud katsedetailidele ka kviitungit koha peal vastu saama

Täitsa õige mõte!
Arvan, et mõne meie üritusega võiks kokku klapitada. Et suuremale rahvahulgale üritus ja siis mingi aeg saaks meie restauraator oma töövahendeid ja -võtteid nö ettetellinud foorumlastele näidata.
Kui on mingi hulk soovijaid, siis võiks plaanida.

[PlyVal64]

Proovinud ka erinevaid lahendusi (nii metalli kui plastiku peal!) ja hetkel on jäänud "tunne", et selline odav ja toimiv lahendus mitte kõige kohutavama roostekäki puhastamiseks on rellakas+lamellketas, happevann ja buvanol/roostemuundur. Aga vimased saab ka ühendada!

Nüüd hape: Valiandi puhul tõin TK Ortost päris õiget kanget ortofosforhapet. Toimis küll aga mitte nii nagu oodanuks. Aga mis asi toimib ideaalselt - kõige lihtsam sidrunhape!!! Seesama, mida koogi sisse pannakse. Ostad ikka suure hulga sidrunhapet, teed sellise eriti hapu vesilahuse, pistad detaili sinna sisse ja rooste kaob kui nõiaväel! Täpselt samamoodi, kui "spetsiaalsete" roostemuunduritega, "sööb" kange sidrunhape rooste ära ja muundab selle raud(3)oskiidiks. On juhtunud, et hääd nõukogude tööriistad on saanud vett (katus sadas läbi ja ma ei pannud tähele, et otse tööriistakarpidesse) ja lohakusest muutusid need roostekäkkideks. Lehtvõtmed, padrunid, meislid, isegi poldi/mutri karp. Kange sidrunhappelahus 70-liitrisesse musta segukaussi, kogu rauakola sinna sisse ja nädala pärast välja. Kummikindad kätte, palju kaltsu ja ükshaaval lapiga puhastama. Praegu on kõik kenad hallikad ja roostevabad.

Suurte pindade puhul aga ei pääse üle ega ümber mehaanilisest elik pritsiga puhastamisest. Jämeda raua jaoks liivaprits, peenema/õhema jaoks soodaprits, millega saab ka puitu (näiteks krusade kastid, puitraamidel kered etc) puhastada! Ja siis on veel ka vesi-liivaprits (väga hea, peseb soolad välja!) ning värvieemalduskeemia+ väga jõuline keeva veega survepesur. Viimane sobib jube hästi just selliste kerede puhastamiseks, kuhu kunagi on rulliga "sada kihti" põrandavärvi peale kantud. Enamasti saab selle maha isegi vaid keeva veega - pesin kunagi niimoodi punasest värvist puhtaks näiteks RedBaroni Humberi küljed... Aga see peab olema siis tööstuslik kange aparaat.

[väike-tom]

See sidrunhappe vann tundub küll hea mõte olema. Proovin suvel kindlasti järele. Siin juures vabandan lolli küsimuse päras, aga ei ole suurem koogi küpsetaja ega kujuta ettegi mil moel sidrunhapet poes müüaksegi. Kui palju peaks sidrunhappet vette lisama (umbes grammi/kilo liitri kohta vms.)? Ja kas peale seda tasuks puvanoliga mökerdada või pole enam vajalik? Aitäh.

[Wiki432]

Kuna minu tuttavate hulgas on üks fanaatiline tegeleja, tean selliseid nõkse, ise proovinud ei ole, aga sõber kiidab.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=6123
http://detektorist.pro-forums.com/ftopic81-0-asc-45.php
üldhariv: http://detektorist.pro-forums.com/forum22.php

[kass]

No ja vaadake ka ameerikakeelset lühimängufilmi rooste tapmisest melassivannis. Kunagi kuulsin, et puskariajamise praagaga annab roostelelviga teha aga äkki oli hoopis meskist jutt?
http://www.youtube.com/watch?v=8-gBAjEga...r_embedded

[PlyVal64]

Mina olen sidrunhappe lahuse täiesti tunde järgi teinud. Vaat enam ei mäleta, palju ma sinna 60 liitri sisse seda valasin, äkki mingi 10 pakikest? Müüakse seda erinevates pakendites aga kõige odavam oli Maxima poe paberkorikeses. Küsi poest müüja käest.
Kuid selleks ei pea suve ootama, mõne pisema detaili peal võid kohe katsetada. Ise tegin esimese katsetuse just nii: täiesti kogemata "kadusid" Vani ära tsaariaegsed paralleelnäpitsad ja kui ma need aasta pärast kerepleki vahelt üles leidsin, oli tegu mitteliikuva roostekäkiga. Siis tuligi meelde sidrunhappe teema, proovisin köögis ära ja tulemus oli suurepärane! Leotas lahti ka liigendid, määrida polnud vajagi!
Praegu näevad välja sellised, näha roosteussi augud ja hallikas raud(3)oksiidi kiht.

[giordanobruno]

Katlahooldajad kasutavad sidrunihapet süsteemide läbiesuks, kuid loputavad üle aluselise lahusega ja täidavad süsteemi pärast ka aluselise keskkonnaga.
Ortofosforhapet sisaldavast vahendist on natuke juttu siin.

[Tift]

Eile vaatasin oma Multicari alt pärit tagasilda, igaveste roostes teine... et tahaks särama lüüa enne edasiehitamist... Traatharja-moodus ja sarnased ei kutsu tegutsema . Aga see melassi (molasses - lombitaguses teemas) tundub ilus asi olevat. Tuleb ainult piisavalt suur vann muretseda ja ...ja vahendit kah.. piisav kogus .
Ilus asi tundub lombitagune "White-Ox" olema.. Kaugel, krt

[denis23]

Tere,

olen seda sama sidrunhappe proovinud ning töötab väga hästi.
36 tundi @ suurem kontsentratsioon teha (1 kg Maxima hapet/ 2 liitrit vett)

peale seda kohe tuleb panna asju soodalahustisse, kusjuures soodat tuleb sinna puistata kuni ei lõpe mulistamine.

enne...ja pärast...

[13piisab]

päris hea tulem. Kas jääbki selline suht ühtlane värv? Ortofosforhappega (roostemuundurid) jääb ikka hulka laigulisem, kuigi sarnast kuumtsingiga sarnanevat tooni on ju sealgi.
mutrid lähevad puhastamise järel lausa sõrmega keerates peale?

[denis23]

päris hea tulem. Kas jääbki selline suht ühtlane värv? Ortofosforhappega (roostemuundurid) jääb ikka hulka laigulisem, kuigi sarnast kuumtsingiga sarnanevat tooni on ju sealgi.
mutrid lähevad puhastamise järel lausa sõrmega keerates peale?

Mutrid sõrmega ei keera loomulikult. Ega nende keerme on ikka kinni.

Kui hapest võtad ning kohe sooda sisse kohe paned, ilma, et see õhu käes oleks, siis jah, selline see jääb.
Kui hape lihtsalt veega loputada, ilma soodata, siis mõne minuti pärast läheb roosteks. See on minu siis esimene katse, kui ma hapevannist võttes, sooda asemel lihtsalt hoidsin need soe vee all. Kuni märg on, siis "delfiinihall", kuid kuivaks jäädes, mõne minuti pärast juba must ja roostes ning iga minutiga mustemaks ja roosteseks läheb: