[kaarelj]

Hei,

Segastel asjaoludel avastasin, et õuele toodi üks Opel Kadett aastast '76. Tundus olema parim turul olev masin, millel olid mingid hüpoteetiline vanuse-hinna-kaalu-kaalu-võimsuse-tagavedu-suhe.
- ei saa salata, et tegelikult oli mõnevõrra paremas suhtes autosid siin foorumi turul samal ajal.
Maanteamet ütleb, et kupee ja 1.2 liitrit mootor.Tegelikult 2 ukseline sedaan ja C24NE mootor, aga 2.2 Jetronicu sisselaske ja pritsuvärgiga.
Rekordi 5 käiguline kast ning algupärane sild. All mingid 14" veljed, ilmselgelt suured ja ei sobi kokku.
Lisadest üks elektri aken, vahepaak kütusepumbale (kui paagist enam ei saa kurvisõidul)
Värv kehva, esitiivad augulised (muidu kõvad), põhja ei ole, karpe enamuses mitte.
Eelnevalt kasutatud natuke ringrajal, igamehe rallil, jäärajal. Tehnika toimib peal ausalt.

Tegemiste nimekiri on pikk. Lõppprodukt peaks olema kiire ja töökindel auto, millel välimus silma ja meelt ei riiva.




Jah, see rihm seal all on tagasilla kinnitus, sway bar nagu nad ütlevad

Vähem, kui masendav oli algus


Elekter on üpriski ausõna peal, aga hämmastaval kombel funktsioneerib.

Kõik on oma auto kõrval paar Flinstone' nalja saanud visata. . .

Tükkhaaval saab kogu põrand ja karbid uueks. Õnneks on kardaani tunnel suhteliselt heas korras. Valitud punktid amortidel/tagatiivade sees ka. Ehk päris õhku ei pea filosofeerima tükke. Teine pool on pisut parem [lapitud enne mind], aga sellegi poolest seab uueks

Uuendan loodetavati seda pilti tihedalt. Et fookus ees püsiks ning vahepeal kursilt ei kalduks. Nimistu siis vastavalt järjekorrale. Enamus neist must-have.

Puuduvate osade nimist on ka muidugi suur, eks aegapikku sobitab.
Sillaks võiks saada ideaalis 1,6/2S tagasilla, mis on 1:1 bolt on, eeldatavalt kättesaamatu rariteet. Pigem sihib 240 Volvo oma koos LSD'ga (ei tea veel kuidas rummu vahetus õnnestuks) - kahte erinevalt poldi valemit eriti ei tahaks. Kui vähegi eraldistardi jäärada jõuab, siis ühest olemasolevast sillast ka Lincoln-lukk.
Piduriteks võiks saada Rekordi ventileeritav koos Calibra suportiga - äkki. Tagumine sõltub sillast.
Kogu elektri ehitan kahe traadiga, ehk vean "miinust" kaasas, saab töökindlam ma usun. Ette on veel tahhokat vaja - ehk leian mingi kellaploki tahhomeetriga. Minu omal ainult kiirusnäidik.
Kunagi võiks ka kitsma olekuga istmed olla - tea kas Calibra oma või mingi xxx GSI oma võiks passida? Triibu/ruudu mustri riidega võiks päris kena jääda. Põrand jääb arvatavalt mürasummutava mastiksii ning värviga, sama ka pagasiruumiga. Riie tuleb ustele. Sisse veel kaardilugeja lamp, USB pesad kuhugi peitu. Turvavööd peaks mõne modernsema vastu vahetama. Esiklaas on päris kriimuline. . /nimekiri jätkub veel ei tea mitmel lehel/

Kunagi tulevikus sisselase avaramaks, 2.4 pritsuvärk, ehk ka mingi viisakas kolle. Aga kuna hetkel see väände ja auto suhe on auto kahjuks, siis eelnevalt vihmavari korda ning seejärel kone kallale. Ilusamaks teeb juba kindlasti varem - hetkel erilist esteetikat ei oma.

[kaarelj]

Miski karvane plaan tekkis, et ehk peaks tagasilla omadusi parendama.
Hetkel siis kaks õõtsa ning diagonaalne panhard rod (keegi võib meie keelse nime öelda)
Ehk juba oma algselt väga vedel lahendus seal taga. - välismaal on tehtud nii 4linki, kui sõltumatuid kui sada eri asja. Igal ühel on oma argumendid ja oskus/raha.

Kui jätaks need õõtsad alles, aga lisaks keskele Y kujulise õõtsa? Mis on siis triangulated 4-link Siiski ei ole. Triangulated 4 link on siiski 4 õõtsa, kaks ülemist kinnituvad siiski eraldi punktidesse ja on lühemad (~70%)

Kui ta silla poole läheks kuulliigend, siis peaks kallutusvõime säilima, aga sild ei liiguks all horisontaalsihis küljelt-küljele.
nelja õõtsaga lahenduse korral veel ka watt liigendid taha lisama.

Kui eelnevalt sild modelleerida ning vaadata, et kuskilt ei poo silla pöörlemine liiga suureks ei lähe, siis probleeme ei tohiks tekkida. Või . . . on võimalus ikka totaalselt pekki sild keerata?
 - Kui muud väärtust ei oma, siis arutamiseks hea küll

[v6sa]

Miski karvane plaan tekkis, et ehk peaks tagasilla omadusi parendama.
Hetkel siis kaks õõtsa ning diagonaalne panhard rod (keegi võib meie keelse nime öelda)
...

See varras ongi diagonaalvarras.

Mis eesmärk on? Pikem käik? Väiksem tala pöördumine kiirendusel? Vähem külgnihet õõtsumisel? Või lihtsalt teha parem, kuna on ise tehtud?

Kähkusõidufoorumis ja tikutakus on arutletud madallennuvedrustuse üle, mudafoorumis muljetavaldavate sillakäikude üle. Mõlemas leidub tegelasi, kes TEAVAD, kuidas seatud eesmärki saavutada.

[kaarelj]

See varras ongi diagonaalvarras.

Mis eesmärk on? Pikem käik? Väiksem tala pöördumine kiirendusel? Vähem külgnihet õõtsumisel? Või lihtsalt teha parem, kuna on ise tehtud?

Kähkusõidufoorumis ja tikutakus on arutletud madallennuvedrustuse üle, mudafoorumis muljetavaldavate sillakäikude üle. Mõlemas leidub tegelasi, kes TEAVAD, kuidas seatud eesmärki saavutada.

Kuna kaasapandu katkisel tagasillal on osa nuutegi ühest servast lahkunud, siis võib kahtlustada et silla pöördumine on olnud teema.
Ülipikal ~5km testsõidul andis ka küljelet küljele õõtsumine tunda (kuni ta üldse alt irdus - võimalik, et ka kere andis juba siis läbi). Aga vist jääb esialgu 4-õõts koos diagonaalvardaga. Kolmnurga ehitamine tundub ülearu keerukas olema. Ehk see külgnihe jääb alles.
Ise tehtud, hästi tehtud. Üldiselt on arvestatav osa väljamaa ümberehitajaid seda teed läinud, sama klassi Escortil on algselt leht+õõts, mis juba tagab natuke parema olukorra.

Infoks teistelegi: http://www.thedirtforum.com/4link.htm . Küll räägitakse mudaraja "never turn right" spetsiifiliselt (asümmeetriline või lausa amordiga lahendatud õõts), aga alusinfo tundub  hea olema.

[kaarelj]

A-postil oli isegi natuke rauda alles (Y)


Sisemiste karpide jaoks sai isegi metalli voltimise abimasin loodud. Keskel asuv struktuur oli päris heas korras.










Nüüdseks ka tegelikult käigukast paigas (ristitala paindega kardaanitunnelile) vasakult poolt. 

Parem külg on edulisemas seisus, A-post heas korras.
Üldiselt raaam on päris hea.
Praegune tarkus ütleb seda, et raam oleks pidnaud sõitma esimesena liivapritsi ning seejärel keevituslaua äärde. Samas ei näinud esialgne plaan, ega eelarve ühtegi ülaltoodud pilti ette.

Ühtlasi võin vastu võtta soovitusi esivõre ning peeglite leidmiseks (ebay, jah, aga äkki vedeleb maarjamaa riiulite, neid autosid on siinkandis ikka olnud). Tänapäevasemad turvavööd peaks ka panema, õnneks see on kiirvisiit suvalammutusse. Samas on pakkuda originaalsed turvavööd.

[hundu615]

Müts maha,minu oma nii hullus seisus veel polnudki,aga otsustasin loobuda ja nii ta sõbrale müüsin,vaatan kas on peegleid ja iluvõre üle.

[kaarelj]

Müts maha,

 Ühinen arvamusega,ei siin orig.suurt alles jää

Tänan, ratsionaalsusest ning kaalutlevast mõtlemisest oli asi alustamisel kaugel. Nüüd tuleb protsessi nautida - kuna mingi siht on silme ees.

Enne seda pole olnud lõigata ühtegi tükki autot katki. Ka keevitanud ei ole varem (nagu piltidelt veenduda võib).  Ehk võtan seda, kui koolitusprojekti. Ehk ka arusaamatuna näiv töö võib õigustuseks võtta "koolituseesmärkidel".
Väline jääb enamvähem samaks - sõltub kuidas sild alla mahub. Välised plekid vajavad paikamist kohati, ning esimene tuleümbrus taastegemist. 

- võib pakkuda ka tahhokaga kellablokki.
-süütelukku
-ukselukku
-pagaslilukku 

[13piisab]

...või esimene tegemine - selle kohta üheltpoolt julge, teisalt väga paljulubav edenemine!
keevitustest Sul küll lähivaate-pilte pole, aga jagatutelt paistab tulem ok. Mida vähem mahakäiamist, seda ilusam
mis keevitusaparaat kasutusel on? Anatolijermakovi teemas imetlesin "algaja" head tööd ja see tuli päris viisaka aparaadiga. Ma sain kah hiljaaegu üht "profiriista" proovida ning tekkis kihu oma odavtelwin enne järgmist kereehitust heaga kusagile kaugemale saata - nii käsitsemise kui tulemi vahe on ikka väga palju masinas kinni: varasem kogemus aitab ainult masina kiiremini õigeks sättida...

lanseronil on Sul midagi uuel plekil voolamas - konserveerid õmblused roostemuunduriga? Värve ei paista veel olevat - ma soovitan hiljem mitteligipääsetavad kohad enne keevitamisi ka vähemasti happekrundi+krundi alla panna. Veel parem, kui ka värvikihi lisad. Servad, mis hiljem keevituskuuma saavad, jätad lihtsalt väga õhukese kihi alla (täitekrunti sealt pigem eemal hoides - see on paksem kiht) - siis ei löö kuumaga kogu kompotti lahti. Muidu happekrunt ei karda eriti kuuma ja põleb ära vaid keevituse vahetust lähedusest. Või kui ei taha kohe mitte värvidega mäkerdada ja hiljem kuumutamiskeemiat sisse hingata, siis ka tsingispreist võiks mingi abi olla.

oled juba ust ka ette proovinud? Kuigi paistab, et sisemise karbi ehitasid õigeaegselt uue, suudavad asjad keretöö käigus kole hästi "ära nihkuda". Nii suure tegemise puhul tuleb passitamisi / proove ikka päris palju. Eks taipad vast ka külgede sümmeetrial silma peal hoida - nt karbi ja ukse vahet on väga lihtne erinevaks ajada ja mulle tundub, et varuosatootjad just sellistena oma karpe väänavadki, et kõik sobituks justkui hästi, aga lõpptulemi võtmes mitte just päris ilusasti

13" velje alla mahuvad suht väikesed pidurid. Kuigi Su tühimass jääb ilmselt siiski alla 800kg, võib ses osas parendamisisu tekkida... Nt kadettE+vectraA+calibra 256mm esipiduri (Sul on üleval viide sellele) puhul on 14" miinimum. Need 256mm pidurid on mu meelest ca 1000kg kadettE-le okd, samas pea 1400kg Vectrale (mul 4x4 2000) häirivalt lahjad. Võrdlen asju tavaklotsidega.
Sul on muide pildil all 85kW Calibra tehasevelg - enimlevinud tolle ajastu velg. Kas on Sul teada, mis esipidurit sellele sillale sobitada annab? Ma oma vectra "piduriupgrade" käigus leidsin GM puhul (Opel, Saab) uskumatult palju pisierinevusi kõigis dimensioonides. Nt Saab 9-5 ja Omega B tagapidurid on "peaaegu vahetatavad" - ainult sadulakinnituse asukoht on paar mm erinev. Jne-jne...
väike veljevahepala kah: mul hunnikus üleliigseid 4x100 velgi, millele on olnud null huvi - see mõõt on vist minevikku jäänud:
http://vectraclub.net/forum/viewtopic.php?f=26&t=15103

kui ladustamisruumi on, siis äkki poleks ka paha sobiva varumootori silmamisel see endale lohistada - vajadusel ei pruugi leidmine olla ülemäära lihtne. Nt C20XE (Motronic 2.5) riistvara leidsin endale lõpuks telefonimärkmikus olevaid inimesi läbi helistama hakates: 20+a vanade opelite ümbersulatamise tippaeg on vähemalt Calibra (ja vectra2000 ning kadettE GSI, mis on kordades haruldasemad) vaates juba mõned aastad läbi ja "riistvara" ei liigu eriti...

jõudu,
Teet

[kaarelj]

Ei hakka lähemalt pidlistama ka, valdav osa koledusi tuleb kehvast metalli puhastamisest. Kasutusel on arvatavasti väga hea Lincoln - võrrelda ei oska. 
Hetkel mingi roostemuunduriga üle lastud, et oksiidipoissi kaugemal hoida ning olemasoleval materjalil pruuni vähendada.

Uks ja tiib passivad edukalt ette. P

Piduritest.
Rekord 2.2 mootoritel oli 246 vent. ketas, mille mahutab passima. Supportid Calibra (vist) Eks heietab siis, kui esimesed jubinad mahutatud. Hetkel on piisav pidur puuhalg

Kas sul soovitusi 1 komponendiliseks krundiks - soovitavalt aerosoolis? Igakord ei viitsi mitte püstolit täita-pesta-loputada. http://pintavari.ee/uus/et/component/pin...view=toode ?
Värvimine on teema, millele väga ei mõtle hetkel. Eks tuleb mingi õudne värvieemaldamise töö ette võtta ning seejärel happekrundiga üle ning mingi valge selga. Alumine osa läheb uuesti mastiksite alla. Teen täpselt nii, kuidas püstolist purskub (pimedas värvin, siis ei näe jooksma hakata).

Velg jääb pigem 13. Põdras on Opel Festival velgesid veel alles suht odavalt (vähemalt nettiautost mõne leiab)
Mootori märkus õige, Auto24's on <1990 opeleid 2tk. (naaberriikides on selle ajastu Opeleid oluliselt enam). Ehk võivad "otsa saada". Samas ehitab 1.9 kuni 2.4 vahemikus CIH mootoritest väga eriilmelisi konesid kokku. 2.4 mahutab endasse levinud jänkide kolbe, kui klappe. Kuna jõu ja ilunumbreid mootoriga tegema ei hakka, siis ei karda seda teemat liialt.
Meie undamine on Opelite mootorite (1965-1980) puudumise kirumisel selle foorumi kontekstis ja suures pildis ikka pseudoprobleem 

[kaarelj]

Tegin endale ühe aprillinalja ka vahelduseks.
Nägin "vedelemas" üht LSD tagasilda, kuna neli rida internetti kirjutas, et "saab vähese vaevaga paigaldada", siis tarisin ühe Sierra LSD silla õuepeale.
Kinnitused ja ruum on vinks-vonks. Kõik saaks klappima ja suhteliselt vähese vaevaga ka kere külge kinni väga viisakalt. . . . aga . . . 

Vähemalt sai huvi rahuldatud, aga koopaid ma 9cm laiemaks ehitama ei hakka... See elukas näeks ikka tigedalt kole välja.

Peale "teaduslikumat" lähenemist selgus, et Kadett on väga kitsas masin. Isegi Rekord E sild vajaks oluliselt laiemat tagaosa autolt.
Rekord E - 1410
Kadett - 1299
Omega A - 1460
Senator - 1480
Sierra - 1465
E30 - 1415 -
Volvo 240 - 1360mm 

Ehk lihtne viis peaks olema Volvo 240 sild. Vedru ja amordi asukoha vahetusega. Kuna mootor keerab 1.2 sildasid kergelt pooleks, siis vahetus on hädavajalik nagunii. E30 on laiem ning oluliselt kallim.

Vahepeal sai parem karp korda nii seest, kui väljast uus. Sisemised tugevdused olid hääs korras.

[Marko]

Kas velje offsetiga mängida ei saa?

[kaarelj]

Kas velje offsetiga mängida ei saa?

Enamvähem peaks mahtuma 5.5-6" lai velg. Ehk mingi 150mm
Selle offset peaks olema sellisel juhul maksimum võimalik, ehk >65mm

5x112, 15"x5.5 on Mersu pakikatel olnud ET 60mm
Caddy lausa 74mm http://www.nettivaraosa.com/vanteet/1944486

Teoreetiliselt. . .
pigem ei

[13piisab]

igaks-juhuks tervitan Sind siiski "ET üle mõtlejate klubist"

oma Vectra piduriupgradel oli mul tagasillaga kah ET-mõtteid, mis tulenesid otseselt Omega õõtshoobade (ja nagu hiljem selgus, ka rummu) mõõtudest:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid380954

muidu hiljem soetasin veel ka ühe varuosa-Saabi (9-5 Hirsch) ning huvi pärast vaatasin ka selle sadulate + ketta sobitamisvõimalust oma selleks ajaks juba tekitatud Vectra-Omega kombisillale. Sobivus on "suht peaaegu", aga Saabi rumm istub Opeli omast ca 3mm väljaspool. Ehk siis seestpoolt kinnituvat sadulat ei saa ilma hookuspookuseta sobivasse kettatasapinda ning vaikeväärtusena saab veljepoltide kinnikeeramisel edukalt pöörlevad osad mittepöörlevateks muuta

point: kui on viitsimist ja tahtmist, võib leiduda mingi rumm-trummel (või rumm-ketas?) komplekt, mis lubab Sul veljekinnituspunkti (heal juhul isegi ilma treiali juures käimata) sobivasse suunda liigutada.

edit: silmitsesin Su võrdluspilti lähemalt - on see tõesti nii, et sildade pikiteljed on pildil kohakuti? Kui nii, siis ei päästa ET ja rummunihutus isegi ilmselt koos olukorda. Lihtsalt Su jagatud masinate laiusenumbrid ei anna nii dramaatiliselt sillalaiuse vahest aimu...

[agaa]

 Kuna mootor keerab 1.2 sildasid kergelt pooleks, siis vahetus on hädavajalik nagunii.

Kuna Sul uus sild olemas siis "targutan"  vähe.
Miks Manta/Ascona B silda ei pannud?
Pooleks keerati minu meelest see vahevarras mis kardaanist silla diffrini viis. Soomlased pakkusid nii kiiret rooli kui ka tugevdatud vahevarrast . Tegin kunagi hinnapäringu ja nad isegi vastasid aga see on koos vana arvuti kõvakettaga "pees".

[kaarelj]

Paneks küll, kui oleks.
Müügis pole neid praktiliselt näinud. . . milegi pärast pole ka müügikuulutust teinud //sisekaemus ka ei ütle, miks ma pole seda otsinud//
- eks teen igaksjuhuks, alloleva teose ehitamiseni on veel n-nädalat aega. Et kui keegi pakkuda tahab, siis tuld.

Hetkel on muidug olukord selline, kus tegime kuiva katsetuse. Hetkel Sierra tagasild koos ET45 lambivelgedega. Ehk päriselus passib küll. Kinnitamine vajab väljalaske modifitseerimist, kardaan vahetust, pagasniku osa tugevdamist+sidumist raamiga (difri kinnitusteks), raami esimesed kinnitused jäävad kuhugi karpide taha nurka. Ehk seegi osa tuleb raamiga paremini siduda. Kui diagonaalid täpselt, rahulikult ja 9 korda mõõtes paika saada, siis ülejään peaks olema дело техника.
Pilt tagant

Eelsoovitatud Manta sild oleks kordi meeldivam lahendus ning jääks originaalilikum, lisaks oleks projekti lõpp käega katsudes oluliselt lähemal.

Neil katkistel sildadel, mis kaasavaraks tulid - olid difri sees sisend-hammasratas saanu haiget (ei midagi hullu), aga läinud olid korpuses olevad väikesed hammasrattad (ka võll oli päris kehvas seisus), mis ei ole pooltelje küljes.

Tänud!

[zazik]

läinud olid korpuses olevad väikesed hammasrattad (ka võll oli päris kehvas seisus), mis ei ole pooltelje küljes.

Neid hammasrattaid nimetatakse satelliithammasratasteks või lihtsalt satelliitideks.