02-11-2023, 19:24 PM
Nagu teate, on koduses majapidamises kuiva puiduga võimalik palju rohkem peale hakata kui märjaga. No märga puitu võib muidugi iga kell staabeldada ning sademete eest katusega kaitsta, aga see pole siiski see. Mõnikord on tarvis kiiremini ja kuivemat puitu kui õues seisva staabliga saab. Peale mõnede tublide Ameerika iseehitajate ning puumeeste videote vaatamist saabus inspiratsioonihetk, mille ma ära otsustasin realiseerida. Neil seal kannab koduseks vajaduseks sobiv kuivatamise kaadervärk nimetust 'solar kiln'. Meite maal pole sähandsed asjakesed eriti levinud, aga sealpool küll. Selle abil saab kodustes tingimustes päris kenasti puitu kuivatada, olen nüüd ära proovinud.
Üldvaade
NB! Pildid on kehvad, sest esiteks ei taha kõike kuivatit ümbritsevat elamist kogu ilmale jagada ja teiseks on kuivatis parasjagu üks ports puitu sees ja ei ole seetõttu võimalik seestpoolt minna pilte tegema. Ettekujutuse peaks saama.
Teooria ürituse taga on lihtne: päike kütab ning õhk käib ringi. Erinevalt lahtisest staablist on hunnikule kest ümber tehtud, et keskkond natuke paremini kontrolli all oleks ja soojust paremini ära saaks kasutada. Kuivati koosneb pmst kahest kambrist: esimene on nö lastiruum, kuhu paigutatakse kuivatatav puit ning teine on õhuruum. Lastiruumis õhk soojeneb, tõmmatakse läbi staabeldatud puidupaki ning juhitakse õhuruumi kaudu uuele ringile. Lastiruum ja õhuruum püütakse omavahel eraldada. Kuivatustingimusi saab reguleerida õhuvoolu hulga ning konsistentsi abil, st saab säädida, kui palju välisõhku ringvoolu kaasatakse või läbi käinud õhku ringvoolust välja juhitakse. Siin saab tahtmise korral väga peeneks minna, seadistust on võimalik varieerida mitme parameetri lõikes, panna õhuvool sõltuma temperatuurist, niiskusest jne.
Nn kest on 50mm penoga täidetud puidust raam, mis on kaetud 10mm OSBga. Katuseks on plastpaneelid. Selleks, et lastiruumi ligi pääseks, on tagakülg avatav. Mingeid uksi ega hingi pole, on tehtud paneelid, mida saab ette või eest ära tõsta. Kõik on võimalikult odav ja lihtne, ära on kasutatud erinevad jäägid. Isegi OSB on tavaline, mitte niiskuskindel.
Tagakülg
Paneelid
Kooriku või kuudi juures pole ilmselt midagi eriliselt mainimist väärivat. Ilmselt ka katuse puhul, kui on selgesti teada, mida ja kuidas tegema peaks. Pean tunnistama, et mina pidin katust tegema kaks korda. Esimesel korral ma lugesin juhendist küll, et kruvid tuleb paigutada laineharjale, aga ei võtnud seda tõsiselt, sest plekiga jäi pidama ka laine põhjast. Plastikut laine põhjast paigaldades tuli vesi kahjuks sorinal läbi. Nägin parandamisega hulka vaeva, kerisin kruvid maha, lasin silikooni vahele, aga pidama ei saanudki. Teisel katsel valisin veidi teise materjali ning tegin nõuetekohase paigalduse laineharjalt spets kruvidega läbi prismakujuliste tugede. Nüüd peab väga hästi. Peab mainima, et esimene katus oleks tuksi läinud igal juhul, ka siis, kui ma kruvid kohe õigesti pannud oleksin. Point selles, et esialgne PVC paneel ei talunud ära päikeselõõsa kuuma, mis kuivati katusel tekkis. Ta oli väga klaar ja hea läbipaistvusega, aga päikese toimel koguni söestus osades kohtades. Lainega polükarbonaat ei ole nii hea läbipaistvusega, aga on vastupidavam. Minu kogemuses pole läbipaistvuse vahe nii määrav. Kui päikest on, siis ta kütab kuumaks nagunii.
Katus
Läbipaistvus seest
Üldvaade
NB! Pildid on kehvad, sest esiteks ei taha kõike kuivatit ümbritsevat elamist kogu ilmale jagada ja teiseks on kuivatis parasjagu üks ports puitu sees ja ei ole seetõttu võimalik seestpoolt minna pilte tegema. Ettekujutuse peaks saama.
Teooria ürituse taga on lihtne: päike kütab ning õhk käib ringi. Erinevalt lahtisest staablist on hunnikule kest ümber tehtud, et keskkond natuke paremini kontrolli all oleks ja soojust paremini ära saaks kasutada. Kuivati koosneb pmst kahest kambrist: esimene on nö lastiruum, kuhu paigutatakse kuivatatav puit ning teine on õhuruum. Lastiruumis õhk soojeneb, tõmmatakse läbi staabeldatud puidupaki ning juhitakse õhuruumi kaudu uuele ringile. Lastiruum ja õhuruum püütakse omavahel eraldada. Kuivatustingimusi saab reguleerida õhuvoolu hulga ning konsistentsi abil, st saab säädida, kui palju välisõhku ringvoolu kaasatakse või läbi käinud õhku ringvoolust välja juhitakse. Siin saab tahtmise korral väga peeneks minna, seadistust on võimalik varieerida mitme parameetri lõikes, panna õhuvool sõltuma temperatuurist, niiskusest jne.
Nn kest on 50mm penoga täidetud puidust raam, mis on kaetud 10mm OSBga. Katuseks on plastpaneelid. Selleks, et lastiruumi ligi pääseks, on tagakülg avatav. Mingeid uksi ega hingi pole, on tehtud paneelid, mida saab ette või eest ära tõsta. Kõik on võimalikult odav ja lihtne, ära on kasutatud erinevad jäägid. Isegi OSB on tavaline, mitte niiskuskindel.
Tagakülg
Paneelid
Kooriku või kuudi juures pole ilmselt midagi eriliselt mainimist väärivat. Ilmselt ka katuse puhul, kui on selgesti teada, mida ja kuidas tegema peaks. Pean tunnistama, et mina pidin katust tegema kaks korda. Esimesel korral ma lugesin juhendist küll, et kruvid tuleb paigutada laineharjale, aga ei võtnud seda tõsiselt, sest plekiga jäi pidama ka laine põhjast. Plastikut laine põhjast paigaldades tuli vesi kahjuks sorinal läbi. Nägin parandamisega hulka vaeva, kerisin kruvid maha, lasin silikooni vahele, aga pidama ei saanudki. Teisel katsel valisin veidi teise materjali ning tegin nõuetekohase paigalduse laineharjalt spets kruvidega läbi prismakujuliste tugede. Nüüd peab väga hästi. Peab mainima, et esimene katus oleks tuksi läinud igal juhul, ka siis, kui ma kruvid kohe õigesti pannud oleksin. Point selles, et esialgne PVC paneel ei talunud ära päikeselõõsa kuuma, mis kuivati katusel tekkis. Ta oli väga klaar ja hea läbipaistvusega, aga päikese toimel koguni söestus osades kohtades. Lainega polükarbonaat ei ole nii hea läbipaistvusega, aga on vastupidavam. Minu kogemuses pole läbipaistvuse vahe nii määrav. Kui päikest on, siis ta kütab kuumaks nagunii.
Katus
Läbipaistvus seest