Jaan Tatika ideed

(01-07-2019, 09:20 AM)diesel Kirjutas:  
(01-07-2019, 00:16 AM)motamees Kirjutas:  Näiteks ujula ja jäähall komplektis.

pole ühtegi näinud, aga kaua juba mõelnud, et miks selliseid ei tehta.
tore kui siiski olemas on.
Olen mõned aastad tagasi sama mõtet heietanud. Eks seal mingi kala sees on, et kuskil veel tehtud pole. (Kas tõesti pole?) Aga kes teab, mida Tartu kaugjahutusettevõte ülejääva soojaga teeb? Eks ta midagi kütab, mitte ei viska niisama õhku!

Do'nt panic
Vasta

Kohe meenus kunagine auto24 foorumi kuum teema "külmkapi jahutamine välisõhuga"  Big Grin
Vasta

(01-07-2019, 09:41 AM)giordanobruno Kirjutas:  
(01-07-2019, 09:20 AM)diesel Kirjutas:  pole ühtegi näinud, aga kaua juba mõelnud, et miks selliseid ei tehta.
Olen mõned aastad tagasi sama mõtet heietanud. Eks seal mingi kala sees on, et kuskil veel tehtud pole. (Kas tõesti pole?) 
...

Kala on selles, et elekter on piisavalt odav. Keegi ei viitsi hakata kahte, erineval ajal toimivat energiatarbimist sedamoodi ühendama.

Muide, enamus uusi lautasid jahutab piima läbi soojuspumpade sooja tarbevett küttes. Põllumehed ei saa endale suurköögilaadset rahapõletamist lubada.
Vasta

Aga miks ei ole jõusaalides olevad jalgrattad, sõude ergomeetrid ja mis iganes varustatud generaatoritega? See ju puhas raiskamine, kui massid endalt pekki maha vihuvad. Puha roheline energia.
Vasta

(01-07-2019, 10:41 AM)sugraM Kirjutas:  Aga miks ei ole jõusaalides olevad jalgrattad, sõude ergomeetrid ja mis iganes varustatud generaatoritega? See ju puhas raiskamine, kui massid endalt pekki maha vihuvad. Puha roheline energia.

Sama asi: pole pange, kuhu elektriks keritud pekk tallele panna. Jaotusvõrk küll seedib päris suurt ebaühtlust, aga mitte lõputult. Seda lootust, et hipsterid hakkaks graafiku järgi elektrit aerutama, ei ole. Või vähemalt ei ole siinkandis. P-K võiks küll õnnestuda...
Vasta

(01-07-2019, 10:40 AM)v6sa Kirjutas:  ...kahte, erineval ajal toimivat energiatarbimist...

mida sa nüüd silmas pidasid?
jäähallis külm jää ja ujulas soe vesi on ikka ju aastaringselt.
Vasta

(01-07-2019, 11:29 AM)diesel Kirjutas:  
(01-07-2019, 10:40 AM)v6sa Kirjutas:  ...kahte, erineval ajal toimivat energiatarbimist...

mida sa nüüd silmas pidasid?
jäähallis külm jää ja ujulas soe vesi on ikka ju aastaringselt.

Järgnev kehtib Eesti oludes, aga laiendub ka mujale, kui piiritingimusi muuta.

Millal on maksimaalselt kütta vaja: talvel. Aga jäähalli jahutada pole väga vaja.
Millal on maksimaalselt jahutada vaja: suvel. Aga kesseloll suvel ujulasse läheb, kui Pirtal on vesi soe (ja roheline, eksole).

Raske (kuigi mitte võimatu!) on ülejääva energia rakendamine kapitalismiehitamise vankri ette. Ainult tahtmist peab olema. Nafta on aga odav...

Siia juurde amüsantne nüanss: miks on enamus suurte biogaasijaamade aastahooldus just suve kuumimal ajal, kui töötingimused on täielik põrgu?

Sest biogaasireaktor kuumeneks töös üleWink Liiga kuumas panevad aga metanogeneetilised bakterid in coprore londi ämbrisse ja ei tooda migadi. Kehvemal juhul hakkavad lausa surele.
Vasta

..just miskipäe kuskilt kuulsin/lugesin, kuda Stockholmis suure kontorimaja sitavesi maja kütab...

loll on loll olla.
Vasta

(01-07-2019, 11:47 AM)IIIFFFAR Kirjutas:  ..just miskipäe kuskilt kuulsin/lugesin, kuda Stockholmis suure kontorimaja sitavesi maja kütab...

Seda kasutatakse ajuti ka Eesti uusarendustes. On kaks muret: esiteks kipuvad esmased soojusvahetid ummistuma, kuna inimestel on kalduvus potist alla loputada peale heroiini ka vanu triikraudasid ja talverehve (ka Läänes!) ja teiseks jääb saadav temperatuur ka peale soojuspumpa ikkagi lahjaks. Mistap säärased lahendused käivad kaheastmelisena: maja kontuuri kütab esmalt jääksoojus ja mis jääb puudu, võetakse tsentraalsest süsteemist (läbi soojusvaheti!) juurde.

Teine lahendus on sissepuhkeõhu eelsoojendamine sellesama väljutatava vee soojuse arvelt. Natuke tõhusam, aga kuna linnainimesel on elav kujutlusvõime ja olematu vastupanuvõime igastsugu pahade patsillukate suhtes, siis elumajades säärast vesi-õhk soojusvahetit reeglina ei pruugita. Mine tea, mis paha ais võib tuppa tulla, kui apastraatum katki läheb. Ja katki ta läheb, seda teavad kõik.

Toituainetööstustes aga pruugitakse küll.
Vasta

USA-s oli mäletatavasti krematoorium, mille bürood küteti lahkunute tuhastamisest üle jäänud jääksoojusega.

Aga ergomeetrite ja muude treeninguvahendite kogutud energiaga on lugu lihtne: see lihtsalt kogutakse kohapeal akudesse/kondensaatoritesse ja edastatakse üldvõrku siis, kui vajadus käes.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta

(01-07-2019, 11:35 AM)v6sa Kirjutas:  Millal on maksimaalselt kütta vaja: talvel. Aga jäähalli jahutada pole väga vaja.
Millal on maksimaalselt jahutada vaja: suvel. Aga kesseloll suvel ujulasse läheb, kui Pirtal on vesi soe (ja roheline, eksole).
jäähallis on keset talve ka külmutus täiega taga.
vähe aja eest sõitsin vabakal nõmme ujula eest läbi.
autosid oli parklas paksult. 
ma muidugi ei kontrollinud, kas keegi ka ujumas oli.
Vasta

(01-07-2019, 12:38 PM)diesel Kirjutas:  jäähallis on keset talve ka külmutus täiega taga.
...

Tead või arvad?

Mingil hetkel käis kuskilt läbi, et Tartu Lõunakeskuse jäävälja talvine jahutusvajadus on 20% suvisest. Kiiresti ei leidnud ja otsida ei viitsi, kuna tundub loogiline.

Nõmme ujula parkla on esimene, kust (vähemalt mõnda aega tagasi) kahe tunniga minema ei pekstud (elik Pargi ja Reisi leidlikele).

Aga alati on võimalik ka teine variant: ujulate ja jäähallide omanikud on lihtsalt lollid ja pole veel leidnud suurepärast kokkuhoiuvõimalust.
Vasta

(01-07-2019, 12:04 PM)Aspelund Kirjutas:  USA-s oli mäletatavasti krematoorium, mille bürood küteti lahkunute tuhastamisest üle jäänud jääksoojusega.

Aga ergomeetrite ja muude treeninguvahendite kogutud energiaga on lugu lihtne: see lihtsalt kogutakse kohapeal akudesse/kondensaatoritesse ja edastatakse üldvõrku siis, kui vajadus käes.
...

Teoorias jah. Praktikas ma pole kuulnud ühesti säärasest lahendusest. Vist on pang mandi suhtes halva hinnaga.
Vasta

arvan muidugi, kuigi hallis sees on plussid ikka kogu aeg ja seetõttu talvel vaja ka jääd külmutada.
samas see 20 prossa võib ka õige olla kui õues tublid miinused.
Vasta

Külmik annab sama palju sooja välja kui külma. Eestis võtad sooja köögist ära, pead vastava osa juurde kütma. Soojades maades on nulliring. Kõige kasulikum oleks üldse valmistada külmik 300mm soojustatud seintega, ilma ukseta, viimase asemel kah soojustatud sein luugiga, miille kaudu antakse sulle vorstijupp pihku. Pole külmakadu, pole vaja ka sooja toota. Valid aga tutiplutist vastava toote mida kapist tahad ja elektroonika toimetab selle luugi kaudu välja. Aga kes selle debiilsuse kõik kinni maksab on omaette küsimus.


Hea külmik võtab aastas mingi 170-200 kwh, vee ette soojendamisel saaks soojusena sealt kätte ehk 30kwh kui sedagi. Aastane kasum seega 4-5 euri. Soojustama peaks ka  kõik torustiku ja muu kammaja mis asetseks külmiku ja boileri vahel. Kuna soe vesi kogu aeg ei jookse kraanist, läheks läbi torustiku ja boileri seinte ka viimane kasum vastu taevast. 4 euri eest teoreetilist kasu, samas külmiku maksumus koos torustike ja ümberehitustega kerkiks aga 500 pealt 4500 peale. Otsi lolli...

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(01-07-2019, 14:03 PM)viplala Kirjutas:  Külmik annab sama palju sooja välja kui külma.
...
Hea külmik võtab aastas mingi 170-200 kwh, vee ette soojendamisel saaks soojusena sealt kätte ehk 30kwh kui sedagi.
...

Jämedalt õige, aga jutt käib kodukülmikust. Suurköögi külmkamber või uisuväljak või 21-kordne elumaja on vähe teised numbrid.

Miks Sa arvad, et külmikust sooja väljapumpamisel on kasutegur vaid 15%?
Vasta

(01-07-2019, 15:45 PM)v6sa Kirjutas:  Miks Sa arvad, et külmikust sooja väljapumpamisel on kasutegur vaid 15%?

Ega ma täpselt teagi, see rohkem tagumendi tunne. Et täpselt välja arvutada, peaks teadma palju jõuab sellest 200kwh soojusena soojusvahetisse, palju läheb kompressori käivitamiseks, gaaside liigutamiseks ja muuks kasulikuks tööks ning mis põhiline, kui suured oleksid süsteemi kaod enne kui soojus vette jõuab. Seejärel peaks vaatama kui suur on vee tarbimine kraanist ning kui palju jõuab vesi süsteemis ja torustikus enne jahtuda kui see kraani kaudu lõpuks kätele vuliseb. Edasi peaks arvutama välja selle , kui palju tekitab vette külmik soojust mingis ajahetkes ja millisel temperatuuril peaks hakkama seda vett jahutama mis soojusvahetis on üles soojendatud. Kas ka sinna peab hakkama eraldi pumpasid paigaldama, et külmiku enda kasutegur ei langeks jne jne. Seega ma tegelikult kahtlen, et taolisest süsteemist 15 prossagi kätte saaks. Oletame lihtsalt, et tänu suvilasse sõitmisega ei kasutata vett üldse neli päeva. Mis siis saab?

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Midagi on nüüd segamini läinud. Külmik üritab toast ikka külma ära võtta ja soojendab seejuures ümbritsevat. Keberniit on aga selles, et suvel, kui niigi palav on, pole seda sooja kuidagi juurde tarvis. Talvel aga köetakse tuba veel lisaks ja vaene külmik higistab ikkagi külma teha. Elekter on meil ju odav.
Vasta

(01-07-2019, 18:30 PM)alfredo Kirjutas:  Midagi on nüüd segamini läinud. Külmik üritab toast ikka külma ära võtta ja soojendab seejuures ümbritsevat. Keberniit on aga selles, et suvel, kui niigi palav on, pole seda sooja kuidagi juurde tarvis. Talvel aga köetakse tuba veel lisaks ja vaene külmik higistab ikkagi külma teha. Elekter on meil ju odav.

Külmik tekitab temperatuuride vahe. Sama palju kui kapis temp langeb, toas tõuseb. Energia mida külmik kasutab, läheb kompressori töötamisele, gaaside liigutamisele, kapi valgustuseks ja elektroonika töös hoidmiseks. Kui kapi ukse avad, hakkavad toa ja kapi sise tembid ühtlustuma. Sama protsess käib tasapisi ka läbi kapi seinte ning ukse tihendite. 

Elekter võib ju odav olla aga läbi igasugu liinitasude, aktsiiside, muude maksude on meie elekter üpris kallis kokkuvõttes. Samas kui külmik kasutab 200kwh aastas, siis iga kuu kulub umbes 2.5 euri selle vaese higistava kapi peale. Kes see loll tahaks tuhandeid alla laduda, et 2.5 euri pealt midagi kokku hoida?  

Samas kui hakata vaatama suurelt, näiteks siin välja toodud liuväli koos ujulaga, oleks ehk asjal isegi jumet. Tööstustehnika on aga niigi ulme hindadega ja eeldada, et ärimees hakkab korraga külmikute eest, oma restoranis, sadu tuhandeid rohkem välja köhima,,, ei usu hästi. Pigem on kasulikum paar senti prae hinnale juurde panna.

E: Pigem võiks panna ühe päikesepaneeli katusele koos akuga kui tegelega mingi juraga.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Tekkis Tatika leiutamis isu seoses ühe mahajäetud mootorratta Dnepr raamiga. Nimelt oleks isu sinna peale panna väikemootor selline 15 hobese jõudu. Pikk sügis ja veel pikem talv on tulemas ning saan sooja kuuri alust kasutada. Tuleb, mis tuleb kaotada pole midagi. Väikemootorit saan alati igal pool ära kasutada oma kodus. Lihtsalt katsetaks. Käigukast kui selline valmistab praegu idee tasandil muret. Aga see on vaid IDEE, kas teostuseni jõuab on ise asi.

Veel pole maha löödud
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne