[martinmannik]

See ju vana hea drag-line kopp hetkel küll titser(võin kirjapildiga eksida) ees, selliseid turbarabades siiani käigus.

Sellise mullatöömasina baasagregaati nimetati vene ajal lihtsalt ekskavaatoriks - praegune tähendus on siis veidi teisenenud. Kui ekskavaatorile oli liidetud taoline skreeperkopp, omistati talle draglaini tähendus. Taolise aparaadi küljes võis kohata ka greiferkoppa (masina nimetus siis greifer) või spetsiaalset sahka, mis liikus horisontaalset lisanoolt mööda (planeerija) ja millega siluti pinnast. Oli ka muid kasutusvaldkondi, nt vaiarammimismasin, tavaline tõstekraana jne. Tõsi, meenub ka mõiste \"titšer\" (loodan, et kirjapildiga ei eksi), aga ei tule ette, mis laadi agregaadiga täpsemalt tegemist oli... Kas keegi teab fotol oleva masina marki?

[Raimond]

Mul oli paari aasta eest alluvuses üks sellist sorti kraana, nimeks oli tal DIER, toodetud Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Lisaks sellele oli sinna mootorisektsiooni peale kirjutatud et antud isend on pühendatud Oktoobrirevolutsiooni 40ndale aastapäevale.

[Andre]

Pildil olev kopp on margiga E 304.

[Sillu]

Ei teadnudki siiani ,et Eestis kusagil T-74 ka juba monumendina üles pandud
http://img255.echo.cx/img255/8164/sudist...ize6ul.jpg

[martinmannik]

Põlva Maaparanduse hoovil on terve \"pesakond\" linttraktoreid T-130 (või T-180, ei tee vahet). Lisaks üks greiferkopaga ekskavaator:

http://www.pilt.ee/photo/480976/10291111/
http://www.pilt.ee/photo/480976/10291181/
http://www.pilt.ee/photo/480976/10291204/
http://www.pilt.ee/photo/480976/10291236/
http://www.pilt.ee/photo/480976/10291067/
http://www.pilt.ee/photo/480976/10291097/

[fic]

Natuke vana teema, kuid tasub üles kraapida .
Hiiumaal leitud sellised agregaadid . Kuna selle koha pealt eriti kodus pole, siis panen kõik mis endale silma jäid .
http://www.zone.ee/ficc/hiiumaajoss.jpg
http://www.zone.ee/ficc/hiiumaajosst%f6%f6tab.jpg <- Töötas .
http://www.zone.ee/ficc/hiiumaatraktor.jpg <- Ehk siis mis see on ... ?
http://www.zone.ee/ficc/hiiumaakopp.jpg

EDIT: failinimed parandatud, kas parem nüüd ?
alati ju võimalik www.zone.ee/ficc ja seal sarnane nimi otsida

[Sillu]

Natuke vana teema, kuid tasub üles kraapida .
Hiiumaal leitud sellised agregaadid . Kuna selle koha pealt eriti kodus pole, siis panen kõik mis endale silma jäid .
http://www.zone.ee/ficc/HiiumaaJoss.jpg
http://www.zone.ee/ficc/HiiumaaJossT%f6%f6tab.jpg <- Töötas .
http://www.zone.ee/ficc/HiiumaaTraktor.jpg <- Ehk siis mis see on ... ?
http://www.zone.ee/ficc/HiiumaaKopp.jpg

Mina ei näe ühtegi pilti, vaid alati tuleb ette teade, et otsitavat lehekülge või faili ei leitud.

[mrali]

Kaldkriips *.jpg tagant ära võtta,siis näitab pilti (sry for OT)

[IIIFFFAR]

http://www.zone.ee/ficc/HiiumaaTraktor.jpg <- Ehk siis mis see on ... ?

See om DT-75

[Sillu]

Esimesel pildil on samuti DT-75; teisel T-130/-170, kolmandal, nagu kaasfoorumlane IIIFFFAR juba mainis, siis taas DT-75. Viimasel pildil oleva ratasekskavaatori mark peaks olema EO-3322.

[Sillu]

Viljandis omab üks puiduga tegelev ettevõte meil vähelevinud, Altai tehases valmistatud roomiktraktorit T-4A. Haruldane masin leiab kasutamist puiduhakkuri ringiajajana:

[martinmannik]

Outtopic, aga... Mulle meeldib, kuidas eelviimasel pildil on mingi kang mutrivõtmega fikseeritud. Olen kuulnud jutte, kuidas kulunud käigulülitusmehhanismisga ZIL-idel on juhid parema jalaga käiku sees hoidnud (et juhuslikult välja ei pilluks) ja siis vasakuga gaasi tallanud... Eht Vene värk ikka.

[Wäintz]

aga kas see polnud tõste mehanismi kang, see väike, minu meelest see kolekangesti ragises, ja vist lõi välja ka, et jalaga hoides kinni.

[onyks]

vana DT75 ja uuema vahe on see et uum on forseeritud ja paigaltadud turbo ja on ka võimsam 90hj kuid nende mootoritega kasutatakse põhiliselt nende lintide pealmis tehti reverskastiga kuna nende töö oli põhiliselt buldooseriga algul olid muidugi vanad ilma turbota mootorid ka reverskastiga nad jäid väheke nõrgaks vahekastiga kasutati põhiliselt põllumajanduses sest neil on(oli) aeglusti ka olemas

[rando]

Vanavanematel ka DT 75 olemas, hea talvel puid kelguga metsast vedada, kelk selline: http://www.zone.ee/rando100/Tehnika/kelk.jpg?2, , sai kunagi ka künda ning kuldiveerida, nüüd teised masinad, ka on hea lund/mulda/kive/kände lükata, ideaalne masin koduseks maaparanduseks.

Küsimus on aga selline, et milliseks tööks on ettenähtud kardaan sellisele traktorile, heina ju ei lähe kaarutama?

Teen mingil ajal ka pildi masinast.
Kellegil juhiukse klaasi on sellele pakkuda, oleks tarvis, on talvel vähe soojem.

[künnimees]

Rando kirjutas:

Küsimus on aga selline, et milliseks tööks on ettenähtud kardaan sellisele traktorile, heina ju ei lähe kaarutama?

Kas mõtled jõuvõtuvõlli?
Sellel leidub ikka mitmeid otstarbeid. Praegu meenub näiteks traktorilt käitatav pump, millega kraavidest vett põldudele pumbati, mitmed kombainid erinevate kultuuride üleskorjamiseks, samuti statsionaarsed masinad. Esimestel NATI-del (SHTZ-NATI) kasutati ka niidukit, kaaruti kohta ei tea. Protsess ju ei muutu: traktor sõidab ikka niitmata osal, olgu siis roomikutel või ratastel.

[valdo]

Rando kirjutas:

Küsimus on aga selline, et milliseks tööks on ettenähtud kardaan sellisele traktorile, heina ju ei lähe kaarutama?

Kas mõtled jõuvõtuvõlli?
Sellel leidub ikka mitmeid otstarbeid. Praegu meenub näiteks traktorilt käitatav pump...

Tegelikult on igasugune traktor juba aegade hämarusest saati ideaalne jõumasin ükskõik millise seadme kävitamiseks. Kaasaja elektriajastul siis käivitamiseks seal, kus vooluvõrku pole või ei võimalda selle võimsus vastavat jõumasinat kasutada. Juba 10-20 kW suvalisest valgustusvooluvõrgust on problemaatiline võtta, aga traktori jõuvõtuvõllilt saab selle kenasti kätte

Peale eelnimetet veepumba võiks mainida portatiivset saekaatrit, hakkepuidumasinat, suvalist pressi/stantsi (ükskõik kas telliste valmistamise või metalli töötlemise juures kasutatavat), kivipurustajat, puulõhkumismasinat, viljaveskit, villaveskit ja... mida iganes veel.

Nt traktori ühe eellase - aurumasina - eesmärgiks oligi seadmete käitamine (muide lamerihmaga), vaid osad neist suutsid ka iseend hädapäraselt sõidutada.

[künnimees]

Kui ma ei eksi, peaks T-150 võimaldama kogu mootori võimsust jõuvõtuvõllile saata (traktor peaks siis muidugi paigal seisma) ning
kasutada 2 erinevat ülekandearvu. Seega ligikaudu 100 kW võimsust.
Rihmaratas on teine väga universaalne jõuülekandeseade. Mõnikord
kasutati spetsiaalset jõuvõtuvõllile paigaldatavat reduktorit (SHTZ-NATI),
teinekord ainult rihmaratast.

Teine oluline eelis, võrreldes hobusega, on hüdromehhanism. Väidetavalt
ilmus see ühena esimestest maailmas traktorile DT54. Siit ka küsimus teadjamatele: kuidas varasematel traktoritel atrasid ja kultivaatoreid tõsteti? Mingist vanast raamatust meenub, et C-60 ,,Stalinets" suutis vedada ikka päris mitme hõlmaga atra. Kas olid mingid spetsiaalsed rattad adra küljes, mida kasutati nagu lennuki telikut?

Kolmas teema veel. Kas keegi teab midagi traktorist TD-54? Peaks olema üks esimesi diiseltraktoreid NSVL-is. Hüdromehhanismi polnud, käivitusmootor oli kahesilindriline boksermootor. Kabiin oli ümmargune,
kujult nagu nuditud nurkadega T-74. Nina ja võre olid nagu T-74 (keskel kaks vertikaalset ribi). Palju osi sarnanesid ja olid vahetatavad SHTZ-NATI vastavate detailidega. Ise lugesin masinast raamatust ,,Traktor SHTZ-NATI" (1951 a). DT-54 tuli (raamatu ,,Võitlus kiiruse eest", 1954 vist) 1949 aastal. Ise pakun varianti, et TD-54 oli mingi prototüüp, mis topiti kaadri harimiseks kirjutatud raamatusse, aga tegelikult tootmisse ei jõudnud.

[rando]

Rando kirjutas:

Küsimus on aga selline, et milliseks tööks on ettenähtud kardaan sellisele traktorile, heina ju ei lähe kaarutama?

Kas mõtled jõuvõtuvõlli?
Sellel leidub ikka mitmeid otstarbeid. Praegu meenub näiteks traktorilt käitatav pump, millega kraavidest vett põldudele pumbati, mitmed kombainid erinevate kultuuride üleskorjamiseks, samuti statsionaarsed masinad. Esimestel NATI-del (SHTZ-NATI) kasutati ka niidukit, kaaruti kohta ei tea. Protsess ju ei muutu: traktor sõidab ikka niitmata osal, olgu siis roomikutel või ratastel.

Nojah, venelase jaoks ei olnud kütus probleemiks, praegu ikka sellisega niitma ei lähe, kütet läeb ju ropult ja ratastraktoriga ikka parem, arvan ma.

[IIIFFFAR]

Sõltub paigast, mida niita vaja. Mõningates kohtades võiks hooldusniidet isegi väga bueno teha olla. Lindiga kulgeb ju sellisteski paikades, kus ratastraktor kõhu pääl mudas rattaid tühja keerutab.