Postitused: 311
Teemad: 14
Liitus: Jan 2005
Maine:
0
Oi meil on siia viimasel ajal vaimukaid tekkinud...
Postitused: 47
Teemad: 13
Liitus: Aug 2004
Maine:
0
terve mõistusega inimene sellist paska nii pikalt küll kirjutada ei viitsiks.
kuule sa deltavend??ehk teeme väikse tuuningu sellele
eeee... See oli nüüd kindlasti üks nendest väga pikkadest anekdootidest onju? Aga teeks nii, et sa ostad omale Delta (võibolla sul juba on üks) ja teed selle peal kõik need katsed ära ja siis näitad meile kah mis välja tuli, täitsa tahaks näha...
Postitused: 137
Teemad: 14
Liitus: May 2005
Maine:
0
30-10-2005, 20:39 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 30-10-2005, 20:40 PM ja muutjaks oli
Andre.)
Ma tahaks ka seda deltat näha millel üle 14 KW.
Postitused: 680
Teemad: 72
Liitus: Apr 2005
Maine:
6
Aga üks küsimus ka mõistlikumate killast, nalja ei viska. A.Palu raamatust lugesin igasugu mootorrataste kompressorite ja turbode kohta ning tekkis kohe oma idee. Ntx panna õhufiltri asemele mingisugune väikesemat sorti aga suhteliselt võimekas ventilaator, mis puhuks õhku sisse või siis teine variant, mis kohe peas tekkis. Panna õhufiltri külge U kujuline toru, mis ulatub küljepealt välja ja sõidu ajal tuleb rohkem õhku, sh. hapniku mootorile juurde. See variant vist suht mõtetu?
Aga see ventilaatori asi? Raamatu järgi peaks saama mingite lihvimiste ja nikerdamistega Moskva M1 110km/h kätte algse 70km/h asemel. Minu Moskva M1A1 vms. ( 1985) habab u 60 km/h välja. Tavalise saebensiiniga ei olnud üldse tõmmet aga kui vene pun ast etüleeritud bensiini sai sisse valatud, võttis kruusasel teel ikka ratta ringi veits
Postitused: 553
Teemad: 13
Liitus: Apr 2005
Maine:
3
09-11-2005, 23:41 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 09-11-2005, 23:43 PM ja muutjaks oli
künnimees.)
Mul oli ka see ventilaatoriga idee, kuid Palu raamatut lugedes sai selgeks, et midagi mõistlikku sellest ilmselt ei tule, sest ventilaator (v.a väljalaskegaasidest käitatava turbiiniga kokkuehitatud kompressor, sisuliselt võimas radiaalventilaator) ei arenda piisavat ülelaadimisrõhku.
Heal juhul võib natuke parendada täitetegurit, suurendades kütusekulu.
Kirjutan mälu järgi asjad, mida tuli teha, et kompressorit kasutada:
1)Vähendada, mis on tõstmisest keerulisem, surveastet.
2) Täpselt ei mäleta kuidas, aga ülevoolu ajalist kestvust muudeti lühemaks, et kompressori tekitatud rõhk lihtsalt ülevoolukanalite kaudu ära ei kaoks. Veel oli juttu mingite vene nimedega tegelaste leiutatud
ja häid tulemusi andnud pöördklapist, mis lubas küttesegu voolu mootorisse vaid sobivatel ajahetkedel.
3)Valida sobiva hõõgarvuga süüteküünal.
4)Tekitada ,,rõhureservuaar" kompressori ja silindri vahele. Käis vist ainult 4T 1-silindriliste mootorite kohta.
5)Rõhutasandustorustik bensiinipaagi ja karburaatori ujukiruumi vahel ning viimase hermetiseerimine.
Peale selle olid kompressori koostudevahelised pilud suurusjärgus 0.1 mm,
mistõttu muukviilidekomplekti ja relakaga pole vist eriti midagi peale hakata. Lihvimisest oli räägitud kuskil viimastes peatükkides, olid vist isegi joonised konkreetsete mootorimarkide silindrite akende ümberlihvimiseks. Kellel 1959 a. raamat käepärast, võiks täpsemalt järgi uurida.
Postitused: 137
Teemad: 14
Liitus: May 2005
Maine:
0
Surveastet saaks äkki vähendada nii, et teed silindri alla plekist mingi vahetüki.
Postitused: 553
Teemad: 13
Liitus: Apr 2005
Maine:
3
10-11-2005, 16:18 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 10-11-2005, 16:21 PM ja muutjaks oli
künnimees.)
Raamatus pakuti ka seda varianti, vist soovitati ka puksi silindri pea ja keha vahele. Siiski jääb see vaid hädalahenduseks,
gaasijaotusfaasid muutuvad ning surveastme muutus pole eriti märkimisväärne. Raamatus leidus mingi valem, mis võimaldas laadimisrõhu, algse surveastme ja veel mingite parameetrite järgi uue
surveastme arvutada. Muutus oli ikka mitukümmend protsenti, mistõttu plekitükist jääb väheks.