mega pildikogu
#21

CD-R ei ole jah üldse kindlad, endal ka paari aasta vanused juba läbi, midagi ei loe välja. Kõige lihtsam on arvutisse ehitada RAID süsteem, valida enda jaoks sobiv tase. Nii on võimalik andmeid säilitada kümneteks tuhandeteks aastateks. RAID eeldab alati vähemalt 2 ketta olemasolu. ( Füüsilise, mitte loogilise, sest loogiliselt ühe ketta väljalangemine tähendab ka teise ketta kadumist).


****
RAID on lühend „Redundant Array of Inexpensive Disks”. Kettad on muutunud nii väikeseks ja odavaks, et praegusel ajal pole probleemi panna ühe arvuti taha palju kettaid. Mitme ketta süsteem võimaldab tegelikult muuta andmete kirjutamis- ja lugemiskiirusi, kui kettad tegutsevad paralleelselt. Selline süsteem võimaldab veel andmete paremat säilitamist, sest ühed andmed võib kirjutada mitme erineva ketta peale. Ühe ketta väljalangemine ei tähenda sel juhul veel andmete kadu. Selline ketaste ühendamise viis on loodud suuremate kiiruste saavutamiseks ja andmete kaitsmiseks ning seda nimetatakse RAID-iks.
****
Vasta
#22

[attachment=22357]
heilo Kirjutas:RAID on lühend „Redundant Array of Inexpensive Disks”. Kettad on muutunud nii väikeseks ja odavaks, et praegusel ajal pole probleemi panna ühe arvuti taha palju kettaid.

Hea mõte, kuid paljudel ei ole eriti tahtmist sukelduda veel (meie foorumlaste seas) lisaks vanakraamile, kompuutri sügavustesse (kuigi see keeruline pole). Ja suurel hulgal kodanikest on ka mitte kõige uuemad kompuutrid enam. Minul oli kuni selle suveni '99ndal tehtud kompuuter (ise tegin ja töötas paremini kui eelmise aasta poe kompud) nüüd jäi juba maha ja tegin uue järgmiseks viisaastakuks. See selleks, kuid leian siiski, et oleks lihtsam osta eraldi kõvaketas USB ühendusega (soovitan ilma toiteta, toide tuleb USBst) kuhu siis kraami säilitada. See pole eriti kallis ja on ühtlasi universaalne. Vaid ühe juhtme ühendamise vaev ja kopeeri uude kõvakettasse oma infobaas.
Olen ka kindel, et 5 aastaga muutub ka see variant vanaks.

Just a man!
Vasta
#23

Heilo, kes keelab sul CDR-ide peale RAID 2 salvestada Smile

Kõvaketta eelis ei ole ainult RAID-is, vaid kõvaketas on ka iseenesest töökindlam. Mitu kõvaketast koos on praktikas piisava töökindlusega, RAID on ainult tehnoloogia nende mugavaks koos kasutamiseks.
Vasta
#24

Kui mul on andmeid rohkem, kui kümnetes gigades, siis vaevalt ma DVD-ga isegi mässama hakkaks. Ma ilmselt ise ei valiks RAID-i 2 tasandit, sest paarsusbittidega ja selle toimimisega RAID-is pole reaalset kogemust. Kõige lihtsam tavakasutajale on RAID-i 1. tasand, kus kõvaketas lihtsalt peegeldatakse.
Mis sellest, kui uus kõvaketas on, ka need võivad väga lihtsalt hukka minna. Sõber koputas korraks sõrmega töötava kõvaketta peale, pea läks vastu ketast ja nii kõik õhtal oligi.
Vasta
#25

heilo Kirjutas:Sõber koputas korraks sõrmega töötava kõvaketta peale, pea läks vastu ketast ja nii kõik õhtal oligi.

Hahahaaa...vabandust, ma kogematta...naljakas lihtsalt.
Töötavate ketastega pole mõtet ja ping-pongi mängima hakata, kuid nende liigutamine nüüd hirmus ohtlik ka enam pole, lihtsalt teravaid lööke pole mõted neile teha. Kindlaim on neid liigutada kui kompuuter on välja lülitatud, kuid kui vaja neid liigutada töös siis teha seda võimalikult sujuvalt.
Veel üks soovitus, 40Gb-80Gb kõvakettaid mitu on parem variant, kui üks 250Gb kõvaketas info säilitamiseks.
Kuna midagi igavest pole olemas!

Just a man!
Vasta
#26

kalevpoeg Kirjutas:Huvitaval kombel ei näinud kuskil piltidel neid ülesõidu putkasid (tädid/onud lasid tõkkepuu alla). Millal need maha lammutati? Tondil oli üks ja Hiiul ja Kohilas jne. minu arust igal pool!

valdo Kirjutas:Neid ei ole enam kümnekonna aasta ringis.
[...]
Paaris ohtlikumas kohas olid küll veel need putkad mõni aasta tagasi alles, aga minu arvates ei ole praegu küll enam ainustki...

Siiski eksisin. Kohila raudteeülesõidul on ülesõiduputka senini olemas ja toimib. Istusin mõned päevad tagasi seal rongi taga ja mammi tuli putkast välja ning näitas rongile, et kõik on korras ja võid üle sõita. Siis tegi tõkkepuud lahti.

Nagu enamikes ülesõidukohtades paarkümmend aastat tagasi Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#27

kalevpoeg Kirjutas:EdR, müts maha su ees! Väga kõvad pildid!! Olen ise kunagi 70nendate lõpust kuin 80nendate teise poolde välja kõvasti rongidega liigelnud ja osade piltide juures tuli täielik memuaaride tulv mällu tagasi! Huvitaval kombel ei näinud kuskil piltidel neid ülesõidu putkasid (tädid/onud lasid tõkkepuu alla). Millal need maha lammutati? Tondil oli üks ja Hiiul ja Kohilas jne. minu arust igal pool!
Tapal pandi see süsteem kinni kõigest paar aastat tagasi.
Vasta
#28

Kes veel ei tea siis minu uus album asub nüüd siin http://www.pildialbum.org/users.php?uid=385 Püüan seda aegajalt ka täiendada.

Vahetan käiku enne mootori piiraja sekkumist...
Vasta
#29

Raudteeülesõidu putkad ja tõkkepuud olid kõikides suuremates asulates.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne