Lõpuks ometi ilmataat halastas ja lasi päikese üle meie,väetite, paista
Alla 20 kraadi ei soovitatud värvimistöid teha, pidi põhjustama probleeme kondentsveega (...?). Päikesepaistel vedelenud detailide temperatuur tõusis sobivalt ca 25 kraadini, seega võis tööle asuda. Eelnevalt olin hankinud paari porika ja paagi tarbeks tilga kruntvärvi- pahteldamise ja lihvimise käigus oli märkimisväärne osa olemasolevast kruntvärvist maha nühitud. Selle pealekandmine oli käkitegu- siuhh ja valmis. Jamad hakkasid põhivärviga. Arvestades pisijubinate rohkust, raamide keerukust jms ostsin 2 kg DuPont värvi. Kohe alustuseks peab ütlema, et väga hea katmisvõimega värv on. Esimene tagasilöök tuli siis, kui porikat värvisin- mingid liivatera sarnased asjandused sattusid värvi sisse ja jätsid mulje nagu oleks tegemist pärlmuttervärviga. Pidur peale ja mõte liikuma. Väljas maapind on veel üsna märg, seega lendtolm süüdlasena polnud tõenäoline. Rooste ja liiv kompressorist? Juba usutavam. Susside sahinal poodi ja ühekordselt kasutatav filter püstoli ja kompressori vahele, enäe imet- ei ühtegi terakest enam
Karukeelega porikas puhtaks ja uuesti värvi, hoopis teine asi, pind ilus ja läikiv. Nüüd hakkas kummitama oskamatute värvijate surmavaenlane- värv hakkas voolama. Värvisin ülejäänud detailid ettevaatlikult lõpuni ja hakkasin kahjusid kokku lööma- kahel porikal ja paagil jooksis värv korralikult. Peale värvi kõvenemist lihvpaber kätte ja jooksukohti maha lihvima. Kohati läksin nii hoogu, et keerasin peaaegu värvialuse pahtelduse kihva. Uuesti värvides oli tulemus palju parem, aga ikka paarist kohast jooksis. Krt, oleks olnud võimalus mõne meistrimehe kõrval ühe tunnikese asja jälgida, oleks tulemus kindlasti parem olnud
Olgu, seekord valisin teise strateegia- las kivineda ära, lihvin maha ja taastan siis läike poleerides. Nädalalõpuni närin küüsi ja ei alusta koostamisega- las kõveneda lõplikult ära. Nädalalõpul see-eest kast õlut ja mutrivõtmed õue
Pildid siin:
http://www.zone.ee/angry/index7.html