moskvichi 2140 siduri grafiidist survelaager
#1

Sidur enam ei lahutanud.Õhku ka vahel ei olnud,siis ei jäänud muud üle kui sidur lahti võtta .See oli tükk tööd tuli ju käigukast ja kardaan lahti võtta.Kui siduri kätte sain nägin ,et grafiidist survelaager oli tükkideks.Kas ma võisin selle ise kuidagi ära lõhkuda(äkki sidurit liiga palju kasutades)???Olen kuulnud et Moskvich 408 on grafiidis survelaagri asemel kuullaager.Kas kuullaagrit ei saa sinna aretada?
Vasta
#2

sinna saab Zhiguli survelaagri panna, mitte küll 1:1 , aga treiali kaasabil on see lihtne. Ma ei tea täpselt mida seal teha tuleb, aga vanast ajast on meeles ,et treiali juures sai pudeli õllega hakkama, järelikult ei saa see suur töö olla.
Vasta
#3

Märsakas Kirjutas:Sidur enam ei lahutanud.Õhku ka vahel ei olnud,siis ei jäänud muud üle kui sidur lahti võtta .See oli tükk tööd tuli ju käigukast ja kardaan lahti võtta.Kui siduri kätte sain nägin ,et grafiidist survelaager oli tükkideks.Kas ma võisin selle ise kuidagi ära lõhkuda(äkki sidurit liiga palju kasutades)???Olen kuulnud et Moskvich 408 on grafiidis survelaagri asemel kuullaager.Kas kuullaagrit ei saa sinna aretada?


Survelaager kipub liigkiiresti kuluma, kui sa sõiduajal puhkad jalga siduripedaalil. 408'l aga on samasugune grafiidist seib.
Vasta
#4

pvr Kirjutas:Survelaager kipub liigkiiresti kuluma, kui sa sõiduajal puhkad jalga siduripedaalil. 408'l aga on samasugune grafiidist seib.

Ma usun, et jalga ei puhka pedaalil keegi - põrand on jala puhkamiseks palju parem koht Smile

Pigem kipub survelaager (resp. grafiitrõngas) kuluma järgmisel kahel põhjusel:

1. Kui sidur on valesti reguleeritud ning pedaali vabas olekus lülitushark vastu laagrit käib nii, et laager pidevalt õrnalt kaasa jookseb.

2. Sellise sõidustiili harrastamisel, kus ristmikel jm seismisel ei võeta käiku välja, vaid hoitakse sees oleva käiguga sidurit all. Survelaager saab sel juhul "täismahvi", kuna sidurilaagri tööiga on võrdne täpselt selle ajaga, mil jalg siduril on, lahutamised või mittelahutamised ei mängi siin rolli. Siit soovitus - veidigi pikema kui hetkelise (sekundi-kahe pikkuse) seisaku korral siiski käik välja ja sidur taas vabaks...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#5

valdo Kirjutas:Pigem kipub survelaager (resp. grafiitrõngas) kuluma järgmisel kahel põhjusel:

1. Kui sidur on valesti reguleeritud ning pedaali vabas olekus lülitushark vastu laagrit käib nii, et laager pidevalt õrnalt kaasa jookseb.

2. Sellise sõidustiili harrastamisel, kus ristmikel jm seismisel ei võeta käiku välja, vaid hoitakse sees oleva käiguga sidurit all. Survelaager saab sel juhul "täismahvi", kuna sidurilaagri tööiga on võrdne täpselt selle ajaga, mil jalg siduril on, lahutamised või mittelahutamised ei mängi siin rolli. Siit soovitus - veidigi pikema kui hetkelise (sekundi-kahe pikkuse) seisaku korral siiski käik välja ja sidur taas vabaks...

Ja kuluvad uskumatult kiiresti ka nn kooperatiivide ajastu grafiitpuksid. On peaaegu 1:1 le sobiv määritav! survelaager (made in cccp), mille määrdenippel toruga lahutushargi külge tuuakse. Millele see algupäraselt kuuluda võiks ei tea, aga soovitan, sest teadaolevalt ei ole selle laagriga probleeme olnud.
ise 3 kooperatiivi rõngast vahetama pidanud. lühim aeg oli miski 20 tkm.


Vasta
#6

valdo Kirjutas:2. Sellise sõidustiili harrastamisel, kus ristmikel jm seismisel ei võeta käiku välja, vaid hoitakse sees oleva käiguga sidurit all. Survelaager saab sel juhul "täismahvi", kuna sidurilaagri tööiga on võrdne täpselt selle ajaga, mil jalg siduril on, lahutamised või mittelahutamised ei mängi siin rolli. Siit soovitus - veidigi pikema kui hetkelise (sekundi-kahe pikkuse) seisaku korral siiski käik välja ja sidur taas vabaks...

Ja minu õele autokoolis kusjuures õpetatigi, et peab seal peal jalga hoidma ristmikul ja sarnastes kohtades... No ja õpeta siis seukseid ringi pärastBig Grin

A Märsakas, mine küsi Elduri käest selliseid küsimusi, ta tundub targem kui kogu Internet kokkuBig Grin
Vasta
#7

mis autodel on veel grafiidist survelaager mõtlen eelkõige ida-euroopa autosi

Massides peitub jõud.
Vasta
#8

N2O Kirjutas:Ja minu õele autokoolis kusjuures õpetatigi, et peab seal peal jalga hoidma ristmikul ja sarnastes kohtades... No ja õpeta siis seukseid ringi pärastBig Grin

No see, et Mosse survelaager juustust tehtud on, ei tähenda et kõigi autodega peaks samamoodi käituma. Tänapäevase survelaagri puhul pead sa ikka väga täpselt arvet pidama, et selle foori taga sidurdamise kahjulikkust märgata. Algajale on sidur parim sõber - kõik liigutused käigukangiga, sealhulgas vabakäigu lülitamine, ei ole veel käe sisse harjunud ning siduri all hoidmine toimib kaitsena vigade eest.

Mina isiklikult kasutan näiteks ummikutes roomates, lühiajaliselt punase taga peatudes jm kogu aeg siduri allhoidmist - ja olen oma autol pooled jupid välja vahetanud, aga vot survelaager on ikka algne, kusjuures ta polnud juba minu kätte sattudes uus Smile
Vasta
#9

N2O Kirjutas:Ja minu õele autokoolis kusjuures õpetatigi, et peab seal peal jalga hoidma ristmikul ja sarnastes kohtades... No ja õpeta siis seukseid ringi pärastBig Grin

Mis "#¤%¤#&!%&¤ autokool see on, kus selliseid võtteid õpetatakse??? See ju tapab kõige otsesemalt survelaagrit! Minul on olnud viimased 20 ja enamgi aastat reegliks, et kui seisak on pikem kui 4-5 sekundit, siis käik välja ja sidur taas üles. Mina võtaksin ausalt sellisel tehnikavaenulikul instruktoril õpetamislitsentsi ära...

Muide - minu Lada 111-l läks (ca 210 Kkm pealt) just survelaager (hakkas laulma), kuid lahti võttes oli mõttekam vahetada kogu sidur...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#10

Huvitav autokool tõesti.
Teen just ise lubasid a-kat, ning mul on just kästud vähegi seisma jäämise korral käik välja võtta. Nimelt on oht sidur vabastada ning eesseisvale autole (masinale) sisse sõita. Ristide peal peab ettenägema kuna sõitma saab hakata ning parajal hetkel see käik sisse panna.
Siinjuures Yamaha diversionil oli suht raske seda vabat ülesleida algselt.

Siinjuures tekkis autoga küsimus, nimelt autol on pedaalid sidur-pidur kõrvuti. ja vajutatakse neid vasaku-parema jalaga- va rallisõitjad

Languse puhul hakkad vajuma teisele kaela, sama ka mäkketõusu puhul.
Seega ma tahaks tõsiselt teada, kuidas autokool neid kohti õpetab. Tehku see trikk ära Tartus Riiamäel näiteks.

Kujutleme ette.
Sidur on allavajutatud, pidur ka(muidu vajub teisele selga). Et minema saada on vaja paremat jalga gaasi andmiseks. Seega on vaja kasutada käsipidurit.( koormab paremat kätt) Vasak käsi hoiab rooli.
Hetkel on siis töös mõlemad jalad ja mõlemad käed. Ja kogu selle aja on sidur alla vajutatud. Seega on oht, et sidur muutub tuimaks, hakkab peale vabastamist libisema. Seega kes selle supi siis ära sööb. MA ei tahaks uskuda, et algeline juht niikergelt hakkama saab. - Mina ei saaks.
Põhimõte on ju ikkagi, et sidur tuleb aeglaselt üles lasta ja alla suruda, vältima, et teda väga kaua all hoitaks.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#11

unimüts Kirjutas:Kujutleme ette.
Sidur on allavajutatud, pidur ka(muidu vajub teisele selga). Et minema saada on vaja paremat jalga gaasi andmiseks. Seega on vaja kasutada käsipidurit.( koormab paremat kätt) Vasak käsi hoiab rooli.
Hetkel on siis töös mõlemad jalad ja mõlemad käed.   Ja kogu selle aja on sidur alla vajutatud. Seega on oht, et sidur muutub tuimaks, hakkab peale vabastamist libisema. Seega kes selle supi siis ära sööb. MA ei tahaks uskuda, et algeline juht niikergelt hakkama saab. - Mina ei saaks.
Põhimõte on ju ikkagi, et sidur tuleb aeglaselt üles lasta ja alla suruda, vältima, et teda väga kaua all hoitaks.
Tegelikult käib see asjapulgandus sedapsi, et hoiad pidurit all ja lased siduri üles selle kohani, kus sidur "võtma" hakkab (pöörded langevad) ja veel natuke ülespoole (pöörded kukuvad veel, kuid välja ikka veel ei sure), siis võtad jala piduri pealt ära (auto ei vaju tagasi või vajub väga vähe, sest mootor ja sidur koostöös hoiavad autot liikumast) ja jalg gaasi peale, vajutades seda umbes pooleni vms ja nii kui pöörded tõusma hakkavad, sidurit veel cm jagu ülespoole... Ühesõnaga, tsiteerides üht klassikut ning ka selle foorumi tegelast: "On vaja vasaku muna tunnetust!"
Teine variant on veel, aga see töötab ainult pisematel tõusudel ja eeldab ülikiiret ja ülitäpset jalgademängu: põhimõtteliselt sama asi, mis eespool, ainult et hulga kiiremini: pidur lahti, parem jalg gaasile ja sidur nakkumispunktist natuke kõrgemale.
Aga eks mõlemad taha harjutamist ja kõvasti siduriruunamist saadaWink

Endal küll autokool väga värskelt seljataga, kuid ma ei mäletagi, kuidas seal seda õpetati, mul vist tuli iseenesest Big Grin elik las üks teadjam vend räägib...

Muide, mu sõbral autokoolis tehakse veel hullemat asja minu arvates... vähemalt mul tõusid juuksed püsti selle peale. Võetakse üks kallak, aetakse auto sinna peale ja õpilase ülesanne on autot paigal hoida ja pidurit MITTE näppida. Ehk siis puhtalt siduri ja vähese gaasiga mängides. Ma saan aru küll, et siduritunnetus ja-nii-edasi-ja-nii-tagasi, aga see on minu arvates juba liig... Õnneks mind sellisteks perverssusteks ei sunnitud.

PS: vabandust, teema läheb käest ära Smile
Vasta
#12

Ma olen endiselt arvamusel, et siduriga auto paigal hoidmine ei ole perverssus, vaid täiesti normaalne juhtimisvõte. Lihtsalt natuke kaldus mäe peal kohaltvõtuks on see väga mugav, järsu mäe peal tuleb ka käsipidur appi võtta, kui ei oska kand-ja-varvas stiilis pidurit ja gaasi korraga vajutada. Normaalselt reguleeritud ja normaalsest materjalist sidur ei tee selliste asjade peale teist nägugi.

Kõige rohkem lõhub sidurit järsk kohaltvõtt pöördeid üleval hoides, nn clutch-drop launch, madalatel pööretel ei ole enamikul mootoritest nii palju jõudu, et sidurile märkimisväärselt liiga teha. See paigal hoidmise harjutus kulutab sidurit märkimisväärselt ainult siis, kui seda pool tundi järjest teha ning sidur kõrbema lasta.
Vasta
#13

Tulles nüüd algusesse tagasi.
Selleks,et paigaldada 412 sidurisse grafiiitseibi asemele VAZ-i survelaagrit on tõesti vaja veidi treiali abi.Ja vanat grafiitseibi korpust millest on grafiit eemaldatud.Treial teeb siis sinna vahepuksi mis istub tuugalt grafiidi pesasse,ava puksi keskel peb olema piisavalt suur,et kasti sidurivõll seal ikka väga lohkvalt läbi mahuks ja ,et sellele puksile saaks väga tihedalt peale suruda laagri.Nii,et laagri sisesaale ei käiks puksi peal ringi.Kui laager on nüüd pigaldatud puksile ja puks ise juba tuugalt pesas siis peab laagrist välja ulatuma puksi serv,mis meisli abil koputatakse vastu laagri sisesaalet,tagamaks seda,et laager ei liiguks telgsuunas.
Kuna laagriga seib on paksem kui grafiidiga ,siis tuleb teha ka uus varras mis läheb siduri töösilindrisse.-Ja tingimatta tuleks hoolitseda selle eest,et lahutushargi süvistatud peaga kaks hoidekruvi püsiksid kindlalt kinni-st.et oleks välistatud nende iseeneselik lahikeerdumine.Vastasel juhul silinris olev kolb küll lükkab varda kaudu lahutusharki,aga see ei liigu vajalikus suunas piisavalt.Enda kunagisel autol-72 aasta IZ-412 teostasin sellise "tuuningu".Ja väga hästi toimis.Ja veel.Mossedel saab pedaali liikumist timmida ka armatuuri alt-hoob mis läheb pedaalilt pumpa on ka reguleeritav.
Tervitades,Flanagan
Vasta
#14

Kui palju neid uusi grafiite vaja oleks? Mul nati siin on. 5-st piisab?Big Grin
Kui kõvast kaevata siis võib 10 ka välja tulla!? Kui korv jama leiab selle vastu ka rohtuRolleyes

Tallinn
5038664
Ostan, müün ja vahetan!
http://tiit.cbfoorum.pri.ee/index.php
Vasta
#15

aga ikkagi mis autodel on veel grafiidist survelaager mõtlen eelkõige ida-euroopa autosi???

Massides peitub jõud.
Vasta
#16

Oi, oi, neid ikka mitu näiteks Gaz-21 kindlastiBig Grin

Tallinn
5038664
Ostan, müün ja vahetan!
http://tiit.cbfoorum.pri.ee/index.php
Vasta
#17

optimist Kirjutas:Oi, oi, neid ikka mitu näiteks Gaz-21 kindlastiBig Grin

Pobil käib igatahes GAZ-51 survelaager (st laager). Kas tõesti on selle edasiarendusel Volgal laagrist loobutud miski grafiitsodi kasuks?

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#18

Minu 21 kataloog näitab: 20-1601072 . Sellepärast arvan , et sama asi mõlemal küljes.

Tallinn
5038664
Ostan, müün ja vahetan!
http://tiit.cbfoorum.pri.ee/index.php
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne