[valdo]

...  pole kohanud autot,millel armatuurist saaks teada,et mõni gabariit,või numbritule pirn ei põle.Aga mõnel autol võib ju olla nii.

Isegi Lada 111-l on see põhivarustuses. Minul küll see omadus enam 310 tuh km läbisõitnuna ei tööta, sest tagaluugi sisse kummilõdvikus kulgev numbritulejuhe otsustas pika kasutamise tulemusel murduda ning mul oli odavam ja lihtsam pimedate aegade saabudes gabariidist vedada numbrivalgustisse teine juhe teise koha pealt, kui hakata kogu polsterdust lahti kiskuma, et algne juhe algsest kohast taastada. Ehk siis - kuna numbrituli saab "valest" kohast toite, on see märgulamp mul kogu aeg "peal".

[oldmoped]

No minu vanaaegne arusaam asjadest selline,et oma autost peaks ikka üht-teist jooksvalt teadma.

Võin ausalt tunnistada, et igapäevliikuri hingeelus toimuv jätab mind täiesti külmaks. See on tarbeese liikumiseks punktist a punkti b. Kui midagi peaks katki minema või hakkama kahtlast häält tegema, siis viin teenindusse. Ei ole viitsinud isegi tehnilisest passist vaadata, palju tal kw'sid on. Korra rikkusin oma põhimõtet ja kruvisn ostetud "bolt on" haakekonksu ise külge, kuna teeninduses oli vaba aeg alles kolme päeva pärast aga mul oli kohe tarvis käru taha võtta. Korra olen ka esitule pirnid ära vahetanud, kui üks esimese aasta lõpus läbi põles panin mõlemad kohe uued, kuna tundus, et aeg sai lihtsalt otsa ja sai korraga tehtud (ei pidanud tervet autot osadeks võtma, piisas kapoti avamisest ja kummiluti eemaldamisest).
Kui tahan tehnikaga tegeleda ja masinaid ehitada-remontida, siis teen seda omal vabal valikul ja hobina (ja selleks on mul tööpõldu kõvasti), mitte sellepärast, et see on (füüsiline)hädavajadus. Samas naudin moskvitshi ja võrriga sõitmist tunduvalt rohkem, kuna teen seda siis, kui see mulle lihtsalt meeldib.

Absurdsuseni ja jaburduseni viidud kontrolli või inseneride mõtlemisvea leidsin kunagi omatud Moto Guzzi mootorrattal - süüteaju sai mingi kontrollahela läbi ohutulede süsteemi. St seda, et kui läks ohutuledel näiteks mingil põhjusel kaitse läbi, siis jäi mootor seisma... ja nii siis seisidki teeääres... ja isegi ohutulesid ei saanud peale panna.

[pppp]

No see vaid minu arvamus.Progress on teinud võimalikuks selle,et roolitaga saab enam-vähem hakkama ka kesiste oskuste ja EELDUSTEGA persoon.Kahjuks nii minu arvates.Igasugu ABS jas veojõu kontrollid.Õnneks saab neid ka välja lülitada.

Eks turgu ole vaja laiendada...

Elementaarautode juurde kord veel tulles:
Kas need masinad, mida eelpool kõnelejad mainivad, on ikka tänapäeva mõistes elementaarautod?

[PlyVal64]

Kas need masinad, mida eelpool kõnelejad mainivad, on ikka tänapäeva mõistes elementaarautod?

Minu omad on: Ply ja Elite ilma ühegi võimenduseta, ilma turvavöödeta, karpadega, kahekiiruselise kojamehega(ilma intervalllahenduseta), nelja trummelpiduriga, ilma tagaaknasoojenduseta. Ply veel lisaks mehhaanilise siduriajamiga, kolmekäiguline roolisambamanuaal ja ilma aknapesuveeta. Aga sigaretisüütaja on olemas Ma Ply'ga sõitsin peaaegu terve aasta, sinna sisse ka talve. Tore auto, ilus auto, hea auto aga rohkem ei taha. Mossega sama asi.
Tegelikult on mul ju ka 2001 aasta Sitikas elementaarauto, mingeid abilisi peale pidurivõimu aga sellega on täielik lust sõita. Ma ei tunne puudust elektriga akendest, peeglitest, istmetest, ABSist, cruisist, TCst, automaatkastist, roolivõimust ega roolisamba reguleerimisest. Isegi kahest puuduvast uksest ei tunne puudust. Aga kui poleks kahte airbagi, turvavöid, nelja peatuge, intervallkojamehi, akna- ja tulepesureid, tagaaknasoojendust, istmesoojendusi ja kuuma puhuvat kütteseadet, siis ei sõidaks temaga seitsmendat aastat. Elementaarne turvalisus ja mugavus on tagatud ning esitulede pirne vahetab mõnekümne sekundiga

[pppp]

Ply ja Elite

Mina julgeks need vanatehnika alla liigitada. Ja eks vanatehnika igapäevakasutuses nõuagi (ei oska seda nüüd paremini sõnastada...) veidi teistsugust suhtumist-lähenemist

[Jansa]

Mina pidasin oma 240-Volvot silmas, elementaariks tegid ta minu jaoks eelkõige käsitoores, võimenduseta rool ja neljakäiguline kast, mis muutis maanteesõidu tänapäeva mõistes kurnavaks. Tegelt puudus kojameeste intervall ka, aga seda tehnilistel põhjustel
Ja veel- oma veermikult ja üldse käitumiselt oli ta puhas 70ndate laps (kuigi 82 sündinud). Praegust, 87.a. 260E-d vaadates (ja muidugi sõites) võid kogeda lausa ajahüpet, mitte 5 ega 10, vaid pea 20 aastat võib neile kahele vanusevaheks pakkuda, kui passi ei vaata

[valdo]

Mina pidasin oma 240-Volvot silmas, elementaariks tegid ta minu jaoks eelkõige käsitoores, võimenduseta rool ja neljakäiguline kast, mis muutis maanteesõidu tänapäeva mõistes kurnavaks.

Minu arvates on neist kolmest kaasajal maanteesõidul kurnav ehk vaid neljakäiguline kast. Ja seda ka mitte juhi, vaid eelkõige mootori jaoks, kuna meie maanteedel tavalise 90 (ja vahel suviti ka 100-110) km/h kiiruse jaoks on tarvis reeglina suuremaid pöördeid. Või siis kui on soov mootorit hoida (nt talle mitte üle 3000 rpm näidata), siis kasutada väiksemaid kulgemiskiirusi. Ja noh jah... 3500 rpm müriseb veidike rohkem kui 2000-2500 rpm veidi ka küll...

Võimendiga rool on (veidikene) kurnav ehk vaid linnas kitsastes kohtades manööverdades ja seda ka tuntavalt olukordades, kus trepilistel kruusateedel sõitmiseks (loe: kere laialiraputamise vältimiseks) on rehvirõhku veidi tagasihoidlikumaks lastud. Aga noh, siis tuleb kasutusele võtta vana "GAZ-51" aegadest tuttav nõkutamise taktika - nõks edasi ja sõidu ajal rooli kruttida, siis nõks tagasi ja jälle rooli jne... vahel 5-6 korda. Nii vähe mul ka kätes jõudu ei ole, et ühe käega väikesel kiirusel sõiduauto rooli keerates virisema hakkan

Nagunii ei ole roolidetailide hoidmise ja pikaealisuse huvides auto seisu ajal või peaaegu seisu ajal mõistlik rooli kruttida, kuigi kaasaja supermoodsate autode võimendiga roolid seda lahkelt ja kergelt teha lubavad. Koormab kõik sõlmed lihtsalt üle ja pärast imestad, miks rooliotsi jm asju kui leiba läheb...

Mis pikki maanteesõite puudutab, siis on kurnav sõita sellise (roolivõimendita) autoga, mille veermiku seadenurgad ja/või rehvirõhud on paigast ära ja seepärast auto ei hoia teed; "mängib", kisub ühele poole jne. Korras rehvirõhkude ja tehaseseadetes sillanurkadega auto sõidab aga alati otse ning pikka teed otse kulgedes võib rooli üliõrnalt hoida... Vaid äkilisemate manöövrite korral on vaja veidi ka pisikese jõuga keerata, kuid mina isiklikult eelistan rahulikku, sujuvat ja ilma äkiliste keerutamisteta sõitu.

Ja üleüldse, mulle ausalt ei meeldi võimendiga roolid - absoluutselt ei tunneta teed, teekatte olukorda (kuiv, märg, libe) jne. Sõida nagu arvutimängus Olen mõned korrad roolivõimendiga autoga sõitnud ja üsna ebamugav on... Ma saan aru, et ZILi-sugusel veoautol võiks võimendi olla, aga sõiduautol... (Enamikel LAZ-bussidel muide võimendit ei olnud.)

Ning kolmas mainitud seadmetest - "toores" - ei kurna ju üldse. Läheb teda pikal sõidul vaja ju vaid kaks korda - käivitamisel veidike peale panna ning mootori mõõdukal soojenemisel maha võtta. Kõik.

[Sillu]

Aga kui peatus on planeeritud (enamik juhte valib selleks hea nähtavusega sirge teelõigu), siis on ohutulede kasutamine minu arvates vale. Mina igatahes võtan kiirust alati kõvasti vähemaks, nähes enda ees ohutulesid (kui ma tuvastan, et tegu on seisvate tuledega). Nõme on iga kaasliikleja metsapeatuse pärast pidurdada ja pärast uuesti kiirendada.
Ise lülitan alati teeserval peatudes tuled parkideks ja jätan parempoolse suunatule sisse. Ja loomulikult keelan kaassõitjatel astuda teele, seista auto ees ja taga.

No mina panen ka pimedal ajal sõna otseses mõttes metsapeatuse ajaks sageli ohutuled põlema - on ju pimedal ajal igasugune mistahes põhjusel tee ääres seisev sõiduk oht, millele lähenedes kiiruse vähendamist ei saagi liiklusohutuse seisukohalt kuidagi valeks pidada.
Selle peale aga poleks ma kunagi tulnud, et kasutada suunatulesid sõidukil, millega pole lähisekunditel plaaniski mingiski suunas liikuma hakata

(Pimedal ajal) seisma jäädes parktuledele lülitamise koha pealt loomulikult olen nõus: olen ise maanteel sõites korduvalt kirunud, kui enda arvates vastutulija lähenedes lülitan täistuledelt pooltuledele ja selgub, et tegu hoopis seisva sõidukiga...

Mis aga puudutab käesoleva teema põhiteemat, siis ka mina ei pea õigeks, kui sellise liiklusohutuse seisukohalt üliolulise vidina nagu esitulepirni vahetamiseks kulub mitukümmend minutit või suisa tund-paar ja kuna mul pole tänapäevasemate autodega eriti kokkupuuteid olnud, siis olin siiralt imestunud lugedes siit teemast, et leidub sõidukeid, millel tuleb selleks isegi stange maha võtta

[Jansa]

Mina pidasin oma 240-Volvot silmas, elementaariks tegid ta minu jaoks eelkõige käsitoores, võimenduseta rool ja neljakäiguline kast, mis muutis maanteesõidu tänapäeva mõistes kurnavaks.

/.../

Jah, ma tean seda kõike, olen oma elu jooksul üsna mitu kilomeetrit üsna mitme erineva autoga läbinud
Lihtsalt tahtsin öelda, et erinevad autod väsitavad sõitjat erinevalt, mõni rohkem, mõni vähem. Igapäevase tarbimise seisukohalt on mõistlik seda omadust arvestada, kuigi suurelt osalt on tegu 'tagumikutundega', mida kaunis raske paberil kirjeldada.
Mind väsitas antud Volvo ning ebameeldivate elementidena jäid meelde justnimelt kirjeldatud eripärad. Muidu sõitis ja kestis auto mõistlikult. Pirne ei pidanudki vahetama

[pkuldsaar]

http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=28176&kat=1
väike näide valdo tõstatatud teema (teeääres seismine lähituledega) õigsuse kohta.

[Andre]

Pole nendel moodsate autode pirnivahetusega midagi nii hull, mul on vaz 2101 igapäevakasutuses ja teepeal mitu korda pirni vahetanud. Seal peab ju "terve elamise" eest ära korjama .

[tamar99]

2002a Mondeol võtad esitule eest umbes 20 sekundiga, ja siis on piisavalt ruumi et pirne vahetada ja muid asju toimetada.

2000a Transitil kulub mõned minutid pirni vahetuseks.

1989a Ford sierral samuti kiirelt vahetus tehtud.

Kas mitte autolehes polnud kunagi artikkel kus uuriti kaua uutel masinatel pirni vahetusega aega läheb ja kui osavaid käsi selleks vaja?

[MartinL]

Kui tagasi Renault Moduse juurde tulla , siis see stange maha võtmise teema täiesti õige. Kui gabariidid on võimalik vahetada , ka niisama , siis lähitulede (H7) jaoks oli näide seal Saksa foorumis. Ja antud töö jaoks on aega 0,8 tundi ehk ca 50 minutit.

[supp]

kuna praegu liigu nn elemetaarautoga (volvo240,käsitoorega 5käiguline),siis olles ameti pärast sõitnud ka (väga) paljude uute autodega, tundub et loomulikult on vanakooli masinat teel lihtsam hooldada ja pole nad nii väsitavad midagi ning pole kunagi mõelnud soetada endale mõni uueaja auto (kui väga kallid välja arvata), kuid tavakodanikul puudub niikuinii ettekujutus kuidas pirni vahetada (olen hetkel varuosamüüa), igapäev tuleb ette mehi (ka üle 45a-seid) kel pole aimugi mitme klappiline neil auto on või mis silda veab ja kas õli on tahke või vedel määrdeaine rääkimatta pirni vahetusest on isegi sellisei kes ei tea mis marki auto tal on. mudeli mitte teadmine on suht tavaline

[XTA]

Kas mitte autolehes polnud kunagi artikkel kus uuriti kaua uutel masinatel pirni vahetusega aega läheb ja kui osavaid käsi selleks vaja?

Jah, oli küll - Autoleht nr 185 (47/2005) 30. novembril 2005

2003.a Volvo XC70 pirnid saab ka mõne minutiga vahetatud. Plastkaas tule tagant ära keerata, juhtmepistik pirni küljest ära tirida, pirni hoidev vedruklamber lahti ja ongi pirn käes. Suurema kämblaga tegutsemiseks on ruumi küll vähevõitu, aga hakkama saab.

Moduse kohta niipalju, et kui pirni saab vahetada ainult teeninduses, või, äärmisel juhul garaaži ees eelnevalt pool autot laiali lammutades, siis on selle auto projekteerimisel millegiga mööda pandud.

[MartinL]

Noh , kui vaadata Modust , siis ei tohiks selles projekteerimise asjus kahtlustki olla.

[valdo]

... igapäev tuleb ette mehi (ka üle 45a-seid) kel pole aimugi mitme klappiline neil auto on või mis silda veab ja kas õli on tahke või vedel määrdeaine rääkimatta pirni vahetusest on isegi sellisei kes ei tea mis marki auto tal on.

OK, klappide arvu mitteteadmine on vabandatav - vaevalt keegi hakkab teel olles kaasaegsel moodsal ülanukkvõlli ja ülaklappidega mootoril plokikaant maha kiskuma.

Aga näiteks vedava silla mitteteadmine on juba ülikurjast! Eriti talvistel libedatel teedel, kus kurvisõidu tehnika jm pruugitavad pisinipid sõltuvad ülemäära palju ju sellist, milline sild (või sillad) veavad. Tulemust näeme me libeduse ajal paljudes kurvides... hullematel juhtudel ka kalmistutel ning ajalehtede leinakuulutuste rubriikides...

Ja noh... ka õli kohta võiks ikka oga autojuht teada niipalju, et milline ta välja näeb, kust seda vaadata saab ning kust vajadusel juurde panna. Miski kord-kaks nädalas oleks mõistlik õlivarras ikka välja tõmmata... pikkade otste sõitmisel veidi tiheminigi. Mis tähendab loomulikult, et sobiva mootoriõli potsu peaks igal juhil pagasiruumis jahutusvedeliku potsu, klaasipuhastusvedeliku potsu, piduriõli potsu, veepotsu (käte pesemiseks teel) jm asjade kõrval ikka olemas olema.

[oxygen]

Vedava silla mitteteadmine ei pruugi tähendada seda, et kodanik ei tea seda, milline sild veab. On võimalik, et ta lihtsalt ei jaga termineid. Näiteks misasi on sild. Siis tuleb asi puust ja punaseks teha. Ise ma olen pidanud kunagi ühele umbluule paberi ja pliiatsi abil selgeks tegema misasi on hammasratas

[Jesper]

Jah, lihtne on Modust peksta, kui seda võrrelda maastiku-Volvode, Transitite ja muu sarnasega. Isegi Kamaz ja GAZ on jälle sisse toodud Võrrelge veel MTZ traktori ja Ikarus bussiga kah, siis on täisvärk.

Alla 4 meetrise auto kohta on tal väga suur sõitjateruum, vaadake seda pilti, minuarust on see päris muljetavaldav, et sinna imepisikesse kapotialusesse on mootor üldse ära mahtunud:



Lisaks 5 tärni Euro NCAPil, nagu juba Renaulti puhul tavaks on saanud. Küllap võtavad selleks vajaliku tugevusega kerekonstruktsioonid ka rohkem ruumi kui vanka poolt pohmas peaga kokku volditud plekk.

Ma ei ole ka eriline Moduse fänn, aga vähemalt on kõik tema puudused ilmselged kompromissid mingi eesmärgi saavutamiseks - väliskuju ja hooldatavus on ohverdatud suure siseruumi ja väikeste välismõõtmete nimel. Erinevalt paljudest teistest siin teemas nimetatud autodest, mille puhul pirnide kerge vahetatavus on praktiliselt ainuke hea omadus üldse

[pkuldsaar]

...Miski kord-kaks nädalas oleks mõistlik õlivarras ikka välja tõmmata... pikkade otste sõitmisel veidi tiheminigi. Mis tähendab loomulikult, et sobiva mootoriõli potsu ... jm asjade kõrval ikka olemas olema.

Selles suhtes vaidleksin valdole vastu. Minu kummagil autol ei ole õlipotsut kaasas ega pole plaan õlitaset vaadata tihemini kui korra-kaks kahe õlivahetuse vahel. Kui tegu on 50-60 aastate autoga siis loomulikult, kuid uute autode õlivarda kontroll on sama mõttetu tegevus kui iga kord manomeetriga ümber auto joosta et äkki mu silamad petavad (rehvirõhk). Arvan et auto mille vanus on alla 10 aasta ja läbisõit alla 300000 pole õlitaseme kontroll küll iganädalane tegevus.