10-01-2007, 00:45 AM
Ja MB W211-el on õlitaset vardaga väääääääga raske vaadata.See puudub.
valdo Kirjutas:Miski kord-kaks nädalas oleks mõistlik õlivarras ikka välja tõmmata... pikkade otste sõitmisel veidi tiheminigi. Mis tähendab loomulikult, et sobiva mootoriõli potsu peaks igal juhil pagasiruumis jahutusvedeliku potsu, klaasipuhastusvedeliku potsu, piduriõli potsu, veepotsu (käte pesemiseks teel) jm asjade kõrval ikka olemas olema.
pkuldsaar Kirjutas:... pole plaan õlitaset vaadata tihemini kui korra-kaks kahe õlivahetuse vahel. Kui tegu on 50-60 aastate autoga siis loomulikult, kuid uute autode õlivarda kontroll on sama mõttetu tegevus kui iga kord manomeetriga ümber auto joosta et äkki mu silamad petavad (rehvirõhk). Arvan et auto mille vanus on alla 10 aasta ja läbisõit alla 300000 pole õlitaseme kontroll küll iganädalane tegevus.
oxygen Kirjutas:Kokkuvõtteks võib siis öelda, et Moduse sihtgrupp on sellised inimesed kes ise oma autot ei torgi. Pesemine käib pesulas. Muu hooldus/parandus/vahetus toimub esinduses/töökojas. Endal oleks vaja ainult kütusepaagi luugi asukohta teada. Oletades, et tegemist on üsna töökindla ja ökonoomse liiklusvahendiga, väike ka veel, siis mõnele naisterahvale. Miks mitte?
Jesper Kirjutas:Jah, lihtne on Modust peksta, kui seda võrrelda maastiku-Volvode, Transitite ja muu sarnasega.Väikeautos tõesti eriti ei anna laterna taha tühja ruumi projekteerida. Kuid kindlasti saab ka Moduse-suuruse auto laternad varustada selliste kinnitustega, mis võimaldavad välioludes mõne minutiga ja ilma tööriistadeta laternat auto küljest eraldada, pirnidega tegeleda, ja sama lihtsalt tagasi panna.
Jesper Kirjutas:Kui su põhitöö pole autoremont, siis miks peaksid sa neid asju ise teadma/tegema.Täiesti hooldevaba autot pole olemas, seega arvan siiski, et ka igapäevaliikuril peaks olema võimalik elementaarseid hooldustöid nagu vedelike (käigukasti ja veosilla õli ehk välja arvatud) tasemete kontroll ja lisamine, välisvalgustuse pirnide vahetus, rehvirõhu kontroll jms. juhil ise teostada. Samas jääb juhile muidugi ka võimalus/vabadus lasta seda kõike teeninduses teha.
Sillu Kirjutas:zazik Kirjutas:Aga kui peatus on planeeritud (enamik juhte valib selleks hea nähtavusega sirge teelõigu), siis on ohutulede kasutamine minu arvates vale. Mina igatahes võtan kiirust alati kõvasti vähemaks, nähes enda ees ohutulesid (kui ma tuvastan, et tegu on seisvate tuledega). Nõme on iga kaasliikleja metsapeatuse pärast pidurdada ja pärast uuesti kiirendada.No mina panen ka pimedal ajal sõna otseses mõttes metsapeatuse ajaks sageli ohutuled põlema - on ju pimedal ajal igasugune mistahes põhjusel tee ääres seisev sõiduk oht, millele lähenedes kiiruse vähendamist ei saagi liiklusohutuse seisukohalt kuidagi valeks pidada.
Ise lülitan alati teeserval peatudes tuled parkideks ja jätan parempoolse suunatule sisse. Ja loomulikult keelan kaassõitjatel astuda teele, seista auto ees ja taga.
Selle peale aga poleks ma kunagi tulnud, et kasutada suunatulesid sõidukil, millega pole lähisekunditel plaaniski mingiski suunas liikuma hakata
XTA Kirjutas:Väikeautos tõesti eriti ei anna laterna taha tühja ruumi projekteerida. Kuid kindlasti saab ka Moduse-suuruse auto laternad varustada selliste kinnitustega, mis võimaldavad välioludes mõne minutiga ja ilma tööriistadeta laternat auto küljest eraldada, pirnidega tegeleda, ja sama lihtsalt tagasi panna.Kindlasti annaks (väike)autot projekteerida niimoodi, et on võimalik ilma eritööriistadeta pirne vahetada. Aga võibolla on see keerukus hoopis taotluslik? Suures osas teenitakse autofirmade kasum ju varuosade müügi ning teeninduse pealt. Ja isegi kui tõesti pole ruumi, et teha tagantpoolt pirnile ligipääs, siis miks ei võiks olla ligipääsu eestpoolt. Näiteks Scanial tuleb esitulel paar polti lahti keerata ja tuli avaneb nagu uks 90kraadi, vaheta millist pirni soovid.
zazik Kirjutas:...lülitan alati teeserval peatudes tuled parkideks ja jätan parempoolse suunatule sisse.
[...]
... suurematel põhimaanteedel, kus peatunud auto asub tee äärejoonest (terminid pole täpsed, aga soovijad ehk saavad aru, mida mõtlen) väljaspool, on minu arvates kohatu, et sundida kõiki autojuhte sinu enda poolt fabritseeritud "ohu" tõttu kiirust vähendama. Väiksematel maanteedel, kus auto jääb osaliselt või täielikult sõiduteele, on muidugi teine lugu. Aga sellisel puhul tuleks otsida mõni lähim ristuv (metsa)tee ja peatuda selle otsal, et auto ei jääks (suurele)teele.
Suunamärguanne pole küll juriidiliselt korrektne, aga mitmete sõiduõpetajate arvamus on olnud, et parempoolse suunatule põlemine peatudes paremal teeserval on soovituslik. Eksitavat märku see kellelegi üldjuhul anda ei saa, kuid tagant lähenev juht saab arvestada juba varakult vasakult möödumise vajadusega.
stennadi Kirjutas:Valdole täienudseks, et mis mulle pinda käib on see , et euroremonditud teede äärde kaevatakse mingid üüratud järsud kraavid. Miks see hea on. Tean mitut teed mis sellega ära rikutud. Kui nt muidu lõppeks teelt väljasõit (kasvõi nt ohu korral) pisema ehmatusega ja paari kriimuga siis sellised järsakud lõhuvad auto täielikult.
Jesper Kirjutas:Ega's ma tõin ainult näite. Ega minagi ei arva, et kõik mehed ise oma autot remondivad.oxygen Kirjutas:Kokkuvõtteks võib siis öelda, et Moduse sihtgrupp on sellised inimesed kes ise oma autot ei torgi. Pesemine käib pesulas. Muu hooldus/parandus/vahetus toimub esinduses/töökojas. Endal oleks vaja ainult kütusepaagi luugi asukohta teada. Oletades, et tegemist on üsna töökindla ja ökonoomse liiklusvahendiga, väike ka veel, siis mõnele naisterahvale. Miks mitte?
Miks ainult naisterahvale? Kui su põhitöö pole autoremont, siis miks peaksid sa neid asju ise teadma/tegema.
Ma olen ka juba mõnda aega mõelnud endale sellise auto ostmist, kus ainuke mure on bensupaagi täitmine, kaldusin küll pigem Renault Clio poole. Mingi hetk lõi muidugi autopede välja ja seejärel selgus et rahuldavalt motoriseeritud variant on minu kriteeriumite kohaselt veidi kallis , aga ma saan täiesti aru, miks inimesi ei huvita igapäevaauto näppimine. Isegi kui autod on hobi, siis hobiautot on kergem ehitada kui ei pea teda igapäevatoimetuste jaoks pidevalt sõidus hoidma või siis teist autot pidevalt hobiautole arvestatud aja arvelt putitama.
valdo Kirjutas:zazik Kirjutas:...lülitan alati teeserval peatudes tuled parkideks ja jätan parempoolse suunatule sisse.
[...]
... suurematel põhimaanteedel, kus peatunud auto asub tee äärejoonest (terminid pole täpsed, aga soovijad ehk saavad aru, mida mõtlen) väljaspool, on minu arvates kohatu, et sundida kõiki autojuhte sinu enda poolt fabritseeritud "ohu" tõttu kiirust vähendama. Väiksematel maanteedel, kus auto jääb osaliselt või täielikult sõiduteele, on muidugi teine lugu. Aga sellisel puhul tuleks otsida mõni lähim ristuv (metsa)tee ja peatuda selle otsal, et auto ei jääks (suurele)teele.
Suunamärguanne pole küll juriidiliselt korrektne, aga mitmete sõiduõpetajate arvamus on olnud, et parempoolse suunatule põlemine peatudes paremal teeserval on soovituslik. Eksitavat märku see kellelegi üldjuhul anda ei saa, kuid tagant lähenev juht saab arvestada juba varakult vasakult möödumise vajadusega.
Kui ma peatun rohkemaks kui üheks minutiks, siis tavaliselt panen ma mootori seisma - mida ta tühjalt seal joriseb. Kuna suunatuled on enamikel moodsatel autodel (erinevalt ohutuledest) toodud süüte alt, siis ei saa ma mootor-seismas olekus parima tahtmise juures parempoolset suunda sees hoida.
Mis aga puudutab tee äärejoont ja teepeenart, siis just äsja euroremonditud teedel kipub see puuduma või olema marginaalne - ju ei ole riigil raha selle ehitamiseks
Võrdluseks - 1980ndatel nõukaajal ehitatud teedel on see tihti VÄGA lai, võtame näiteks Võru-Valga maantee lõigud Nursi kohal. Vaat sellistes kohtades ma küll eriti ohutulesid ei kasuta, vaid gabariittulesid sest ma olen seal ikka VÄGA sõidurajast eemal seal.