[Edel]

Uhtii! Sellist üllatust küll poleks oodata osanud! Seda tahan ise kindlasti näha,kui sinna ükskord jõuan!

[muuseumipapa]

Aeg-ajalt ikka juhtub üllatusi! Astus mõni aeg tagasi ühel laadal juurde mees ja küsis, kas sõitvat bussi tahame. No tahame ikka, aga meil mõningased raskused ... Need raskused said siiski ületatud tänu kõigi osapoolte ja piimandusühistu E-Piim väga toredale koostööle. Pole küll varem väga põhjalikult Ikarus`idega kokku puutunud, et talle hinnangut anda, kuid näiteks tänagi käis varjupaigas mees, kes sarnasega üle miljon kilomeetri sõitnud ning tema hinnang oli küll väga positiivne. Sõitsime Valgast ise varjupaika, ilma väiksemagi viperuseta. Mees, kes tema eest viimased 12 aastat hoolt kandis, tegi seda väga hästi. Igal sammul on tunda hea peremehe kätt. Aitäh, hr. Kalju Sinisalu! Usun, et kaasfoorumlased saavad sellega mingi aja pärast sõita küll - vaja vaid ülevaatusel ära käia. Selle kohta andis hr. Sinisalu garantii, et ülevaatusel küll mingeid probleeme ei teki. Buss on täiesti komplektne : isegi töökittel ja - kindad on olemas! Hämmastab veel näiteks ka see, et ühes kapis on tagavaraks hunnik kiilrihmu, millel igalühel number. Juhikohal jälle kaustik, kus kirjas, kuhu miski rihm sobib! Murelikuks teeb aga asjaolu, et meie alevis oleks kaks garaaži, kuhu see iludus sisse mahuks, aga kahjuks ühest ei taha eelmine rentnik kuidagi välja kolida ja teist ei olnud vallavalitsus meile nõus rentima (seisab aga tänaseni kasutamata ...)

[oxygen]

Kurb. Sellisele rariteedile, mida on suudetud sedavõrd heas korras hoida, tuleks kindlasti ulualune leida.

[Sillu]

Väga meeldiv on teada anda Varjupaiga esialgu tagasihoidliku traktorikollektsiooni järjekordsest täienemisest: 224. eksponaadiks on nimelt kuldsete kätega meistri poolt kodustes oludes käepärast olevatest osadest ja agregaatidest valmistatud väiketraktor. Viide eksponaadile: http://varjupaik.jjts.ee/?action=ekspona...t&S_ID=270

Varjupaiga poolt suured tänud hr. Ants Tagelile annetuse eest!

PS. Varjupaiga kodulehel näitab viimase soetusena mingil põhjusel endiselt Ikarus 256.

[Mister X]

Muide, tulles korraks tagasi selle hiljuti soetatud Ikaruse juurde tekkis lihtsalt üks uitmõte: kas seesama isend oli siinsete vanatehnikahuviliste "teadvuses" kogu aeg olemas (nagu on Ikaruse-sõpradel kaardistaud juba kõik vähegi teadolevad Ikarused) või mõjus selle esilekerkimine ka laiemale avalikkusele nö. üllatusena? Kui nii, siis on ehk lootust, et kusagil Eestimaa sopis võib leiduda veel mõni selline täiesti komplektne Ikarus, ent siiski vist kahjuks mitte - on see tõenäosus ju kahjuks lausa nullilähedane....

[Regardman]

Teada ta oli, alates eelmise aasta suvest. Kompusi on teada ka, üks nt Tartus.

[martinmannik]

Super! Nii heas korras 82. a Ikarusest poleks osanud unistadagi. (Kuigi Värksa omal pole ka midagi katastroofilist viga.) Mismoodi see buss nüüd varjpaigale juriidiliselt kuulub? Deponeeritud või annetatud?

[mrali]

Ikka päris Varjupaiga/JJTSi omanduses nüüd.

[41Degree]

See siin ehk ei ole kõige sobilikum koht selle postituse jaoks, kuid eraldi teemat ei olnud ka mõtet selle tarvis tegema hakata. Nimelt, kunagi võrdlemisi hiljuti pandi kuhugi siia üles kas pilt ise või link vastavale pildile, millel oli Varjupaik õhust pildistatuna. Ma hakkasin seda siin otsima, aga ei andnud ükski otsingusõna õiget kohta kätte. Ehk aitab keegi kaasfoorumlane, kellel parem mälu kui minul?

Aitäh
Joonas

[andres22]

Siin sellele link:
http://varjupaik.jjts.ee/?action=text&P=...pektiivist

[muuseumipapa]

Täna varjupaika jõudnud järjekordne eksponaat püstitas tõenäoliselt saabumise kiirusrekordi. Ennelõunal saadud pakkumise järel, oli isend juba pealelõunal varjupaigas! Tegu üksjagu omapärase kooslusega : pika kabiiniga Gaz-52-03, passis ja Tartu Autode Katsetehase pirkal sünniaasta 1980, VIN kood 555, 53-e raami ja tagasillaga, esisild 51-e oma, aga rooli pikivarras 53-e reguleerimatute otstega(?!), paralleelvarras tavalise 51-e oma. Kõrvalpõikeks : minu kunagisel 1974.a. Gaz-51-l oli juba paralleelvarras 53-e otstega ja asetses koonustega allapoole, mis tagas nende üliharva vahetuse, võrreldes 51-e ülespidi koonustega otste vastu. Tänasel eksponaadil on kõik eeskujulik, va. veokast, mis ajahamba puretud. Usun, et pildid riputatakse kaasfoorumlaste poolt õige pea. Ja nüüd kõige tähtsam : Auto ANNETAS kaasfoorumlane khtln, alias Erkki Linno - suur tänu talle! Võimaluse korral palus ta vastu ühte UAZ-469 korralikku rehvi. Kas kellelgi oleks pakkuda?

[Sillu]

Väga suur rõõm on teada anda, et Varjupaiga kogusse on lisandunud teraviljakombain SK-5 "Niva", millel on tähelepanuväärne koht meie põllunduse mehhaniseerimise ajaloos.

Viide eksponaadile: http://varjupaik.jjts.ee/?action=ekspona...t&S_ID=274

Vastavasisuline uudis: http://varjupaik.jjts.ee/?action=text&P=...t&S_ID=274

[muuseumipapa]

Varjupaik sai info kaasfoorumlase kris`i kaudu ühelt Tartu vanatehnikasõbralt, et laohoone lammutamisele minemise tõttu on saadaval mõned tundmatud esiklaasid. Veidi logistikat ja klaasid jõudsidki varjupaika. Kahju ainult, et asjaomase isiku nime unustasime küsimata. Lootes, et ta foorumit loeb, saadame suuremad tänusõnad! Läksin siis otsima masinat, millele klaasid kuuluda võiksid ja üllatus oli suur - kaks klaasi Ikarus-620 omad! See klaas, millega mõõtsin, oli parema poole oma. Lippasin ruttu teise klaasi järele ja sain veel suurema üllatuse osaliseks - seegi oli parema poole oma ... (Meil teadupärast puudu just vasaku poole klaas) Seega on meil nüüd tervelt kolm Ikarus-620 parema poole klaasi ja EI ÜHTKI vasaku poole klaasi ... Hakkasin uurima, kuhu võiksid järgmised klaasid sobida. Võtsin klaasi kätte ja seisatasin viivuks - klaas purunes kõva pauguga miljoniks killuks, ilma, et oleks kuhugi vastu puutunud. Kuna tuju oli täiesti rikutud, siis jäi teine samasugune klaas seekord tuvastamata.

[andres22]

Vahepeal lisandunud see MAZ 5334 paakauto:
http://varjupaik.jjts.ee/?action=ekspona...t&S_ID=275

[muuseumipapa]

Helistas kaasfoorumlane Piibur ja pani fakti ette, et olenemata sellest, kas me tahame või mitte, aga üks Moskvitš 408 on praegu treileril varjupaiga poole teel. Vastu punnima polnud mõtet hakata. Kohale jõudes saime meeldiva üllatuse osaliseks - sellist stiilipuhast M-408 meil tõepoolest polnud. Suur tänu Tõnule ja ta kaaslasele! Kuna sõiduki saamislugu on omajagu põnev, siis loodame, et annetajad ise selle siia postitavad. Loodame veel ka, et lähiajal keegi pildid teeb ja üles riputab.
Tuli telefonikõne hr. Harri Jaaskalt, kes varemalt olnud põhiliselt Žigulite plekitööde meister ja pakkus omal ajal defitsiitseid plekkdetaile. Kuigi uksi ja poritiibe pole, on terve sõiduauto haagise koorem kõiksugu põhja-aluse uusi plekke. Kuna varjupaigas me (kahjuks küll!) nii suuri remonte ette võtta ei jõua, siis pakume neid siinkohal välja tõsihuvilistele, kel VAZ tüüpi auto renoveerimine pooleli. Info telefonil 51 49 485. Aga hr. Harri Jaaskale suurimad tänud sellise meeldiva suhtumise eest!

[Väravamehaanik]

Meil siin tagasihoidlikus loomingulises ühenduses "Kuusalu Autobaas" on sisekorraeeskirjades punkt, et alla 7 kohaliste või alla "milliste" autodega põhimõtteliselt ei peaks tegelema, vähemalt selles elus mitte. Mina aga olen avalikkuse negatiivse suhtumise tagajärjel kappi tagasi surutud Mosse austaja. Ma pean elama kaksikelu.
Ühesõnaga, meil siin sm. Kolonniülema lihasel õel oli 1967. aastal Rootsi Kuningriigi töölisklasside tarbeks valmistatud Moskvich 408, ei mingi Elite vaid lihtsusega pärjatud tumepunane mudel.
Kuna Mossesse suhtutakse meil siin üldiselt põlgusega, siis sai see juba aastakese tagasi kingitud ühele kod. Toomasele, kellel on veel mitu Moskvichi, aga tema on avalikult kapist väljas. Sõidab isegi tänaval nendega, ometigi tekkis sealgi peretüli kui kingitud Mosse oli juba aastakese seisnud otse maja ukse ees, pojengipeenra asemel. Kuuldes võimalusest lahendada pereprobleem, vaatasin kingitud hobusele suhu ja tõin selle auto baasi tagasi. Vahepeal oli üks kumm tühjaks läinud ja aku amortiseerunud. Mõtlesin, et vaatan kas käima läheb, et sellega võiks ju Uunikute Talverallil esineda.
Õnneks olin just võtnud peotäie "antiuunikpille" ja sain endast võitu. Kaaslaste häbistavate pilkude all tirisin ilusa auto uuesti treileri peale ja viisime varjupaika.
Lõppkokkuvõttes hakkas kergem, isegi natuke uhke olin enese üle, et suutsin ühest uunikust loobuda, nii et isegi rehvi ei parandanud vahepeal ära. Pärast kõik kiitsid mind, et ma olin nii tubli ja suutsin vanatehnikast loobumise ravile ilusasti alluda.

Suur tanu varjupaigale psühho-sotsiaalserehabilitatsiooni eest!

[mrali]

Värskes TMis (nr. 10) neli lehekülge Varjupaigast.

[Regardman]

Värskes TMis (nr. 10) neli lehekülge Varjupaigast.

Ka nähtud, kuigi ajab mõtte segi pilt VPL-149-st, kus teda nimetatakse GAZ-71-ks vist. Mis toimub..?

Pealeehitus on VPL-149.

[miniest]

Lugesin ka selle artikkli läbi ja mulle tundus, et see oli liiga lühike.

[valdo]

Lugesin ka selle artikkli läbi ja mulle tundus, et see oli liiga lühike.

No kes hakkab sellises populaarteaduslikus ajakirjas pikemaid kui 4 lk pikkuseid artikleid tegema? Keegi ei loeks ju neid - huvitatavus ja põnevus laiade masside jaoks kaoks ära! Tõsiteaduslike huviliste jaoks, loomulikult, on olemas teised teabekanalid, nt http://varjupaik.jjts.ee/ ... Või siis väiksemas tiraažis spetsiifiline ajakiri, aga nagu Priit Veski (aka ksf! PlyVal64) võib pajatada, ei ole sellise asja majandamine/elushoidmine väikeses EVs sugugi roosiline tegevus...

Olles oma tööasjus olnud tegev paljudes eri valdkondades, tean, et kõik ülevaated, aruanded, ettepanekud, arvamusavaldamised jms, mis on pikemad kui üks A4 leht, on kasutud, sest neid lihtsalt ei loeta läbi.
Mingit teemat olenevalt valdkonnast kas lakooniliselt ja asjalikult või siis põnevalt kajastada on muide omaette oskus. Tulles tagasi  TM 10/07's ilmunud artikli juurde, leian, et seekord see õnnestus.