[oldmoped]

Tee mis tahad, aga igavesi asju ei ole olemas. Nende kuulikindlate masinate põhiosad võivad ju kesta kaua-kaua, aga kuskiltmaalt hakkaba alati aeg igal masinal, kus hakkavad peale igasugused pisiremondid ja detailide vahetused.
Ei ole sharniirid, rooliotsad, piduriosad, puksid, amordid jne ühelgi masinal arvestatavalt pikema elueaga kui teistel. Samuti väsivad osad materjalid, kumidetailid lähevad jäigaks, klaasid lähevad liivast matiks jne.
Eks see ole paljus iga inimese enda otsus, kas ta siis vahetab järjest oma "kuulikindlal igavesel autol" kõiki asju järjest jupikaupa välja või lihtsalt vahetab iga mõne aastat tagant (olen väga nõus eelpool jutuks olnud 150k km valupiiriga) kogu oma auto uue vastu.
Ütlen ausalt, et mina ei soovi sõita kõrv kikkis ja kuulata koguaeg, et kus on jälle mis häält tegema hakanud ja mida peaks nüüd tegema hakkama. Lisaks põhiasjana see, et elades "metsas" ei ole võimalust selleks, et mingiteks päevadeks auto remonti ära anda. Selleks, et saaks omada igavest autot, peaksin kõrval omama reservsõidukit, millega liikuda, kui see igavene parajasti mingit nokitsemist vajab. Parem oman odavat ja uut elementaarsõidukit kui kunagi kallis ja luksuslik olnud kasutatut, mis sellest, et imago on halvem.
Kokkuvõttes ei tule uue Dacia kasutusrendil pidamine ja mingi aja tagant uue vastu vahetamine kallim, kui mingi luksuslikuma klassi vana masina jupikaupa ringivahetamine. Minu valik on igatahes parem olla liisingfirma ori kui masina oma.

[valdo]

käiguosale mitte liigset vatti anda (gaasi põhja mitte vajutada, üle 3000-3500 rpm mitte lasta,

Tegelikult peab igale masinale regulaarselt "valu andma" siis on katlas tuli hele ja ei teki sadestusi ja ummistusi. Sõbra bmw 750 e32 mille ta "ringi" vahetas oli eelnevalt rahuliku sõidustiiliga meesterahva käes, tulemuseks oli katalüsaator umbes. Peale korralikku maantesõitu on asjad paremaks läinud ja mootor taas lahti sõidetud. Täpselt samad ilmingud olid ka tema ülemuse ema vw golfil. Vanem naisterahvas sõitis mootori lihtsalt kinni.
Ülanukkvõllidega masinatel kipuvad need meelega madalatel pööretel sõites õlitusega probleeme tekkima.

Minuteada, oli "kopikaline" Þiguli 01 see, millel väikese pöördega sõites kippus nukkvõll napilt õli saama. Ja need napid pöörded olid tõesti pisikesed (usun, et 1500-2000), sest 1970ndate aastate algul oli siinne rahvas harjunud vanade madalapöördeliste autodega. Ei ole kuulnud, et teiste mudelitega seda jama oleks esinenud - ju siis Vene konstruktorid ei arvestanud nukkvõlli alt üles viies selle jamaga (01 prototüübil Fiatil oli nukkvõll all).

Ise arvan, et kaasaegsele bensiinimootorile on 3000-3500 rpm siiski mitte nii väga vaikne sõit, vaid selline korralik suurepoolne koormus, mis ei tohiks veel mootorit "kinni võtta" ega umbe ajada. Oma uue autoga olen tihtipeale maanteel sirgematel otstel lasknud 3200 rpm ehk siis kiiruse sinna 100 kanti...

Kardan, et kui praktiseeriksin sõitu 4000-5000 rpm juures, saaks mootor üsna ruttu otsa...

[denis23]

kuulge, kamoon, mehed, kogu elu mina sõidan oma stiilis - pöörded 1600-2200 rpm. Kogu elu jooksul pole mitte ühelgi autol probleeme mootoriga olnud.
Nüüd mul on see sama Lexus 5 käigulise automaatkastiga - võin öelda et automaatika meelega hoiab sellised käiguvahed, et pöörded madalal oleksid, 1700-2100 rpm on standart. Isegi 110 km/h tunnis mootor töötab 2000 rpm juures.
Vastupidi, pigem, keskmine 3500 rpm tundub et on natukene vägistamise moodi värk...

[Tegelane5]

Mis juttu te ajate üle 3000 lõhub mootori laiali Kui mootori maks moment on 4800 pöörde juures antud(Toyota vvt mootorid) siis peavad nad neid pöördeid ka kannatama. Ntks 90 alguse 1,3 corilla see enne 3000 ei kulgegi aga ikkagi tiksub 300 tuhat sõitnud kone nagu kell. Hondast ei hakka üldse rääkimagi.
Ise sõidan muidu ka alla ja peale 2000 pööretega, aga sellel mootoril 1,6 Vag on maks moment 2300 juures ja pole tõesti mingit mõtet üle 3000 minna.
Pigem rikub mootorit sage külm käivitus ning õliga koonerdamine.

[jurkman]

Valdo on teatud asjades absoluutne autoriteet, teatud teemadel võtab ta sõna nagu 16 aastane äsja endale 3-seeria bmw soetanud rullnokk.
Globaalselt vaadeldes tuleks suund võtta säästlikule ja keskkonnasõbralikule tarbimisele -- st ühistranspordi eelisarendamisele.

See uute autode kasvukiirus on lihtsalt ühe varakapitalistliku tõusikriigi lastehaigus -- iga hinna eest endale naabrist parem auto. Samas, kas Sa saad öelda praeguse ottomootoriga auto kohta kaasaegne, tegelikult on see fantastika, et niivõrd ebatäiuslik jõuallikas on nii pikalt vastu pidanud teaduse progressile ja mingit arvestatavat uut lahendust pole suudetud välja pakkuda. Naftaressursi piiratus on omaette probleem.

Teine probleem on eesti reogionaalne vildak tasakaal, ehitame jah Tallinna ümbrusesse neljarealised maanteed, samas on lõuna-eestis 60% teedest kruusakattega. 4-realine maantee on eesti suurusehullustuses vaevleva tõusiku kinnisidee. Ma kulgen nädalavahetusiti marsruudil Tallinn -- Pärnu -- Valga ja ei tunne absoluutselt vajadust neljarealise maantee järele.

Samas, saa ometi ükskord aru, Tallinn ei ole kummist, jah ülemiste rismiku võib ju rekkida, samas siselinna pole võimalik laiemaks venitada, sinna mahub kindel arv sõidukeid. Probleemi lahendus on ühistranspordi arendamine. Hea on loksuda üksinda eraautos ja mõnuleda ning põlglikult suhtuda ühistranspordikasutajatesse, aga paraku on just ühistranspordikasutajad need, kelle tõttu erasõidukid saavad (veel) normaalselt liigelda. Valdo idee järgi ajame kõik inimesed eraautudesse, suretame ühistranspordi välja, ehitame igale poole neljarealised teed jne -- see on rullnoka unistus.

"mööda liikluskoormusest umbes, ohtlikku, seasabana keerutavat, auklikku ja närvilist praegust Tartu-Tallinna maanteed." -- sellega ei ole absoluutselt nõus, Trt -- Tln maantee on minu arust heas korras, närvilisust tekitavad seal ainult rullnokkadest juhid, kes kiirusepiirangut millekski ei pea ja surmamöödasõite sooritavad, kui need elimineerida, siis oleks seal ohutu ja meeldiv kulgeda.

Mina vaataksin seda asja veidi teise, globaalse poole pealt. Loomulikult peab tehnika arenema ning uuenema aga... see areng peab toimuma mõistlikes piirides ning seotud valdkondades kooskõlastatult. Ma mõtlen siin kooslust auto + teed, sest need tegutsevad ju koos ja sõltuvad üksteisest.

Autod on meil uued - igapäevaliikluses kohtab väga harva vanemaid kui 10-15 aastat vanu autosid. Aga teed? Eestimaa teedevõrk pärineb enamikus 1960-80ndate aastate suurest rekonstrueerimisajast, millele vaid ülipisikesel määral on lisandunud taastatud EV ajal rekonstrueeritud/ehitatud lõike. Kontrast uute autode soetamistempo ning teede rekonstrueerimistempo vahel on viimased 17 aastat olnud mitte ülisuur, vaid lausa üli-kolossaalne!!! Ja selline kontrast tekkis 1990ndatel seoses taastatud EVga, nõukaajal seda ei olnud.

Ma usun, et kui riigil või ühiskonnal tervikuna oleks õnnestunud viimase 15 aasta jooksul kuidagimoodi moodsate autode mass-soetust veidigi piirata (nt iga mahakantud/väljavahetatud auto läbisõitu 50-100 tuhat pikendada) ja kuidagipidi oleks samade vahendite õnnestunud/suudetud arendada tee-ehitust, oleksid tulemused olnud märkimisväärsed. Usun, et meil oleks eelnimetet 17 aasta jooksul õnnestunud mitte üksnes välja ehitada neljarajaline Tallinna-Tartu maantee, vaid lisaks veel täies pikkuses neljarajalised Tallinna-Ikla ja Tallinna-Narva teed, neljarajaline Tallinna ringtee, Saaremaa sild, kõik probleemsed liiklussõlmed (Tallinna Ülemiste ristmik, Põhjaväil, Lõunaväil, nn teine ringtee, Habersti ristmik, Pärnu ümbersõit, Tartu uued sillad ja kahetasemelised ringteeristmikud jms), samuti viia mustkatte alla enamik seni veel kruusakattega olevaid väiksemaid (ca 5000 km) riigimaanteid. Ehk siis - lugesin siin üles hädavajalikuma miinimimumprogrammi, mis viiks Eesti teedevõrgu ühe arenenud Euroopa riigi normaalse teedevõrgule veidikegi lähemale. Võrdluseks - majanduslikus mõttes mitte just väga edukas Poolas on kruusateede osakaal ka pisikeste teede osas üli-üli-pisike (imestasin ka ise seal ringi sõites seda).

Oi kui palju olen ma Eesti peal ringi sõites seda mõelnud, et teede areng on autopargi arengust millegipärast kolossaalselt maha jäänud! Ja veel rohkem olen sellele mõelnud arenenud Lääne riikides (nt Soomes) ringi sõites, kus niisugust üliteravat kontrasti teede ja autode vahel ei ole.

Võib ju öelda, et heal majanduslikus seisus oleva lõppkasutaja esmane huvi on uhke auto ja siis alles head teed, aga tegelikult see nii ei ole. Mulle meeldiks küll pigem kulgeda veidi vana, kuid siiski rahuldavas tehnilises korras 1990. aasta Ford Sierraga mööda neljarajalist rahuliku liiklusega Tartu-Tallinna maanteed ja siseneda linna probleemivabalt rekonstrueeritud Ülemiste ristmiku kaudu, selle asemel et sõita näiteks 2005. aasta Lexuse või BMW X5 luksusdþiibiga mööda liikluskoormusest umbes, ohtlikku, seasabana keerutavat, auklikku ja närvilist praegust Tartu-Tallinna maanteed. Ning kulutada tipptunnil Tallinna sissesõiduks ca 30-50 minutit (kallist töö)aega ja sellega koos ka lugematu hulk oma närve. (Taustateadmiseks - Tallinna-Tartu maantee õgvendamis- ja rekonstreerimistööd algasid 1928. aastal. SIC!)

[denis23]

pigem tuleks piirata suurte mastodontide kasutust ning soodustada väikeste autode kasutuse. samas, pooldan karistuse karmistumist kordades. kõik on omavahel seotud.

halvad teed + madal liikluskultuur = ohtlik liiklus = suured ja võimsad autod = veelgi halvemad teed ja veelgi madalam liikluskultuur

Just eile seisin järjekorras Tehnika tänaval enne Endla ristmiku.
Selja tagant, vastassunavööndis aga kihutas naelrehvide klõbina saatel must Cadillac Escalade, rebides ennast järjekorrast ette.
Selliste asjade eest peaks ikkagi olema karmid karistused. Praegu just need juhtumid segavad mind väikeautot endale ostmast

[r.i.h.o]

Kardan, et kui praktiseeriksin sõitu 4000-5000 rpm juures, saaks mootor üsna ruttu otsa...

Minu eelmiseks autoks oli Honda Integra type R, millel vabalthingava 1.8 liitrisest mootorist 200 hobust välja võetud nii, et suhteliselt kõrge forseeringuga mootor mis kaua ei peaks kestma. Kuna käigud olid hästi lühikesed siis maanteel sõites olid pöörded koguaeg 4-5 tuhande vahel. Ja igapäevase autona kasutades oli peale 150000km see mootor ikka nagu uus.
Need ajad mil mootorid pöördeid ei kannatanud on ammu läbi saanud.

Aga mis puudutab uue/vana autoga sõitmist, siis see on kinni ikka inimese enda ootustes mis ta autole esitab. Mõne jaoks on hea auto see millel ta suudab pimedal maantee serval käsikaudu näiteks klappe reguleerida. Teise inimese jaoks on hea see auto, millel ta midagi sellist tegema ei pea.
See, kas meie siin pisikesel maa nurgakesel sõidame uute või vanade autodega ei oma mingit tähtsust globaalsetele ressursidele. Kartkem pigem Tata Nanot ja muid selliseid ilminguid. Seal kandis on ~2 miljardit inimest kes endale autot tahavad ja nende vajaduste rahuldamiseks kulub väga palju rauda(plstikut, kummi ja krt. teab veel mida kõike).

Ja kui keegi tunneb, et ta tahab maailmale midagi head teha siis "alusta ise endast", müü oma uus auto maha ja osta endale w124 mersu ja võid peaaegu "tasuta" sõita vaatet terve igaviku.

[r.i.h.o]

Kardan, et kui praktiseeriksin sõitu 4000-5000 rpm juures, saaks mootor üsna ruttu otsa...

Minu eelmiseks autoks oli Honda Integra type R, millel vabalthingava 1.8 liitrisest mootorist 200 hobust välja võetud nii, et suhteliselt kõrge forseeringuga mootor mis kaua ei peaks kestma. Kuna käigud olid hästi lühikesed siis maanteel sõites olid pöörded koguaeg 4-5 tuhande vahel. Ja igapäevase autona kasutades oli peale 150000km see mootor ikka nagu uus.
Need ajad mil mootorid pöördeid ei kannatanud on ammu läbi saanud.

Aga mis puudutab uue/vana autoga sõitmist, siis see on kinni ikka inimese enda ootustes mis ta autole esitab. Mõne jaoks on hea auto see millel ta suudab pimedal maantee serval käsikaudu näiteks klappe reguleerida. Teise inimese jaoks on hea see auto, millel ta midagi sellist tegema ei pea.
See, kas meie siin pisikesel maa nurgakesel sõidame uute või vanade autodega ei oma mingit tähtsust globaalsetele ressursidele. Kartkem pigem Tata Nanot ja muid selliseid ilminguid. Seal kandis on ~2 miljardit inimest kes endale autot tahavad ja nende vajaduste rahuldamiseks kulub väga palju rauda(plstikut, kummi ja krt. teab veel mida kõike).

Ja kui keegi tunneb, et ta tahab maailmale midagi head teha siis "alusta ise endast", müü oma uus auto maha ja osta endale w124 mersu ja võid peaaegu "tasuta" sõita vaatet terve igaviku.
PS: Uus auto on nagu naine kes on abiellumiseni süütu. Iga mees tahab tegelikult sellist.

[Tegelane5]

Spetsiaalset suure auto või maasturi maksu ei poolda kuna sellega sattuksid löögi alla kõrvalised isikud talunikud, suur pered jne kellel on niisuguseid autosid vaja. Pigem kottigu politsei täiega igasugu vigurparkijaid kes jeebiga võimalikult palju ruumi enda alla võtavad. Kui auto joonte vahel pole--viidaks kohe minema. Kui ikka mõned korrad on seetõttu taksoga autot otsima mindud võibolla tekkib mingi mõte et äkki liiklekski ainult taksoga, või sellise aparaadiga mille joonte vahele saamine raskusi ei valmista.

[zazik]

"mööda liikluskoormusest umbes, ohtlikku, seasabana keerutavat, auklikku ja närvilist praegust Tartu-Tallinna maanteed." -- sellega ei ole absoluutselt nõus, Trt -- Tln maantee on minu arust heas korras, närvilisust tekitavad seal ainult rullnokkadest juhid, kes kiirusepiirangut millekski ei pea ja surmamöödasõite sooritavad, kui need elimineerida, siis oleks seal ohutu ja meeldiv kulgeda.

Kõige muuga su jutus nõustun, aga selle osaga mitte. Tallinna-Tartu maantee EI OLE heas korras kaasaegne maantee. Tallinn-Pärnu, osalt ka Tallinn-Narva õgvendati nõuka ajal ära, tee on sirge, mõistlikke möödasõidukohti on jalaga segada, Tallinn-Tartu aga vonkleb külast külla nii nagu ta aastasadu tagasi vankritega sisse sõideti.

Ma ei arva, et Tallinn-Tartu peaks neljarealine olema, piisaks kui oleks 2 rida, aga samavõrd sirget teed nagu Tallinn-Pärnu maantee. Vahepeal võiks olla 2+1 lõikusid ohutumate möödasõitude jaoks, aga üldjoontes piisaks 1+1 küll, vähemalt Mäo ja Tartu vahele. Kui korralik sirge 1+1 valmis, küll siis jõuab seda teist niiti sinna kõrvale venitada, nii nagu Narva maanteel on jõutud.

Nagu Valdogi ütles, juba 1928. aastast on Tallinna-Tartu maanteed plaanitud uuendada-õgvendada, järelikult oleks viimane aeg sellega kuskilemaale jõuda.

[Jesper]

Hehe kuulge halloo see teema on juba olnud siin foorumis

Ma ei saa pihta kuidas paremate teede ehitamine orjust vähendab. Orjus ongi ju see kui ollakse mingist teejupist või ristmikust nii sõltuvad, et kui seda ei remondita siis kohe on elu läbi. Mina küll ei taha mingeid lisamakse, vot nii vaba mees olen et kummastki objektist pole sooja ega külma, tahan sõidan Pärnusse, tahan istun kodus ja kuulan transistori

[dad]

Tallinn-Pärnu, osalt ka Tallinn-Narva õgvendati nõuka ajal ära, tee on sirge, mõistlikke möödasõidukohti on jalaga segada, Tallinn-Tartu aga vonkleb külast külla nii nagu ta aastasadu tagasi vankritega sisse sõideti.

Ma saan aru, et noor mees ja veri vemmeldab ja mälestused on ehk rublade eest banaani ostmisega seoses ... siis ei tasu hakata vanemate meestega vaidlema, milline oli vana Tallinn-Tartu maantee!!! ... ning selle võrdlus 28. aasta teega ei ole kohane, otsi palun kaardid välja ja võrdle ise ning siis võid tulla siia sellel teemal sõna võtma.

Dad.

[zazik]

Tallinn-Pärnu, osalt ka Tallinn-Narva õgvendati nõuka ajal ära, tee on sirge, mõistlikke möödasõidukohti on jalaga segada, Tallinn-Tartu aga vonkleb külast külla nii nagu ta aastasadu tagasi vankritega sisse sõideti.

Ma saan aru, et noor mees ja veri vemmeldab ja mälestused on ehk rublade eest banaani ostmisega seoses ... siis ei tasu hakata vanemate meestega vaidlema, milline oli vana Tallinn-Tartu maantee!!! ... ning selle võrdlus 28. aasta teega ei ole kohane, otsi palun kaardid välja ja võrdle ise ning siis võid tulla siia sellel teemal sõna võtma.

Dad.

Oot oot, äkki valgustad siis mind ka, milline see tee oli? Loomulikult on tee läinud laiemaks, tähistus paremaks, aga trass on laias laastus ikkagi sama ju. Sellist otseks ajamist nagu Pärnu mnt-l (vist 70.-datel?) pole Tartu mnt-l ju kunagi tehtud, v.a. see osa, kus praegu kaheniidiline on.

Paranda mind kui eksin, aga selline mulje on jäänud nii Valdo (ja teiste) sõnavõttudest kui ka vanu kaarte uurides.

[41Degree]

PS: Uus auto on nagu naine kes on abiellumiseni süütu. Iga mees tahab tegelikult sellist.

Vot selle lausega olen mina nõus Siiski on siin minu jaoks üks Aga. Nimelt tahaks küll "süütut" autot, aga kui ikka see teiste poolt ruunamata isend on koleda väljanägemisega, stiilitundeta ja valeveoline, siis... ei, aitäh Aga need viimased argumendid on sügavalt subjektiivsed ja see on täiesti igas inimeses isiklikult kinni, kas ilusam, mugavam ja parem on Moskvitð 412 või Peugeot 307, Chevrolet Camaro või Mazda 6 vms. Õnneks on meil valikuvõimalus veel.

Aga ühest asjast pole mina aru saanud veel. Veel! Et kas tõesti on mõtekam rassida kahe-kolme töökoha peal, et ära maksta auto-, maja- ja telekaliisingut ning kulutada arvestatav osa palgast autoremondi ning majaseinte värvimisega tegelevate ettevõtete peale (ei ole ju aega ise teha). Selle asemel võiks ju käia ühel täisajaga töökohal, ning üle jäävast ajast mitte vahtida telekat, vaid oma vanemapoolset autot remontida või tapeet seina panna... See jällegi on individuaalne, aga mina eelistan siiski seda ühe töökoha varianti. Vähemalt on stressi vähem.
Eelneva jutu juures on loomulikult "kolmas mõõde" ka. On inimesi, kel lihtsalt ei ole kohta ja oskusi, et autoremondiga toime tulla. Sellega seose hakkas mind vaevama ka üks küsimus: ei tea, kui paljude uuseramute ostjad teavad huvi tunda sellise eluliselt vajaliku asja vastu nagu kanal garaaþis?

PS1: ärgu mind peetagu nüüd esiveoliste väikeautode vihkajaks. Mini on näiteks täitsa vahva (vanema tüübi omad, iseenesest mõistetavalt).
PS2: üks lause, mida ma kordan endale aeg-ajalt ja mis toob minu hinge rahulolu, on järgmine parafraseeritud vanarahva ütlus: "Ise tehtud, s*tasti tehtud, aga ikkagi ISE tehtud"

[denis23]

Point on selles, et Mazda 6 igapäevaeluks sobib üsna hästi, Camaro aga sugugi mitte. Tegelikult, Mazda 6 on mõttetult suur auto. Normaalne on Citröen C1 või näiteks Peugeot 1007, aga lihtsalt ühiskond peab küpseks saama, et inimesed mõistaksid, et oma p...se vedamiseks ei ole vaja 2 tonni raua ümber enese ning 200+ hobusejõudu. Praegu meil on selline kiviaegne filosoofia, et inimene ei häbene üle vöö valguvat kõhtu, küll häbeneb aga väikese autoga sõita.

[hillar]

siin käis läbi teema, et kasutage ühistransporti. Mina arvan, et juba on tõesti ühistransport odavam, kui oma autoga sõitmine, sest minu koolitee on 24km pikk (Ruusmäelt Misso ja tagasi). 2 km käin jala bussipeatusesse (15min, tegelt 7min, kui aega vähe ) ja bussiga 15min 10km ja pilet maksab 7krooni. Tagasi toob õhtul koolibuss. Kui nüüd, aga peaksin hakkama käima autoga kooli teeb see 12krooni (ma olen arvestanud, et auto (Audi 80 b4) võtab gaasiga sõites 1 kr/km, bensiiniga veel rohkem). Autol kulub ka ju pukse ja amorte.
Teed pole kah teab mis head, 2km kohutavalt treppis kruusa + 4km aukliku kruusa + 2km aukliku asfalti + 4 km Riia-Pikva kiviteed.
Bussiga on kindlasti mugavam, nii, et kasutage ühistransporti ja kondiauru.
HHK

edit. Tahtsin veel ütelda, et pange oma autole gaasiseadmed, saab odavamalt kohe kindlasti. Lätin pidi egä nuka man olema gaasitankla (vajadus järelikult), a võrumaakonnan om ynne üts.

[peeterpaul]

Majanduslikul aspektil on ka teine pool - finantsasutused ja nende kasumisoov. Miks peaks üks pank/liisingufirma niisama heast soovist tulema vahelüliks ilma kasumit saamata - seal on ju hulk inimesi tööl kes kõik tahavad elada ja pealegi veel üsna hästi!

Ilmselgelt on lugupeetud oponent nii lugenud ja kirjutanud mõisate alaseid raamatuid. Lugemise poole pealt julgeks sama väita. Ligilähedaselt sama valdkonna ajaloolise kajastamise osas pole näinud erilist mõtet oma kallist esivanemat "pikali joosta". Ning see pole ka võimalik, tema on ajaloolane, mina majandust tudeerinud. Ma pole aga päris kindel, et Valdo on tutvunud ka erinevate majandusalaste kirjateostega. Seesama klann, keda Valdo siis vihjamisi põlgab, saab tõepoolest hääd palka, aga lõviosa liisingettevõtete kasumist liigub aga pankadele, kes neid omavad. Ning meie panku omavad skandinaavia pangad. Neid aga omakorda kes? Kõrvuti saudidega läänemaailma pensionifondid. Teisisõnu, kõik vanemad inimesed, kes on eluaeg säästlikult elanud ja oma vähesed säästud pankadesse ja fondidesse talletanud. Valdo Prausti stiilis oma silmatorkava raha säästmise asemel ratastesse investeerivad on pigem erandit kinnitavad reeglid.
Seega - keskmise inimesena kiruda liisingut nende kasumijahil on kirub keskmine inimene sisuliselt iseennast. Sest tema nõuab fondiinvestoritelt tootlikkust.

Seega - kui ma ostan auto otse tootja käest ilma igasuguste vahenduslülideta, saan ma tema kokkuvõttes oma rahakoti jaoks soodsamalt ja odavamalt kätte kui ma sama asja mingi liisingu vms kaudu ostaksin. Samal põhjusel, miks ma saan otse toolivabrikust toole ostes nad odavamalt kätte kui miskist suurest mööblipoest, kus on rida vahendajaid taga, kes kõik oma protsendi kaubale otsa panevad. OK, otse tootjalt ma autot ei saa, aga firmaesindusest küll. Miks ma peaksin siis lisaks mingeid tarbetuid vahelülisid veel nuumama?

See on siis foorumis enne ka teemaks olnud. Sõltub muidugi perioodist, aga kuni 5 aasta tagant autot vahetades PÕLETAB inimene raha, kui ta muudkui ostab auto välja, siis müüb, ja jälle ostab välja. Need on ulmelised numbrid, mis kaotsi lähevad.
Ja paluks arvestusse mitte sisse võtta kaskomakset, sest see on pääris suurel määral kõikuv ning olles jaksanud osta uus auto, peaks jaksama ka kaskot lubada. Vastasel juhul ollakse veidi üle pingutanud auto hinnaklassiga.

[denis23]

Üldiselt, veidi investeerimisega tegelnud inimesena kinnitan - üleskutsed raha kulutamise asemel tegelema säästmisega = üleskutse lasta enda teenitud raha kellegile kinkida.
Tänasel päeval maailmas ei ole kohta kuhu oleks võimalik suunata n.n. investeerimiskontodel olev raha.
Võlgu elamist ja raiskamist ka ei poolda.
Pigem toetan seda, et tuleb ennast tööga mitte tappa, ning vastavalt sellele mõõdukalt tarbida.

Samas, auto liisimine on ok, juhul kui see auto on väike ning säästlik. Hetkel, kahjuks, näen teistsuguse olukorra - macho kultus on autokaubanduses valitseb täielikult

[supp]

ma ei tea küll investeerimisest midagi (mu pensionifond on miinuses), aga elukutset lähtuvalt olen sõitnud mingiaeg pidevalt uute rahvaautodega ja ka müünud neile juppe, ning pean nentima, et osade vahetusest lähtuvalt on uuemad autod küll kuritegelikult loodusele kahjulikult projekteeritud (eesti rohelised ei tea vist sellest si..agi, eputavad oma krd-i hübriididega), pikemalt kaasaegse autoga sõites kogen küll sametist pehmust ja uueauto probleemivabadust, kuid tava autopedena jääb sellest paraku vajaka,vanakooli masinaga saab nautida seda sõiduehedust (päris vanad lähevad küll ekstreemi alla) ja nii kurb kui ka pole praktiliselt olematuid hooldekulusid, ma ikka olen oma igapäeva masinatega aegajalt ka, mitte vajatust omavat sõitu teinud-lihtsalt nautida tehnika toimimist ja kaifi.ma natuke kahtlen kas lehuse h mudeli omanik läheb nädalavahetusel väiksele ringile, et nautida oma hübriidi,mina paraku oma autoga aegajalt seda teen (praegu sõidan volvo 200-ga, aga eelnevalt olen seda teinud nii hai bemmi kui ka usa v8-ga, ühelgi neist pole olnud piisavat teel püsivust ega võimsust, vaid oli ainult ehe liikur)..tegelikult on näit mb w126 korraliku mootoriga hea näide sellest kuidas on võimalik omada autot 3 ühes ehk dünaamika, remondi, vastupidavuse ja vanakooli sõidunaudingu komplekt.

[denis23]

nohh...ja kas tänapäeval keegi ostaks w126, kui selle baashind oleks näiteks 500 000 krooni?
Algatuseks on R6 2.6 mootor, manuaalkäigukast, manuaalklaasitõstukid?