Selle jutu juures tekkis paar küsimust minu jaoks.
" Õndsal " N-liidu aegadel ehitati teid hullemini kui praegu, see peaks kõigile selge olema, tehniks ja juhtimine on selle ajaga meeletult arenenud. Samas on sellel ajal ehitatud lõike, mis siiamaani korras vaid mõnede lappimistega nt. tee Treppojalt Paldiskini. Mitukümmend aastat küntud seda teed naeltega ja siiani pole väga vigagi, siis sai küll kui taheti.
Samas praegu vorbitakse tee valmis ja 2 aasta pärast sõida ainult lindiga, muidu jätad autoga sillad maha. Arvan, et probleem on meie varakapitalistlikus ühiskonnas kus üritatakse võimalikult suurt kasumit saada. Kasvõi tee rullimine, mis oleks normaalne 5-6 korda, aga tehakse 3-4. Asfaldi struktuur on siis hoopis teine. Samas ega tee-ehitaja ei saa ju head teed ka teha, miudu saaks töö ju otsa
N-ajal pesti öösiti ka suuremaid magistraale iga, ja väiksemaid üle 3-4 öö. Viimased paarteist aastat pole seda näha olnud, sellest ka see tolm.
Ise kasutan naelu, sültub muidugi sellest, et kus enamuse aega sõidad. Tallinnas suht mõtetud. kuid kuskil vähe kaugemal asendamatud. Külastan aeg-ajalt ühte kohta Raplamaal. Tee on nagu tagurpidi U ja kiira-käära. Teehooldust pole ja tee korralikult jääs. Ilma naelata on raske kuid mitte võimatu seal sõita, samas mu auto maksab ka midagi, perest rääkimata ja miks ma peaks riskima?
Talvel Lapimaal lükatakse lund ja kohalikud sõidavad seal lamelliga 100-110 km/h. Seal on stabiilselt külm ja jääd ei ole. Eesti on natuke kehvas kohas kus kogu aeg külmetab-sulatab ja tekkibki see neetud kiilakas, mille vastu lamell ei aita.
Oleks tee-ehitus tasemel koos teehooldusega, siis võiks lamellile mõelda.