[Jesper]

Siis läheb kõne 1888 ja korras

Ei noh tegelt ma olen ka lamelli pooldaja, lihtsalt nii suur fänn ka pole et sügisel korralikud naelad minema visata.

[r.i.h.o]

Kruusateedel ja ntks maakonna keskustes oleks luba ilma selleta sõita naelrehvidega.

Ja keelame maainimestel suurde linna tulemise üldse ära. Sellise korra juurutamine on selge absurd.
Õnneks on eestis iga aastaga lamellrehvide osakaal suurenev nii, et see vähenev osa inimestest kes naelrehvi eelistab ei tohiks küll karistatud saama.
Oskab keegi järsku välja tuua mõned numbrid rehvide kasutamise kohta: lamell v.nael? Ma pakun, et juba praegu on see suhe umbes pooleks.

[Tambets]

Tegelikult peaks iga linna sõitva tee äärde tegema (RAHATEENIMISVÕIMALUS) rehvivahetudboksi. Linnas lubada ainult lamell. Ja need kes maalt tulevad, võiks siis iga hommik seal oma rehvid ära vahetada. Ja linnainimesi ei tohiks üldse maale lubada.

Aga miks peaks naelrehvid maksustama? Kui inimesel on neid vaja, siis ostab ta need nagunii. Õige, naelrehvide arv väheneb. Ja peale selle teenivad maal elavad isikud eesti keskmisest palgast kõvasti rohkem, niiet mis neil see lisamaks ära ei ole...
Regionaalpoliitika mis sugune...

[zazik]

Aga äkki oleks lahenduseks lihtsalt pisikeses bürokraatias? Nõuda naastrehvi ostjalt/kasutajalt mingit paberit, mille saamiseks ta peab pöörduma nt. KOV poole ja seal ära seletama miks tal seda vaja on. Kui tõesti on vaja nädalavahetustel maal käia (või ongi tegu maainimesega), siis saab oma paberi ja korras. Laisk linna-dziibiinimene ei viitsi kuskile asutusse selle paberi pärast ronida ja läheb lihtsama vastupanu teed - ostab lamellid.

[must]

Selle jutu juures tekkis paar küsimust minu jaoks.
" Õndsal " N-liidu aegadel ehitati teid hullemini kui praegu, see peaks kõigile selge olema, tehniks ja juhtimine on selle ajaga meeletult arenenud. Samas on sellel ajal ehitatud lõike, mis siiamaani korras vaid mõnede lappimistega nt. tee Treppojalt Paldiskini. Mitukümmend aastat küntud seda teed naeltega ja siiani pole väga vigagi, siis sai küll kui taheti.
Samas praegu vorbitakse tee valmis ja 2 aasta pärast sõida ainult lindiga, muidu jätad autoga sillad maha. Arvan, et probleem on meie varakapitalistlikus ühiskonnas kus üritatakse võimalikult suurt kasumit saada. Kasvõi tee rullimine, mis oleks normaalne 5-6 korda, aga tehakse 3-4. Asfaldi struktuur on siis hoopis teine. Samas ega tee-ehitaja ei saa ju head teed ka teha, miudu saaks töö ju otsa
N-ajal pesti öösiti ka suuremaid magistraale iga, ja väiksemaid üle 3-4 öö. Viimased paarteist aastat pole seda näha olnud, sellest ka see tolm.
Ise kasutan naelu, sültub muidugi sellest, et kus enamuse aega sõidad. Tallinnas suht mõtetud. kuid kuskil vähe kaugemal asendamatud. Külastan aeg-ajalt ühte kohta Raplamaal. Tee on nagu tagurpidi U ja kiira-käära. Teehooldust pole ja tee korralikult jääs. Ilma naelata on raske kuid mitte võimatu seal sõita, samas mu auto maksab ka midagi, perest rääkimata ja miks ma peaks riskima?
Talvel Lapimaal lükatakse lund ja kohalikud sõidavad seal lamelliga 100-110 km/h. Seal on stabiilselt külm ja jääd ei ole. Eesti on natuke kehvas kohas kus kogu aeg külmetab-sulatab ja tekkibki see neetud kiilakas, mille vastu lamell ei aita.
Oleks tee-ehitus tasemel koos teehooldusega, siis võiks lamellile mõelda.

[Jesper]

Nojah kogu see rahva naelte vastu üles õssitamine on ette võetud eesmärgiga juhtida tähelepanu kõrvale tegematajätmisetelt ning läbi viidud lapsajakirjanike poolt, kes toimuvast ööd ega mütsi ei jaga. Ei maksa erutuda, küll paari kuu pärast ujub mingi uus teema välja ja reaalses olukorras ei muutu ikka mitte midagi

[xander4]

Ei ole otseselt ühe ega teise rehvitüübi pooldaja kuid meie talvine kliima ja teede seisukord lihtsalt sunnib naelrehvi kasuks otsustama . Minu kodust suure maanteeni on zirka 14 km , mida iga päev läbin vähemalt kaks korda. Sellest 14km-st on viimase viie talve jooksul hooldatud üht 5km-st lõiku. Ülejäänud osa näeb sahka ainult siis kui teelõik peaks muutuma läbimatuks.Kusjuures tegemist ei ole mingi külavahe teega vaid korraliku suure ja kõvakattega teega . Kes vähegi maaeluga kursis teab ise mismoodi selline kinnisõidetud lumega lõik paari päeva pärast välja näeb. Ja kui nüüd veel väike temperatuuri tõus ja kerge vihmasabin juhtub tulema siis on tegemist isegi naastrehvidega , rääkimata siis lamelli kasutamisest.

[dworkin]

Asfaltil kiirelt kuluvad lamellid tekitavad sama palju tolmu kui naelad. Vanasti sõideti suvekummidega ka talvel, polnud probleemi. See aga ei tähenda, et täna ei võiks me talvel maksimaalselt parima pidamise poole püüelda.

Lõkkel võib ka süüa teha, miks kurat te seda elektrit/gaasi raiskate???

[Shander]

Mina olen ka naastrehvi pooldaja ja jutt et linnas pole naastu vaja pole päris õige, samamoodi nagu maakohtades on ka Tallinnas Nõmmel pea terve talve kui vahepeal lund sajab enamus tänavaid paksu jääkorra all ja tänavaotstes pidama saamine ei ole ka ülimalt väikeste kiiruste juures just lihtne, nael on seal suuresti abiks. Naastrehviga sõidab nagu kelguga peateele ette ja jälle mõni auto vanarauas. Hea näide sellest talvest, üks jeebimees Järve Selveri juures lamelliga, selveri juures on üks kallak kus ta oli sunnitud paremalt lähenejale teed andma ja mina oli otse tema taga ja kui ta sealt siis liikuma üritas hakata siis kraapis mis jaksas aga vajus koguaeg tagurpidi minu poole, ma ei saand tagasi ka lasta kuna minu taga oli järgmine auto. Lõpuks ta siiski sai sealt kuidagi minema. Tee ise oli kaetud musta jääga ja minu pirelli naelad ei võtnud seal isegi ratast ringi aga tema ei saand liikumagi.

Ma arvan isegi linnas, maateedest rääkimata on mingil aastaajal naastrehv palju turvalisem ja mugavam sõita kui lamell, samas võiks oma rehvi õigel ajal suverehvi vastu vahetada selles osas olen päri.

Naastrehvi maksustamisele olen täielikult vastu ja arvan, et isegi kui maksustatakse siis üritan maksu ära maksta ja sõidan ikka naastrehviga, oma elu maksab ka midagi.

[Style]

Ise pole lamelli vastu, aga, kui naela kasutaja, kaitseks ka pisut "rauda kummis".
See, et tee laguneb, ei ole üldsegi naela süü: enamus aega sõidavad autod ikka omas sõidureas. Sellest järeldades peaksid auto laiuses olema kulunumad kohad ka asfaldil. Kuid seda polegi nii palju TLN teedel, ja enamuses seal, kus raskemad veokid liikumas. Augud aga tekkivad teedel igas võimalikus kohas: nii keskjoonel, kui ka ratastevahelisel alal.
Veel üks asi... Ma pole küll suur füüsika teadlane, kuid rehvi kokkupuutumisel maaga (asfaldiga), puutub see kokku suurel jaol siiski kummipinnaga, millele lisandub 1% (?) metalli naelast. Et siis võrreldes lamelliga, lõhub nael 1% rohkem pinda, kui teine. Ok, isegi, kui metalli kontakt on 5 või 10% (ülisuur nael ) - ei saa kogu teede hävimise süü veeretada naelte kasutajate kaela.
Iseasi, kui naelad keelatakse ära, ja teed lagunevad edasi, mõeldakse mingi muu põhjus (kuumad heitgaasid, järsud kiirendused/pidurdused) ja ikka moositakse autokasutajate kalla. Selle asemel, et lõpetada kokkuhoid (=varastamine) ja teha normaalsed teekatted.

[zazik]

Kes lamelliga üldse sõidetud ei saa jätku libedaga auto parem koju. Mina oma 225 laiaga ei saanudki siin viimase lume ajal liikuma, ohutuse mõttes ei punninud ka väga. Aga ok, tean et kõigil pole seda võimalust.

Aga mis ma öelda tahan on see, et naastude "õigel ajal" vahetamine ongi Eestis suur probleem. Oli ju terve ports neid, kes naastud "õigel ajal" ära vahetasid ja siis märtsilume ajal olid nigu lehmad libedal jääl. Ja näiteks minu tööautol on ka siiani naelad all, lihtsalt seetõttu, et kolleeg, kes autot igapäevaselt tööle-koju kasutab, elab kuskil Läänemaa pärapõrgus ja varahommikuti on veel (ootamatut) musta jääd mitmel pool.

Oma selle "talvise" lamellikogemuse põhjal julgen väita, et vähemalt minu atm kastiga autot oli mõnikord raske liikuma saada, aga kui masin liikus, siis polnud erilisi probleeme pidamasaamise ega juhtimisega. Eks see oli raske tagaveolise ja laiade rehvide koosmõju, et väga liikuma ei tahtnud hakata.

[zazik]

Veel üks asi... Ma pole küll suur füüsika teadlane, kuid rehvi kokkupuutumisel maaga (asfaldiga), puutub see kokku suurel jaol siiski kummipinnaga, millele lisandub 1% (?) metalli naelast. Et siis võrreldes lamelliga, lõhub nael 1% rohkem pinda, kui teine. Ok, isegi, kui metalli kontakt on 5 või 10% (ülisuur nael ) - ei saa kogu teede hävimise süü veeretada naelte kasutajate kaela.
Iseasi, kui naelad keelatakse ära, ja teed lagunevad edasi, mõeldakse mingi muu põhjus (kuumad heitgaasid, järsud kiirendused/pidurdused) ja ikka moositakse autokasutajate kalla. Selle asemel, et lõpetada kokkuhoid (=varastamine) ja teha normaalsed teekatted.

Hmm. Kumma labidaga parem vastu pead on saada, kas metallist labidaga või kummist labidaga?

Minu loogika ütleb, et need naastud kisuvadki peenikesi asfaldiosakesi hõõrdumise käigus tee küljest lahti just seepärast, et nad on tunduvalt kõvemast materjalist kui asfalt. Võrdle kasvõi jääd, mille peal on sõidetud lamelliga, naastrehviga ja piigiga. Milline neist on kõige kulunum?

[Style]

Minu loogika ütleb, et need naastud kisuvadki peenikesi asfaldiosakesi hõõrdumise käigus tee küljest lahti just seepärast, et nad on tunduvalt kõvemast materjalist kui asfalt. Võrdle kasvõi jääd, mille peal on sõidetud lamelliga, naastrehviga ja piigiga. Milline neist on kõige kulunum?

Ok, nõus. Nael lõhub asfaldit, aga asfalt lõhub kummi. Kõik me näene ühte-sama auku keset teed, aga kes näeb tuhandete autode rehvide kulumist?.. Ma ei tea, ehk on kummisegul tänapäeval midagi kasuliku juurde segatud (AIDSi ravim?), aga mõistus ütleb, et kevadine tolm, mida Denis algsõnumis mainis, pole üldsegi ei asfalt, ega kumm, vaid lihtsalt talve jooksul kogunenud mustus, mida pole keegi koristanud ja mida vesi (vihm) ei puudutanud mitmed kuud.

[zazik]

Kas sel talvel vihma sinu meelest väheks jäi? Minu asfalditolmu loogikaga sobib see ka, et probleem on just viimase 2 talve järel silmatorkav, sest erilist talve polnudki. 2006/2007 oli natuke rohkem, sel aastal polnud peaaegu üldse, seega novembrist (siis tuli vist esimene lumi ja rehvivahetuspaanika) kuni praeguseni on ca 5 kuu jagu päevi olnud puhas asfalt.

[denis23]

kuulge, selle märtsi lumeuputus kestis ühe päeva. ei ole olemas sellist religiooni et peab 24 h.X365 aastas autoga sõita. Praegu need on küll nõrgad argumentid naelte kasuks. Seda enam, et tegelikult, lamell lumes on sama hea kui nael.

Härrased, 1 naelkumm oma elu jooksul puistab õhku kümnete tonnide viisi asfaldipuru. Selle vastu, protektori kulu on mõne millimeeter, võib olla mitusada grammi.

[r.i.h.o]

Keegi ei vaidlegi sulle vastu lamellrehvi omaduste kohta. Lamell peab suurepäraselt puhtal/märjal asfaldil, mudas-poris, kinni sõidetud lumel ehk siis 90% nendest oludest kus me igapäevaselt sõidame. Aga ka kõige parema tahtmise juures ei saa võrrelda naastrehvi ja lamelli omadusi jääl ja paraku nii palju kui meil seda "talve" ka on, on see pidevalt 0 kraadi ümber. Ehk väga tihti on väiksemad teed kaetud puhta jääga, ja mina tunnen, et naastuga on sellises situatsioonis teelt välja sõitmise tõenäosus väiksem.
Ja jutt, et üks naelrehv kakub üles 10 tonni asflti oma eluea jooksul on pehmelt öeldes "pullikaka". Ühel autol on all 4 rehvi mille keskmine eluiga on u. neli aastat. See oleks 40 tonni asfalti 4 aasta peale ja see tuleks siis veel korrutada läbi siis autode hulgaga mis naaste kasutavad. See tuleb kokku ikka väga suur kogus materjali mis peaks siis õhku haihtuma.

Ning kui keegi tuleb nüüd välja argumendiga, et naast ja lamelli kasutajad maksavad aktsiisi teede parandamiseks võrdselt aga naelrehvi omanikud lõhuvad teid rohkem, siis minu soe soovitus: saage üle sellest.

[denis23]

kordan veel - mitte kuskil EV põhiseaduses ei ole kirjas et iga suvaline kodanik, peab saama igal hetkel, iga ilmaga, ükskõik millist teed läbi oma isikliku autoga, ning seda sõltumata sellest, mis on selle võimaluse hinnaks keskkonna jaoks. Umbes - mul on nii hea ja mugav ja peab saama. Ei ole asjad päris nii, sorry. Kui Eestis sellel talvek oli võib olla paar korda väga raske olukord teedel, siis sellest pole põhjust naelrehvide kasutamist 24hX210 päeva aastas.
Naastrehvide kasutamine politsei- kiirabi- ja muude erisõidukite jaoks on minu arust ok.

[Väravamehaanik]

ei ole olemas sellist religiooni et peab 24 h.X365 aastas autoga sõita.

Mine olen sellise religiooni esindaja, kuna Tallinnas mulle "elamisluba" ei ole antud, aga minu tehtavat tööd tahavad need Tallinnlased küll tarbida, siis olen sunnitud iga jumala tööpäev sõitma umbes 100 km igasuguseid teid, millest umbes 20 % on Tallinnas ja 80% asuvad Jõelähtme ja Kuusalu Vallas. Igaks juhuks on mul mitu autot, mille vahel ma valin siis ilmastikuoludest või muudest tujudest lähtuvalt.
Rehvidest olid talveperioodil kasutusel odavad naelad, kallid naelad, protinaelad ja kallid Nokia lamellid. Tuleb tunnistada, et korralikud lamellid vähendasid oluliselt sõidumüra, vähem oli külglibisemist ja pidurdusmaa oli lühem. Kohapealt ära minekuga olid kõige efektiivsemad jäigad protinaelad ja kallid naelad. Linnas sõites ei olnud erilist vahet pidamise osas naeltel ja lamellidel, lumesodistel maateedel aga pidasid Nokia lamellid tunduvalt paremini kui odavad naelad või protinaelad ja isegi natuke paremini külglibisemise osas kui kallid naelad.

Seega ohutuse ja mugavuse mõttes on minu selgeks eelistuseks kallimad lamellid. Minu koduses rehvitestis osalenud autod:

124 Mersu -lamellid
200 Volvo -odavad naelad
Citroen Berlingo -protinaelad
GMC Vanduura - kallid naelad

Võitjaks osutus 124 Mersu, mille all olid Nokian Hakkapeliita RSi lamellid. Palju õnne ja täname kõiki osalejaid!

[valdo]

Mine olen sellise religiooni esindaja, kuna Tallinnas mulle "elamisluba" ei ole antud, aga minu tehtavat tööd tahavad need Tallinnlased küll tarbida, siis olen sunnitud iga jumala tööpäev sõitma umbes 100 km igasuguseid teid, millest umbes 20 % on Tallinnas...

Minu elu-olu ja töiseid tegevusi kõlbab iseloomustama umbes sama jutt ehk siis tööotsad (nende enamik) pealinnas ja elukoht umbes sama kaugel eemal. Lisaks valdav enamik minu vanatehnikat ja nende käitlemise materiaal-tehniline baas pealinnast veelgi kaugemal eemal...

[r.i.h.o]

- mul on nii hea ja mugav ja peab saama. Ei ole asjad päris nii, sorry.

No mis siis krt küll veel peale mugavuse põhjuseks peab olema peab. Mugavus on see mille poole on inimkond viimased paar tuhat aastat püüelnud, kogu tehniline inovatsioon on ajendatud vaid imimlikust mugavuse( ja laiskuse) ihalusest.

Ise sa just siis teises teemas kiitlesid oma jeebuga. Miks sa ometi omale sellise suure ja mõtetult kalli jeebu ostsid, mis kõigele lisaks kulutab ära kolosaalse hulga fossiilset kütust. Oleksid võinud ju osta omale neliveolise Suzuki Liana, mis võtab kaks korda vähem kütet ja on umbes sama ruumikas. Oleksid eeskujuks, sinu poolt loodusesse jääv "jalajälg" oleks poole väiksem.

see oli siis kampaania raames " Alusta ise endast! "