27-08-2008, 11:35 AM
Sojourner Kirjutas:Pole vaja. Ma ei hakka enam kodaraid lahti kiskuma. Praegu on all ainult mõned millimeetrid kitsam alumiiniumvelg, mis on hõbedaseks väevitud. Iseenesest originaalile ligilähedane.
Tegelikult oli mul ka kaks originaalpöida olemas, kuid ühele neist kodaraid pannes ei saanud ma rattast mitte mingi väega sirgeks.
Põhjus oli selles ,et velje kummagis ääres, tagasikeeratud plekiserva all, on seda ümbritsevad tugevdustraadid, mis hoiavad velge sirged. Paraku võib üle 40 aasta vana originaalveljel olla need katki roostetanud, hoolimata sellest, et velg on ise väliselt terve.
Alumiiniumveljel traate seel pole, need on täis. Minu teisel originaalveljel olid aga juba augud sees ja velg nii roostes, et sellega polnud muud teha, kui vanarauda viia. Alumiinumvelg oli aga juba mul kodus olemas...
Muide, igasuguse laiusega 26" vanaprofiiliga velgedest ei tohiks väga puudust olla. Nt sellesuvisel Bockhorni laadal Saksamaal oli igasugust 26" kraami üsna lademes saadaval - sealsed 1940-50ndate "punnvõrrid" evisid paljud just seda mõõtu rattaid ja mitmed jalgrattad ka... Enamik muide värvi all olnud isendeid, mille korral on kroomi eeltöö (loe: vasetamine-lihvimine) palju lihtsam, sest puuduvad kroomi all olnud detailidele omased sügavad roostepesad, mida on vaja vasega täita...
Nt omandasin ma sealt laadalt laia 26" rantäärisega veljepaari (ca 1930.a.) 10 euro eest, umbes sellise, mis varasemate Laanbergi kaubaveorataste all olid (a la Hindrek Kuke erakogus olev vanem eksemplar, mis Anija ja Raasiku vahelt pärit).
Kui nüüd Gauja velgede juurde tagasi tulla, siis veljeservas olev traat on mulle suureks üllatuseks - kas see tõesti seal siis on? Olen laiali lammutanud ja puruks lõiganud (samuti puruks roostetatuna näinud) palju jalgrattavelgi ja 1930ndate aastate 26" velgi, seal mingit traati äärevaltsi sees pole. Stantsitud velg hoiab ju ise õiget vormi.
Mis puutub kodarate pingutamise abil sirgeksajamisse, siis oma eelmises elus "vopsu" saanud velg vajab enne kodarate sissepanekut tavaliselt vähem või rohkem vasaratöötlust (vahel ka mõne puidust erirakise tegemist, et löök mõlki ei jätaks), et järsemad jõnksud välja ajada. Alles seejärel võib kodarad sisse panna ja alustada kodarate pingutamise teel lõplikku sirutamist.
Eriti aktuaalne on see tagavedrustusta punnvõrri tagaratta velje korral, mis saab kiirel sõidul aukudes ja ebatasasel teel üsna tihti "haiget", eriti ebapiisava rehvirõhu korral. Õnneks on Gaujal nii esi- kui ta tagaratta velg identne, st restaureerimisel saab hankida nt kaks esiratast ja tagaratta esiratta veljele ringi "lapata". Vähegi rohkem ja vähegi halvematel teedel sõitnud Gaujadel on esiratta velg tavaliselt palju paremas seisu kui tagaratta oma.
Valdo
Eesti Jalgrattamuuseumi looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel