[auk_]

Arendaks teemat nati edasi, et tahaks oma T-16 taha käru panna, koos http://www.veltmotocenter.ee/index.php?s...uctID=1451 sellise vidinaga, et kas on jumet, või peab T-25 ostma? Pumba tootlikus on sama, aga kuidas tehniliselt ühendada, äkki oskab keegi nõu anda. See kraana on kerge ja turbapinnasega on tegu. Või mõelda hoopis Farma CT6-35 peale koos käruga. Enamus harvendusraiet vaja teha. Hinnaklass on sama. Seal ATV poes ei taheta sugugi hinna-alandust teha.

[v6sa]

16 esiots jääb kergeks, kui käru taga. Või kühveldad lühemaid notte ka ette kasti?

Üldiselt tasuks kaaluda, kas kulutatud raha ikka on väärt seda tulemit. Mulle isiklikult tundub, et käru ette passiks paremini kas suuremat sorti ATV või väiksem neliveoline traktor. Pehmel pinnasel võib tagaveolisega huvitavaks minna... Ja T-16 veoks küll hea, kuid juhitavuse seisukohalt halb kaalujaotus pole käru vedamiseks just parim. Tõsi, ka T-25 poll selleks tööks sobiv.
Kui just haagise sild üsna taga pole, et veosillale suuremat osa koorma kaalust ei lange...

Mina jätaks selle mõtte katki.

[auk_]

16-ne esiots kergeks ei jää, kui paar notti ette ka visata. Alla on pantud laiad rattad ja kinnijäämisega ka probleeme ei ole. Metsas 16 kõrgem, kui need tänapäeva väiketraktorid, nood mina arvan, jäävad kogu-aeg kinni. Põhimõtteliselt olen juba otsustanud, et ostan ära ja sai hinnast alla ka. ATV-d ei taha osta, too varastatakse kiiremini ära .Nüüd on ainult see probleem, kuidas hüdrovärk lahendada? Ja kas peab hüdro-lisapaagi panema või saab olemasolevaga hakkama?

[CORRADOg60]

Nüüd on ainult see probleem, kuidas hüdrovärk lahendada? Ja kas peab hüdro-lisapaagi panema või saab olemasolevaga hakkama?

Palju sul see tõstuk pumbalt survet ja tootlikust(L/min) küsib? Kas tõstuki jagaja ei nõua LS ahelat?
Tavaliselt lääne metsatõstukitele töö tegemiseks T-16 hüdropumbast mootori maksimumpööretel saada olevast 16l/min ja ca 10Mpa-st kohe kuidagi ei piisa... Kui tõesti piisama peaks(sügavalt kahtlen selles, eriti surve osas), siis kõige lihtsam ilmselt läbi traktori jagaja ühe sektsiooni jagajale surve viia ja tagasivool paaki... Hüdropaagi maht jääb ka suure tõenäosusega väheks. Isiklikult soovitaks paigaldada siiski pisut suurem lisahüdropaak ja jõuvõtuvõlli otsa sobiva tootlikkusega pump.

[auk_]

9 liitrit/min on tõstuki vajaminev kogus aga surve äkki väike T-16-l? Maksimaalne töörõhk 175 bar tõstukil.

[kapu]

Ega see surve jumala poolt paika pole pandud, annab ka seda tõsta.

[CORRADOg60]

9 liitrit/min on tõstuki vajaminev kogus aga surve äkki väike T-16-l? Maksimaalne töörõhk 175 bar tõstukil.

Sai huvi pärast siin kirjandust lapatud. Vanemate raamatute järgi vene NZ-10 pumba töösurve 100 bar, maksimum 120-140 bar. Uuemate masinate raamatutes sama pumba töösurveks isegi 165 bar, maksimumiks kuni 200bar. Pumbad jagajad aga ju põhimõtteliselt muutumatud. Vast on see surve tõus saavutatud lihtsalt jagaja klappide peale keeramisega.
Ise arvan, et see üritus võib suht kahtlane olla... Et kui tõesti suht uus ja korralik pump peal, siis võib isegi mõnda aega toimida... Vanast pumbast pole neid surveid küll loota. Karta aga on, et see lahendus väikse vene pumbaga, mis piiri peal töötab, eriti pikaealiseks ei osutu. Vene pumpade kvaliteet on ka seinast seina kõikuv.
Ei oska siin nüüd küll seda kõige paremat lahendust pakkuda. Minu arust on olemas mitte kõige kindlam, aga esialgu odavam ja väiksema töömahu korral ehk ka mõnda aega toimiv lahendus (orig hüdropump), ja suht kindel, aga tunduvalt kallim lahendus (jõuvõtuvõlli otsa korralik selliseks tööks mõeldud lääne pump).
Masina enda pumbaga teha püüdes mõned soovitused. Originaalpumba ja traktori hüdrojagaja vahele kolmikkraani(millega suunata õli otse tõstuki jagajale) paigaldus tuleb tõenäoliselt kasuks. Nagu ka lisahüdropaak. Süsteemi kindlasti korralik lääne hüdroõli.

[auk_]

Alguses siis proovin originaal pumbaga. Mul T-16 MG tollel 2 pumpa, kui maale jõuan hakkan asja uurima. Esmaspäev käin läbi ka hüdro-vendade juurest, äkki nood pakuvad midagi, eks siis annan teada.

[v6sa]

Originaalpumbaga on kahtlane üritus. Esiteks on tootlikkus väike ja teiseks ei kipu vene pumpade enamus tõstetud töörõhku (jagaja klapi pealekeeramist) kuigi kaua taluma. Lisaks pole selle traktori hüdropumba ajam kuigi koormusttaluv. Surve tõstmine ja pidev maksimaalse töörõhu kasutamine võib ülekande hammasrataste laagerduse kiiresti ära tappa. Eriti, kui seal koosteebatäpsusi leidub (ja enamasti leidub)

Hüdropaagi väikesest mahust juba räägiti. Arvesta, et õli töötamisel kuumeneb ja paagi resevmaht on vägagi kasuks töövedeliku jahutamiseks.

Kui on kange tahtmine kõigepealt kuueteistkümnega proovida, siis mina soovitan küll panna vähemalt russi pump jõuvõtuvõlli otsa. Ning lisapaak, nii 20-30 l. Niikuinii peab Sul alles jääma rooli hüdraulika ja kasti kallutushüdraulika - las need siis toimetavad originaalpumbakeste otsast. Parem oleks muidugi miskine lääne pump vähemalt 200 bar töörõhuga, siis ei jää asi pumbarõhu taha...

Arvesta, et väiksema töörõhu korral ei saavuta tõstuk sedagi nappi tõstejõudu...

Kuueteistkümne kliirensist on kasu niikaua, kuni ronitakse üle kändude. Mudas pole vahet, niikuinii upub esimesena koormatud käru...

[Gravity]

Samas roomikud vs rattad siis:

Läbivuselt on roomikud vaieldamatult paremad kuna erisurve on väiksem,tõusunurk kõrgem ning terve kokkupuute pind on suurem ja vajadusel veavad mõlemad roomikupooled,mis on võimalik ratastraktori puhul ainult võimalik lukustava diferentsiaali olemasolul ning siis on ka mõningad probleemid traktori juhitavusega!

Olen teinud ühe suve DT-75ga põllutööd.Ei ütleks,et väga pinnast lõhub kui mõistlikult ümberkäia,ehk siis ei pööra kohapeal ringi vaid 90kraadise kurvi võtad mitmes osas jne...

------

TDT seeria metsamasinate roomikudest ma hästi aru ei saa,nimelt om millegi pärast roomikud tehtud nagu saekett,kitsad ning suurte kihvadega-ehk haakub küll kändude ning muu oksarisuga kuid lõhub meeletult külmumata maa korral pinnastikku. Metsa sobiks pigem laiemad ning siledamad/väikeste hammastega ehk palgiotsa ei jää kinni ning mudas "püsib pinnal".

[kapu]

No oled asja ära ostnud? Velt motokal ikka suht rämedad hinnad - u. 76 000 tõstuk ja käruke 26 000, aga no ega (hinna)küsija suupihta ei lööda.

[auk_]

ostsin tõstuki ära, 70000, homme hakkan asjatama eks näe. Käru ma ei ostnud, too on kallis, on ka odavamaid pakkujaid. Krt. nüüd leidsin ka Leedukate käru koos tõstukiga ja hind komplektil kokku ilma hüdropumbata sama, mis ainult veldi tõstuk maksab. Muidugi transport peab omalt-poolt olema. Muidugi see Leedukate oma suht robustse välimusega, naabrimehe ees ei saa kiidelda. Soomest uurisin ka asja, aga seal kasutatud ka suht kallid ja transport jälle enda poolt.

[v6sa]

Palju see Leedukate komplekt kaalub?
Millisele töörõhule ja vooluhulgale sel rõhul on jaotur arvestatud?
On seda Leedu komplekti Eestisse toodud? On siin esindaja olemas?

Elu on näidanud, et enamasti on odav asi odav põhjusega. Ja see põhjus pole alati vastuvõetav (aga vahel on ka.
Kõige "odavama" saab ise tehes. Oma töö ei maksa ju mitte midagi...

[auk_]

http://www.all-from.eu/view_details.php?...uct&id=222 üks link ka Leedukate kohta. Ei ole veel aega saanud tegeleda oma põka ja tõstukiga,äkki järgmine nädal. Kuigi tekkisid juba, selle hüdro ühendamisega ka igasugused jamad ja paistab, originaal-torud tuleb enam-vähem maha kaksata ja kolmik-kraanid tekitada. Eks annan teada asjadest, kui niikaugele jõuan.

[auk_]

Olengi siis lahtise küna ees, et see olemasolev pump sindrinahk ei jõua lüüa. Nüüd peab tsipa suurema panema, aga meeldiks just olemasoleva pumba asemele midagi kompunnida. Kas keegi teab asendusvariante? Leidsin ka sellise lehe http://www.dominga.lt/eshop_files/ezgujc...jludtc.pdf, mis ütleb, et see sobib . Küsimus, et kas pump on vasaku käiguga või parema?

[Janka]

Õli sissemineku ava on suurem kui väljaminev (survepool). Sõltuvalt käitusvõlli paiknemisest leiadki kas vasak- või parempöörlemisega. Tavaline hammaspump, ei midagi keerulist. Tööpõhimõte - veab õli hammasratastega edasi.
Kui sel pildil näidatul oleks nähtav ava sissevõtt e. suurem, siis oleks see pumba võlli välimise otsa poolt vaadates vasakpöörlemisega (punane värv), kui aga väiksem e. survepool, siis parempöörlemisega (sinine värv).

Tellimisel pead lihtsalt ise mainima, mis marki pump ja mispidi peab pöörlema. Kust otsast seda pöörlemist vaadatakse, ausõna ei tea - kõik on suhteline. Mina vaatasin pumba võlli järgi, müüjamees võib jõuvõtuvõlli järgi vaadata.

[ES 95]

Avad ei ole alati erineva suurusega.
Hüdropumpa vaadatakse eest poolt aga hüdromootoritega on küll asjad segased.Ise hoidnud käes mootoreid milledest ühele peale märgitud parem,teisele vasak aga ometi mõlemad ühed

[Janka]

Jätkame väljaveomasinate pildirida.
Harvester ei ole väljavedaja (keegi eespool rääkis miskit "lintidega harvesterist") .
Harvester on kombain, langetaja, mis ka laasib ja järkab kui muidu aru ei saa.
Forwarder on väljaveoks.

Piltidel kaks korda Valmet 862, üks vanem, teine juba värskem väljaanne.
Fotod tehtud punasest '97.-l ja kirjust '98.-l aastal.
Veel jäi Lätimaal silma ette kuuevarbalise leiduri looming. Samuti kümne aasta tagusest ajast, mil eestlased mürasid juba korralike põhjamaade pillidega samal ajal kui keegi läti sepp taolise kokku klopsis, millega sai langil vaid pukis kõlkuda . Etterakendatav raudruun jäigi nägemata - nähtavasti oli tuksi läinud russike ....

[Timm]

Tegelikult on ka vahepealseid masinaid - need, mis langetavad, laasivad järkavad ja veavad. Sellised masinad ei ole aga kuigi levinud.

[Janka]

Ma nimetaks neid pigem edasiarendusteks, sest nii harverist kui vedajast on nad keerukama ehitusega (teine on tegelikult ainult tööpea ja mõningal juhul tõstuk tugevam, samuti muudetud käru ehitust).
Ühest Ponsse mudelist: http://www.ponsse.fi/suomi/tuotteet/dual/index.php
Ponsse on läinud seda teed, et langetamiseks on ikkagi harvesteri tööpea ja palgikoorma kogumiseks käib tõstuki otsa haarats. Samuti saab lõikuse ajaks koormakorvi või osa sellest maha tõsta.

Rääkides ajaloost, siis puu "mahavõtmise automaatika" kallal tegi kõvasti tööd Pika väljaarendaja. Miskine perefirma oli algselt, kui õigesti mäletan.
Mul kuskil pilt ühest esimesest protsessorist Pika-75. (protsessor on see, mis laasib ja tükeldab, aga ei langeta).
Sel pildil Pika üks viimane mudel, mis teeb korraga ära harveri töö ja veab välja kah. Seda ilma et peaks tööorganeid ringi tõstma - universaalne tööpea.
Mis Pikast saanud on, ei tea. Hästi neil vist ei lähe.



"Masin mis sobib kõigeks ei kõlba tegelikult mitte millekski"