07-12-2008, 02:06 AM
Mul hoopis teemaväline küsimus - et mis sinu sellest pisikesest kolmerattalisest masinast saanud on? Pole linnavahel ka teist näinud.
Team saarlased - https://www.facebook.com/teamsaarlased
Matkabussi ehitamine. Renault Master 89a.
Team saarlased - https://www.facebook.com/teamsaarlased
07-12-2008, 02:24 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 07-12-2008, 02:26 AM ja muutjaks oli motamees.)
http://www.ladaklubi.ee/foorum/viewthrea...8#pid77362
Kui sealt teema algusest lugeda esimest lauset, siis selgubki, et see pole minu masin. Ma ainult aitasin seda ehitada.
Aga masin sõidab. Asub maal ja sõbra lapselapsed harjutavad sellega autosõitu. Ime, et "sidur" selle vati vastu peab.
Kui sealt teema algusest lugeda esimest lauset, siis selgubki, et see pole minu masin. Ma ainult aitasin seda ehitada.
Aga masin sõidab. Asub maal ja sõbra lapselapsed harjutavad sellega autosõitu. Ime, et "sidur" selle vati vastu peab.
17-12-2008, 23:29 PM
kalacompany Kirjutas:Keelatud on sulgeda õhutus avasid.Kui nüüd minna tagasi ventilatsiooni teema juurde, siis on selle kohta mõningaid uuendusi.
Seega järeldub, et sinu toonor kärul on siiski olemas sund väljatõmme ja siirdeõhu restid millest värske airi siseneb
Algselt käru uurides, mõtlesin, et mis solgitoru jäänused need on. Mulle räägiti, et selle käru peale on pandud tänapäeva nõuetele vastav heitvete kogumise süsteem. Mõtlesin, et need sinised ja punased torujupid on vanast süsteemist järgi jäänud. Otsad ilusti teibiga kinni pandud. Nüüd, radikaid võttes, selgus aga, et see on hoopis osa ventilatsioonisüsteemist.
Seda hakkasin aimama nähes resti augu põhjas. Krt, ei olegi mahalõigatud kanalisatsioonitoru.
Mis siis muud, kui bussi sama süsteem. Freesisin augu läbi seina õue ja voolik/toru kruvidega seina külge. Kondentsvee vastats isoleerimist (nagu kärus) pole vaja mul panna, kuna õuest tulles kohe toru radika all. Natukene kohendasin puuriga ka õhu jagamise auke.
Võrreldes käruga, tuleb mul palju rohkem keeramisi keskütte trassiga. Ühenduste tegemiseks saab kärust õhukeseseinalist alumiiniumtoru küllaga. Põlvi aga napib. Seda toru käe vahel ei paenuta ka. Võtab lihtsalt mõlgi sisse.
Mõtlesin juba poodi radikate ühendustoru põlvi otsima minna, kui tulin lihtsa lahenduse peale.
Ühel radikal oleks pidanud natuke pikkust vähendama. Vaatasin seda radika ehitust. Iga cm tagant plekist sõrmus (jahutuselement) ümber toru. Neid saab lõikamiseks ära võtta. Miks aga ära võtta? See ei lase ju paenutamisel torul mõlki minna (mõlki minekuks peab toru ennem laienema). Vaatasin oma radikavarud üle - ühe radika võib katsetuseks ohverdada. Radikas vastu põlve ja
väga pehme materjal. Hellalt tegutsedes allub täielikult minu tahtele. 
Pole vaja (toru)põlve ega lõikamist.Sellise süsteemi puhul "imeb" soe radikas ise väljast värsket õhku peale.
19-12-2008, 15:58 PM
Panen siia üles eksperdi jaoks tehtud alusplaani.
Kahe lisaistekoha jaoks on kaks võimalikku kohta. Juriidilises mõttes pole kohtadel vahet. Küll aga võib olla elulises mõttes vahe olla.
Joonise peal on lisaistmepaar vanas ukseaugus. Uus uks tuleks tahapoole. Võib ka vastupidi panna. Uks tuleb teha ümber nii ehk naa - ka vana ukseauk tuleb ümber ehitada.
Siit ka küsimus suurele ringile. Kummas kohas oleks lisaistmepaar mugavam/parem/kasulikum? Asukoha valikut palun põhjendada - plussid, miinused.
Kuigi mul on valik praegu tehtud, võib siiski seda ka mõjuvatel põhjustel muuta.
Kahe lisaistekoha jaoks on kaks võimalikku kohta. Juriidilises mõttes pole kohtadel vahet. Küll aga võib olla elulises mõttes vahe olla.
Joonise peal on lisaistmepaar vanas ukseaugus. Uus uks tuleks tahapoole. Võib ka vastupidi panna. Uks tuleb teha ümber nii ehk naa - ka vana ukseauk tuleb ümber ehitada.
Siit ka küsimus suurele ringile. Kummas kohas oleks lisaistmepaar mugavam/parem/kasulikum? Asukoha valikut palun põhjendada - plussid, miinused.
Kuigi mul on valik praegu tehtud, võib siiski seda ka mõjuvatel põhjustel muuta.
20-12-2008, 00:14 AM
Külg ees istmetele ARK ja TÜV hea pilguga ei vaata. Minu "võsatakso" 2+4+4 orig. istmetega oli eelmisel omanikul jutt lühike olnud: kas 3-ne iste näoga sõidusuunas juhiistme taga, või kiirusepiirang 50km/h.
Mina pakuks sama kohta, aga näoga sõidusuunas. Äkki leiad mingid pööratavad kapteniistmed sinna? Praeguses asukohas ei saa istme seljatuge alla ka lasta (ka esiistmetel).
pildilt loeb välja, et ees 3-ne iste, kas sealt vahelt taha mahub käima?
Mina pakuks sama kohta, aga näoga sõidusuunas. Äkki leiad mingid pööratavad kapteniistmed sinna? Praeguses asukohas ei saa istme seljatuge alla ka lasta (ka esiistmetel).
pildilt loeb välja, et ees 3-ne iste, kas sealt vahelt taha mahub käima?
20-12-2008, 22:30 PM
motamees Kirjutas:Siit ka küsimus suurele ringile. Kummas kohas oleks lisaistmepaar mugavam/parem/kasulikum? Asukoha valikut palun põhjendada - plussid, miinused.Ma siis panen ka kirja tekkinud mõtted:
*Istmed tahapoole pannes on natu nõme pikka otsa sõites seltskonnaga suhelda (kes siis ikka tahab pidevalt üle õla röökida)
*Istmed külgsuunas jätta võib tulla jama ARKiga (nagu hulgus juba mainis)
*Istmed ette jättes ning keerates näoga sõidusuunda ei mahu tõenäoliselt enam normaalselt kraanikausi ning pliidi ääres askeldama - jälle niru variant
*Eriti popp variant oleks panna üks statsionaarne iste (seina poole) ja keskele klappiste, mille saaks seisma jäädes näiteks selle statsionaarse kõrvale kokku klappida. On Land Rover Defenderi sõjaväevariandis üks selline kasutusel, täitsa inimväärselt istutav on. Muidugi päris Tallinnast Riiga seal sõita ei ole liighea ning ega see ohutuslikust aspektist ka päris kindlasti eesrindlik variant ei ole.
Kokkuvõttes on iga lahendus mingit moodi kompromiss. Kui istmed ette jättes ja näoga sõidusuunda pöörates mahub kuidagigi kraanikausi ääres tegutsema, siis paneks mina nii. Aga see on ka ainult arvutiekraani tagant öeldult, päriselt võib pilt sootuks teine olla.
20-12-2008, 23:11 PM
Kus te siit leiate, et mu autos ei tohi olla külgsuunalisi istmeid???????
Siia panin istmetega seonduvad seadusaktid.
----------------------------------------------------------------
Kood 612. Istmed, nende kinnitus, reguleeritavus ja tugevus
Nõuded: 1) sõidu ajal kasutatav M, N ja O kategooria sõiduki iste, istme tugevus, istme kinnitused sõiduki kerele ja istme reguleerimise seadmed peavad olema valmistaja juhendi kohased ja peavad toimima.
Ühele inimesele arvestatakse istmel vähemalt 400 mm × 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel istmepadjast vähemalt 400 mm laiust leeni pinda. Istekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist ja leeni laiust mõõdetakse 50 mm kaugusel leeni mõõtmispunktist. Tagaiste loetakse erandina kolmekohaliseks, kui selle kogulaius on vähemalt 1100 mm ja leeni laius vähemalt 1200 mm.
Istekohtade arv ei tohi olla suurem kui seda on ette näinud valmistaja;
2) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki istmed peavad olema sertifitseeritud vastavalt E-reeglile nr 17 või nr 80 või direktiivile 74/408/EMÜ. Nõue ei laiene kokkupandavatele, küljega sõidu suunas olevatele või seljaga sõidu suunas olevatele istmetele ja Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele sõidukitele;
3) alates 20. oktoobrist 2007. a esmakordselt kasutusele võetud M1, N1, M2 (III või B klass) ja M3 (III ja B klass) kategooria sõidukitesse on keelatud paigaldada küljega sõidu suunas olevaid istmeid. Keeld ei laiene:
a) kiirabisõidukitele;
b) Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele sõidukitele;
c) koodi 901 punktis 15 toodud M3 kategooria sõidukitele.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/07 või nr 80/01 või direktiivi 74/408/EMÜ (paranduste direktiivid 81/577/EMÜ, 96/37/EÜ ja 2005/39/EÜ) metoodikale.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006]
Kood 613. Istme leen ja peatugi
Nõuded: 1) istme leeni vähim kõrgus peab olema vähemalt 500 mm, koos peatoega vähemalt 800 mm. Viimatimainitud kõrgust on lubatud vähendada tingimusel, et peatoe ja sõiduki lae vaheline kaugus ei oleks suurem kui 25 mm. Vähim kõrgus koormatud istme padjalt, 100 mm kaugusel leenist kuni laeni, peab olema 850 mm. Üle kahe istmekohaga esiistmel (ühendatud iste) on lubatud keskmisel istmel leeni ja peatoe kõrgust vähendada 700 mm-ni. Leen peab vastu pidama selle taha asetatud 18 kg ja peatugi 10 kg massiga löögile 200 mm kauguselt.
Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki istme leen peab vastama E-reeglile nr 17 või direktiivile 74/408/EMÜ;
2) reguleeritava kõrgusega peatoe puhul peab reguleerimise ulatus peatoel olema vähemalt 100 mm, kusjuures peatoe kõrgus madalamas asendis peab olema vähemalt 800 mm, v.a juhul, mis on toodud käesoleva koodi nõudes 1;
3) peatoe ehitus peab olema selline, et sfäär ¨ 165 mm (vt joonis 36) oleks kõikides asendites kontaktis peatoega. Kontaktpunktide vaheline kaugus ei tohi olla üle 60 mm. Kui peatoe polstri kõvadus on üle 50 Shore'i ühiku, peab selle servade ümardusraadius olema üle 5 mm ja peatugi peab olema kogu ulatuses kaetud polstriga;
Joonis 36. Peatoe kontrollimine.
4) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud M 1 kategooria sõiduki esimestel äärmistel istmetel peavad olema peatoed ja need peavad vastama E-reeglite nr 17 või nr 25 või direktiivide 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ nõuetele;
5) E-reeglite nr 17 või nr 25 või direktiivi 74/408/EMÜ nõuetele vastavad istme peatoed peavad olema:
a) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud üle 3500 kg täismassiga M 2 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel;
b) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud M3 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel;
c) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud N1 kategooria sõiduki istmetel;
d) alates 1. oktoobrist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud mitte üle 3500 kg täismassiga M2 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, joonlaua ja mõõdulindiga;
Siia panin istmetega seonduvad seadusaktid.
----------------------------------------------------------------
Kood 612. Istmed, nende kinnitus, reguleeritavus ja tugevus
Nõuded: 1) sõidu ajal kasutatav M, N ja O kategooria sõiduki iste, istme tugevus, istme kinnitused sõiduki kerele ja istme reguleerimise seadmed peavad olema valmistaja juhendi kohased ja peavad toimima.
Ühele inimesele arvestatakse istmel vähemalt 400 mm × 400 mm pinda ja 500 mm kõrgusel istmepadjast vähemalt 400 mm laiust leeni pinda. Istekoha laiust mõõdetakse 100 mm kaugusel leenist ja leeni laiust mõõdetakse 50 mm kaugusel leeni mõõtmispunktist. Tagaiste loetakse erandina kolmekohaliseks, kui selle kogulaius on vähemalt 1100 mm ja leeni laius vähemalt 1200 mm.
Istekohtade arv ei tohi olla suurem kui seda on ette näinud valmistaja;
2) alates 1. jaanuarist 1998. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki istmed peavad olema sertifitseeritud vastavalt E-reeglile nr 17 või nr 80 või direktiivile 74/408/EMÜ. Nõue ei laiene kokkupandavatele, küljega sõidu suunas olevatele või seljaga sõidu suunas olevatele istmetele ja Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele sõidukitele;
3) alates 20. oktoobrist 2007. a esmakordselt kasutusele võetud M1, N1, M2 (III või B klass) ja M3 (III ja B klass) kategooria sõidukitesse on keelatud paigaldada küljega sõidu suunas olevaid istmeid. Keeld ei laiene:
a) kiirabisõidukitele;
b) Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi poolt hallatavate asutuste eriotstarbelistele sõidukitele;
c) koodi 901 punktis 15 toodud M3 kategooria sõidukitele.
[RTL 2007, 37, 636 – jõust. 7.05.2007]
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatlusega;
2) TK ja TJV katsetustel vastavalt E-reegli nr 17/07 või nr 80/01 või direktiivi 74/408/EMÜ (paranduste direktiivid 81/577/EMÜ, 96/37/EÜ ja 2005/39/EÜ) metoodikale.
[RTL 2006, 39, 671 – jõust. 12.05.2006]
Kood 613. Istme leen ja peatugi
Nõuded: 1) istme leeni vähim kõrgus peab olema vähemalt 500 mm, koos peatoega vähemalt 800 mm. Viimatimainitud kõrgust on lubatud vähendada tingimusel, et peatoe ja sõiduki lae vaheline kaugus ei oleks suurem kui 25 mm. Vähim kõrgus koormatud istme padjalt, 100 mm kaugusel leenist kuni laeni, peab olema 850 mm. Üle kahe istmekohaga esiistmel (ühendatud iste) on lubatud keskmisel istmel leeni ja peatoe kõrgust vähendada 700 mm-ni. Leen peab vastu pidama selle taha asetatud 18 kg ja peatugi 10 kg massiga löögile 200 mm kauguselt.
Alates 1. jaanuarist 1994. a esmakordselt kasutusele võetud M ja N kategooria sõiduki istme leen peab vastama E-reeglile nr 17 või direktiivile 74/408/EMÜ;
2) reguleeritava kõrgusega peatoe puhul peab reguleerimise ulatus peatoel olema vähemalt 100 mm, kusjuures peatoe kõrgus madalamas asendis peab olema vähemalt 800 mm, v.a juhul, mis on toodud käesoleva koodi nõudes 1;
3) peatoe ehitus peab olema selline, et sfäär ¨ 165 mm (vt joonis 36) oleks kõikides asendites kontaktis peatoega. Kontaktpunktide vaheline kaugus ei tohi olla üle 60 mm. Kui peatoe polstri kõvadus on üle 50 Shore'i ühiku, peab selle servade ümardusraadius olema üle 5 mm ja peatugi peab olema kogu ulatuses kaetud polstriga;
Joonis 36. Peatoe kontrollimine.
4) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud M 1 kategooria sõiduki esimestel äärmistel istmetel peavad olema peatoed ja need peavad vastama E-reeglite nr 17 või nr 25 või direktiivide 78/932/EMÜ või 74/408/EMÜ nõuetele;
5) E-reeglite nr 17 või nr 25 või direktiivi 74/408/EMÜ nõuetele vastavad istme peatoed peavad olema:
a) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud üle 3500 kg täismassiga M 2 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel;
b) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud M3 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel;
c) alates 1. oktoobrist 1999. a esmakordselt kasutusele võetud N1 kategooria sõiduki istmetel;
d) alates 1. oktoobrist 2001. a esmakordselt kasutusele võetud mitte üle 3500 kg täismassiga M2 kategooria III ja B klassi sõiduki istmetel.
Kontrollimine: 1) TÜ – vaatluse, joonlaua ja mõõdulindiga;
20-12-2008, 23:32 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-12-2008, 01:05 AM ja muutjaks oli motamees.)
hulgus Kirjutas:pildilt loeb välja, et ees 3-ne iste, kas sealt vahelt taha mahub käima?Hädapärast mahub sealt läbi ka. Tulevikus plaan kahene esiiste tõsta rohkem prema ukse vasta. Sealt võidab veel 10cm.
41Degree Kirjutas:*Istmed ette jättes ning keerates näoga sõidusuunda ei mahu tõenäoliselt enam normaalselt kraanikausi ning pliidi ääres askeldama - jälle niru variant*täitsa õige tähelepanek. Pildilt saab umbes ettekujutuse, kui vähe jääb "köögis" ruumi. Ees näha kahene iste.
*Eriti popp variant oleks panna üks statsionaarne iste (seina poole) ja keskele klappiste, mille saaks seisma jäädes näiteks selle statsionaarse ...
*Klappistmetel ei pea üldse olema ohurihmu.
Kood 112. Turvavöö
Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukite istmetel peavad olema turvavööd, kui seda on ette näinud valmistaja. Turvavööd ei nõuta:
• kokkupandavatel klappistmetel;
• istmetel, mida kasutatakse ainult sõiduki seisuajal;
• seisukohtadega M2 ja M3 kategooria linnasõiduks kasutatavate busside istmetel;
• kui puuduvad turvavöö kinnituskohad;
Puht juriidiliselt saaks niiviisi hakkama ilma igasuguste lisaistmeteta. Teeks voodi/diivani klappistmetena. Mina aga ei viitsi sellist kadalippu küll läbida, kui see Land Roveri mees.
t=2074&postdays=0&postorder=asc&start=0tp://forum.4x4.ee/viewtopic.php?t=5482&highlight=ark
Nüüd ka natuke tegemistest.
Peale radika panekut sai hakata kappe paigaldama. Muidugi seoses kapiga tuleb veel asju panna. Siin on näha veevoolikud. Tagant tulev survevesi jaguneb kaheks. Üks otse kraani ja teine läbi boileri. Sooja vee jaoks peenem voolik.
Sai ka praeahju jalust ära.
Liikursuvilate mööbel on huvitava ehitusega. Sellist papist mööblit inimesed ostavadki.
Ja nii ta tasapisi läheb. Järgmiseks saab hakata kappi panema - saab külmutuse jalust ära.
Enne muidugi tuleb panna laepaneel.
21-12-2008, 01:08 AM
Mööbel on naljakas jah, seest tühi - hää vapsikutel pesa ehitada 
. Kaaluprobleemid, mis muud.
Ja terve kuut on kokku monteeritud töölise poolt, kelle parimad sõbrad on puuklotsid, klambripüstol ja liim. Tänapäeval küsitakse selle veel raha, pähh.
Räägi, mitu kohta bussi plaanid.
Ma olen aru saanud, et niipalju kui on magamiskohti, tuleb ka reisiks istumiseplatse, või on sul teised plaanid?
. Kaaluprobleemid, mis muud.Ja terve kuut on kokku monteeritud töölise poolt, kelle parimad sõbrad on puuklotsid, klambripüstol ja liim. Tänapäeval küsitakse selle veel raha, pähh.
Räägi, mitu kohta bussi plaanid.
Ma olen aru saanud, et niipalju kui on magamiskohti, tuleb ka reisiks istumiseplatse, või on sul teised plaanid?
21-12-2008, 02:07 AM
Janka Kirjutas:Räägi, mitu kohta bussi plaanid.No mida rohkem, seda uhkem - muidugi mõistlikkuse piirides. Magama saab inimesi panna ka põrandale, telki, mis iganes. Istekohti hiljem enam juurde ei saa. Vähemate inimestega, pikemale sõidule minnes, saab ju istmed välja visata või tühjaks jätta.
Ma olen aru saanud, et niipalju kui on magamiskohti, tuleb ka reisiks istumiseplatse, või on sul teised plaanid?
Tegelikult mul põhiperes nüüd kolm inimest (teised omaette otsustajad). Piisaks täiesti esiistmetest. Kaks lisaistet poleks paha. Saab vahest seltskonna suuremaks.
Lisaistmete panemisel esimisse ukseauku saab, väikse nipitamisega, kohe ühe magamiskoha juurde. Kusjuures pika magamiskoha.
Praegu siis plaan viie istme peale. Kõik võib veel muutuda, kui ringiga paremasse seina jõuan.
23-12-2008, 00:37 AM
Kui nüüd ukse külge panemise järgi vaadata, siis peaks lisaistmed ikka taha panema.
Auto külg on kumer. Ülalt läheb kitsamaks. Uks on aga täiesti sirge. Kui uks panna taha, siis teda "uputada" ei saa. Jääbki ülalt ja alt inetult punni välja. Kui uks keskosast uputada, siis ei käi ta täiesti lahti. See aga jääb segama.
Ees on aga nagunii selle koha peal punn. Kui nüüd see punn ära kasutada, siis saab ust keskosast uputada kumeruse sisse ja uks käib ikkagi 180 kraadi lahti. Väljaulatuv osa ülalt ja alt on väike ja olemasolev väljaehitis petab sellegi ära.
Tegin joonise tagant/eest ja tõmbasin punase joonega ukse sirge.
Tagumise 90 kraadise lahtiminekuga võiks veel kuidagi leppida. Omad inimesed teavad seda ja rohkem lahti ei kangutagi. Tuleb aga mõni külaline ja keereb kogemata ukse hinged katki. Jõu õlg selle koha peal on väga suur ja uks on nõrguke.
Siin siis näha, kuidas käiks lahti esiuks ja tagauks.
Auto külg on kumer. Ülalt läheb kitsamaks. Uks on aga täiesti sirge. Kui uks panna taha, siis teda "uputada" ei saa. Jääbki ülalt ja alt inetult punni välja. Kui uks keskosast uputada, siis ei käi ta täiesti lahti. See aga jääb segama.
Ees on aga nagunii selle koha peal punn. Kui nüüd see punn ära kasutada, siis saab ust keskosast uputada kumeruse sisse ja uks käib ikkagi 180 kraadi lahti. Väljaulatuv osa ülalt ja alt on väike ja olemasolev väljaehitis petab sellegi ära.
Tegin joonise tagant/eest ja tõmbasin punase joonega ukse sirge.
Tagumise 90 kraadise lahtiminekuga võiks veel kuidagi leppida. Omad inimesed teavad seda ja rohkem lahti ei kangutagi. Tuleb aga mõni külaline ja keereb kogemata ukse hinged katki. Jõu õlg selle koha peal on väga suur ja uks on nõrguke.
Siin siis näha, kuidas käiks lahti esiuks ja tagauks.
16-01-2009, 01:34 AM
Palju vett vahepeal merre voolanud. Uuendan väheke teemat.
Külmkapi panekuga oli palju seotud asju. Sellepärast ka hulk aega läks.
Kõigepealt arvutasin kapi esimese külje järgi ära koha, kus külkapp läbi seina peaks minema. Seejärel sai peno ära panna ja seinaplaadi. Pleki sisse veel auku ei julenud lõigata.
Kappide tegemisel olid ka minu parimad sõbrad puujupid ja klambripüstol, nagu Janka ühes postituses tabavalt ütles. Lisaks ka puiduliim.
Kapiküljed ja esiosa paigas, sai sättima hakata külmkapi jahutuse "korstent". Viimase külje jätsin panemata, ligipääsu huvides. Külmkapp paika, siis sai korstna täpselt kinni vahutada.
Külmkapp eest ära ja nüüd sai tagumist osa töötlema hakata. Korsten on ka penoplastist. Sisekülje pintseldasin üle EPO liimiga ja seejärel teipisin kaminateibiga üle. Ka augud sai nüüd pleki sisse lõigata. Korstna põhi on kaldega väljapoole augu suunas. Kui mingi vesi jahutusribidest läbi saab, siis jookseb see ikka väljapoole. Et tikksaag värvi ära ei rikuks, siis teipisin talla jooksukoha maalriteibiga üle.
Ka solgipütt tuli enne paika panna, kui külmik. Asusin siis selle kallale. Plastikust püti tegemine oleks maksnud 2700eek. Sellist raha sinna panna ei tahtnud. Otsustasin teha propaanipütist. Vaja teha mõned augud ja külge keevitada torud. Enne keevitamist lasin püti kenasti kuumaks, ühtlasi ka tuulutas. Muidu tuleb äkki kallale.
Muidugi tuli ara penotada rattakoobas ja ehitada pütile kindel alus. Pütti saab tühjendada kapis oleva kraaniga. Viimane toru (läbi põranda) on veel panemata. Pildil üleval (korstna ääre all) on kraanist tulev solgivoolik. Näha on ka radika osad.
Viimane pilk veel külmiku pesale ja võibki ühe asja jälle jalust ära tõsta.
Välja näeb siis kogu kupatus praegu nii. Kapiuksest on näha ka lisariiulid, siis mahub rohkem tavaari kappi. Kapi üleval oleva elektripaaneeliga tuleb veel tegeleda.
Ja eestpoolt ka
Ja väljapoolt korstna jahutusribid.
Muidugi mahtus kirjeldatud tööde vahele hulgaliselt igasugu pisiprobleemide lahendamisi. Töö ongi ju probleemide lahendamine.
...Järgneb jälle peale mingi etapi läbimist.
Külmkapi panekuga oli palju seotud asju. Sellepärast ka hulk aega läks.
Kõigepealt arvutasin kapi esimese külje järgi ära koha, kus külkapp läbi seina peaks minema. Seejärel sai peno ära panna ja seinaplaadi. Pleki sisse veel auku ei julenud lõigata.
Kappide tegemisel olid ka minu parimad sõbrad puujupid ja klambripüstol, nagu Janka ühes postituses tabavalt ütles. Lisaks ka puiduliim.
Kapiküljed ja esiosa paigas, sai sättima hakata külmkapi jahutuse "korstent". Viimase külje jätsin panemata, ligipääsu huvides. Külmkapp paika, siis sai korstna täpselt kinni vahutada.
Külmkapp eest ära ja nüüd sai tagumist osa töötlema hakata. Korsten on ka penoplastist. Sisekülje pintseldasin üle EPO liimiga ja seejärel teipisin kaminateibiga üle. Ka augud sai nüüd pleki sisse lõigata. Korstna põhi on kaldega väljapoole augu suunas. Kui mingi vesi jahutusribidest läbi saab, siis jookseb see ikka väljapoole. Et tikksaag värvi ära ei rikuks, siis teipisin talla jooksukoha maalriteibiga üle.
Ka solgipütt tuli enne paika panna, kui külmik. Asusin siis selle kallale. Plastikust püti tegemine oleks maksnud 2700eek. Sellist raha sinna panna ei tahtnud. Otsustasin teha propaanipütist. Vaja teha mõned augud ja külge keevitada torud. Enne keevitamist lasin püti kenasti kuumaks, ühtlasi ka tuulutas. Muidu tuleb äkki kallale.
Muidugi tuli ara penotada rattakoobas ja ehitada pütile kindel alus. Pütti saab tühjendada kapis oleva kraaniga. Viimane toru (läbi põranda) on veel panemata. Pildil üleval (korstna ääre all) on kraanist tulev solgivoolik. Näha on ka radika osad.
Viimane pilk veel külmiku pesale ja võibki ühe asja jälle jalust ära tõsta.
Välja näeb siis kogu kupatus praegu nii. Kapiuksest on näha ka lisariiulid, siis mahub rohkem tavaari kappi. Kapi üleval oleva elektripaaneeliga tuleb veel tegeleda.
Ja eestpoolt ka
Ja väljapoolt korstna jahutusribid.
Muidugi mahtus kirjeldatud tööde vahele hulgaliselt igasugu pisiprobleemide lahendamisi. Töö ongi ju probleemide lahendamine.
...Järgneb jälle peale mingi etapi läbimist.
21-01-2009, 00:30 AM
heikson Kirjutas:Soovitav oleks registreerida kaubikust ümber 6 kohaliseks maht universaaliks, ikkagi sõiduauto. Sel juhul on kindlustus ja laevapiletid tunduvalt odavamad. Päris matkaautodel kiputakse laevas lisatasu nöörima.
Minu teada müüakse laevapiletid tehnilise passi meetrite järgi. Kui sul on kaubik ikka 7 m, siis maksad sama palju nagu matkabuss 7 m.
Parandage mind, kui eksin.
21-01-2009, 00:41 AM
Mul isal oli ka suur Iveco kaubik miskipärast mahtuniversaalina arvel ja sai sõiduauto piletiga Saaremaale koguaeg. Seega meetrite järgi ei saa vist olla..samas suured laevad vb teisiti kui mee väiksed praamid...
Team saarlased - https://www.facebook.com/teamsaarlased
21-01-2009, 01:50 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-01-2009, 01:51 AM ja muutjaks oli Ivar Kalev.)
marauder Kirjutas:Mul isal oli ka suur Iveco kaubik miskipärast mahtuniversaalina arvel ja sai sõiduauto piletiga Saaremaale koguaeg. Seega meetrite järgi ei saa vist olla..samas suured laevad vb teisiti kui mee väiksed praamid...
Alates 2009 a. on SLK hinnakujundajad selle matkabusside hinnateema läbi hammustanud ja enam sõiduautona ei saa maskeeruda.
Aga varem jah oli nii (vaata, tal passis sõiduauto kategooria).
Pidasin silmas eelkõige Tallinki jms.
21-01-2009, 01:56 AM
Motamees, kas oled ka mõelnud, millal projekt võiks "valmis" olla?
Märtsis Saaremaale tulek mitme matkaautoga, siis võiks ka kaema tulla?
Märtsis Saaremaale tulek mitme matkaautoga, siis võiks ka kaema tulla?
21-01-2009, 02:08 AM
Ega siis kaemise jaoks ei pea ta valmis olema. Saab ju vaadata "peaaegu valmis" asja ka.
Ma pole omale mingeid tähtaegu seadnud. Kui võimalik, siis sel suvel tahaks veidi "kogemusi varuda". See võib olla ka mittetäielikult valminud bussiga. Kui elementaarsed asjad valmis, siis saab ju juba liikuda. Lõplik viimistlemine/täiendamine võtab kindlasti aastaid.
Ma pole omale mingeid tähtaegu seadnud. Kui võimalik, siis sel suvel tahaks veidi "kogemusi varuda". See võib olla ka mittetäielikult valminud bussiga. Kui elementaarsed asjad valmis, siis saab ju juba liikuda. Lõplik viimistlemine/täiendamine võtab kindlasti aastaid.
21-01-2009, 02:23 AM
No siis võiks ikka läbi tulla, kui võimalik.
Meil sõit 14.03 Innarahule (Kihelkonna) hülgeid vaatama, et tuleks samal ajal kaasa elama, kui marsruut sobib.
Meil sõit 14.03 Innarahule (Kihelkonna) hülgeid vaatama, et tuleks samal ajal kaasa elama, kui marsruut sobib.
21-01-2009, 14:09 PM
Saadan siin ka ühe busside hooldusel/ehitamisel abiks oleva ettevõtte lingi. Ehk abiks näiteks gaasiseadmete töö osas.
http://www.arpel.ee/
http://www.arpel.ee/
« Järgmine vanem | Järgmine uuem »
Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 42 külali(st)ne