[valdo]

Tegin täna siis lõpuks fotosüüdistused minu erakogus olevast Saar & Ko meestejalgratta "Original" jäänustest.

Ratas on valmistatud Tallinnas Saar & Ko tehases arvatavasti kas 1939.a. lõpul või 1940. aasta alguses. Sellele viitab raaminumber 7356 (vrd sama firma naisterattaga, mis valmistatud 567 ratast hiljem, vt http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid224221).

Rattast on minu kätte jõudnud raam, esikahvel, porilauad (tagumine porilaud ka koos helkuriga), sadul, pakiraam ning keskjooksu sisu koos vasakpoolse vända/pedaaliga. Detailidelt on näha algne värvilahendus ja kaunistused - raamil sinised esiosa välismuhvid, sinaka-hallika segused "kiired" ning mujal kitsad kuldsed jooned; porilaua keskosal laiad sinised triibud, mille servas kitsad kuldsed jooned.

Puudu on:

1. Rattad - tagumine oli kindlasti "40 M" tähistusega Torpedo-rummuga, esimene Pränafa rummuga (võibolla leian detaile oma erakogustki, igatahes tean kindlalt, millised need olid).

2. Ketiratas koos parempoolse pedaaliga. Kahjuks ei ole mul aimu, milline oli 1940.a. meeste-Original-S'i ketiratas. Kas tavaline masslevinud "viisnurk" ca 55-60 hambaga? Äkki keegi kaasfoorumlastest saab siin aidata, st äkki on kellelgi alles Saare sama ajastu meesteratas, millel ketiratas säilinud?

3. Leistang. Jälle ei tea ma, milline see oli, kas otsadega allapoole suunatud?

4. Väiksemad detailid - riistakott, kell, esipidurihoovad, pumbaklambrid jms...

Ja lõpuks pakiraamist. Kuna selle tagaosale on sisse pressitud "S", siis eeldan, et ka see on Saare tehases endas valmistatud. Aga kuna see on tugevalt roostes, siis ei tea ma selle värvilahendust. Täpsemalt - ma ei tea, kas see sissepressitud "S" oli mustast erinevat värvi (kuldne? sinine?) või ei olnud. Äkki on kellelgi säilinud Saare pakiraam, millel rohkem värvi peal.

Usun, et eelnev kirjeldus juba seletas lahti selle, et ma soovin selle ratta - Eesti töö - komplekteerida ja võibolla osalt ka restaureerida.

Lõpuks mõned pildid:

[TimmThaler]

Ma ei saa küll peadanda, aga möödunud suvel sai küünits välja tömmatud ka üks vana meestejalgratas, millel oli selline embleem. Siiamaani peaks seisma kuuriall.

[valdo]

Ma ei saa küll peadanda, aga möödunud suvel sai küünits välja tömmatud ka üks vana meestejalgratas, millel oli selline embleem. Siiamaani peaks seisma kuuriall.

Vaatsiis... nii et tõenäoliselt on tegemist Kr. Saare Jalgrattatööstuse valmistatud Original'iga või vähemalt selle raamiga?

Ise oleksin tohutult huvitatud oma Saare Original'i meesterattale puuduvate osade leidmisest või isegi doonori omandamisest, sest soovin vähemalt kõikide suuremate Eesti jalgrattatootjate (ETK, Saar, Are, Niibo, Reinhold, Laanberg) põhimudelid oma erakogusse saada ning need vähemalt mingil tasemel baaskomplektsusesse viia.

Nii ETK, Are kui ka Reinholdi toodangust on mul praegu olemas vähemalt üks peaaegu komplektne meeste- ja üks naisteratas, Kr. Saar & Ko on seni viimane Eesti suurtööstustest, mille komplektset meesteratast mul senini pole. Ehk siis on vaid niipalju, nagu pildil näha.

[kass]

Kasutaks meeldivat juhust, et vanameistrit parandada, tegemist on ikkagi OTTO Saare tehase toodanguga, isa Kristjan oli tehases prokuristi? (ärijuhi) ametis, mis põhjusel see nii tehti, ei tea. Kristian Saare jalgrattad on varasem teema.
Eks lenksudega oli meeste rataste puhul ilmselt nii, et ".. allapööratud, soovi korral üles..."
Saare pakiraam olemas, ka värvi peal , aga kas tehase vm, ei tea. Igatahes mitmevärvi lahendust pole märgata, samuti ka analoogsel ETK logoga pakiraamil.
Riistataskul võiks ka olla S-täht, on ka selline mul olemas, kuid omale armas.
Ketiratta kohapealt amdmed puuduvad.

[valdo]

Isi küsisin, ise vastan (pool aastat hiljem):

Kahjuks ei ole mul aimu, milline oli 1940.a. meeste-Original-S'i ketiratas. Kas tavaline masslevinud "viisnurk" ca 55-60 hambaga?

Ketiratas oli tavaline 60ne "viisnurk" laia välisäärisega, mis kinnitus vändale ajastule tüüpiliselt viiekruvikinnitusega. Hammasratas/vänt on mul juba ka leitud - muide Saare enda ratta küljest pärinev, sest sellele viitas pedaalivõll otsale pressitud tähega "P" ehk "Parem". Juba on need detailid ka vana sodi keemilisest mahavõtmisest läbi käinud. Kui aega leian, järgneb sellele lihvimine/poleerimine ja uus nikkel, nagu see töö ikka käib.

Leistang. Jälle ei tea ma, milline see oli, kas otsadega allapoole suunatud?

Vahepeal on au näha olnud kolme meesterahva Saare originali. Kõigil neil oli peal ülespoole painutet leistang tollele ajale tüüpilise sujuva paindega. Selline leistang (Saar ostist eeldatavalt selle Saksamaalt sisse) on mul hindele 3+ säilivusastmes galvaanikaga ka olemas ja see läheb sellele rattale peale.

Kindlasti olid ka allapoole paindega leistangid, kuid Saare ratastel pole neid olnud senini au kohata...

Väiksemad detailid - riistakott, kell, esipidurihoovad, pumbaklambrid jms...

Riistakott on mul tuttuuena olemas - täpselt selline nagu on peal algsena säilinud 1940.a. lõpu Originalil. Kell oli oletatavalt pisike kelluke, nupul oleva ristikuleheembleemiga (on ka olemas). Pumbaklambrid - on olemas.

Esipidur oli 99% tõenäosusega trossiga, kuna sellele viitab esiporilauas olev kandiline ava. Kuna ma olen selle ajastu (1939-41) ratastel näinud ainult ühtesid trossiga esipidurimehhanisme, siis eeldan, et ka siin oli selline. Ühe säärase terasosad olen 1940.a. Ilmarise jaoks replikana valmistanud (algseid ei andnud tugeva korrosiooni tõttu taastada), eks siis valmistan veel ühe.

Lõpuks on vast liigne mainida, et selle ratta restaureerimistööd on mul juba alanud

[valdo]

Mõned kuud väldanud ratta restaureerimistööd jõudsid täna lõpule.

Nende käigus sai:

1. Asendatud puuduvad osad - rattad, leistang, ketiratas, pump, kell ja väiksemaid osi. Kasutatud sai kas algseid või algsele väga lähedasi sama ajastu osi. Näiteks jalgratta rattad sai kokku laotud Saare tehase S-kodaratega, mis sai võetud uuena pakendist. Asendatud (samaprofiilsetega) sai ka porilauad, kuna algsed porilauad olid mitmest kohast läbi roostetanud (vaid 0,5 mm plekk) ja neid ei saanud galvaanikaks seetõttu ette valmistada.

2. Taastatud sai kõikide osade niklikiht. Väheste eranditena jäid vanasse niklisse esilaagri üks kauss ja esikahvli pea. Porilaudadel polnud see töö küll eriti kvaliteetne, sest ka doonorporilauad olid tugevate roostekahjustustega ja ka 0,5 mm plekist ning seetõttu ei julgenud ma igalt poolt kõiki roostepesi galvaanika ettevalmistamise käigus välja lihvida. Isegi sai kahes kohas porilaudadele auk sisse lihvitud ja see hiljem parandatud.

3. Parandatud sai värvkate. Täiesti uue värvkatte said esikahvel ja pakiraam ning tagakahvli üks alumine haru. Mujal jäi algset värvi alles ca 60%, st sai tehtud ohtralt parandusi. Kaalusin ka kogu värvkatte asendamist, aga minu käsi ei tõusnud algseid ehisjooni maha kraapimast, mis olid laiguti üsna korralikult säilinud. Seega otsustasin alles jätta kõik säilinu ja asendada vaid hävinud laigud värvist. Ehk nagu ütles pika staaþiga restauraator Märt (ksf! vanakaru) tuleb vanasõidukeid restaureerida nagu Mona Lisa maali, et jätta vanast, originaalsest, alles kõik, mida saab jätta

Raamikaunistustega sai selline lugu, et peeni paarisjooni (tumesinine + valge) ma taastama ei hakanud - neist oli alles ca 60% ja need kõik jäid ka alles. Igatahes on selgelt tuvastatav, kus nad peal olid. Küll aga taastasin nii hästi-halvasti kui oskasin raami esiosa kiired (nn stralenkopf'i) - ka seal jäi kõik vana alles ja maalisin puuduvad osad (sujuv üleminek siniselt mustale ja siis hõbedasele) asemele. Tulemus jäi vanu kiiri parandades küll veidi konarlik, aga eemalt kannatab vaadata, vähemalt ei lõhkunud ma vana. Esikahvli kiired, kus ma maalisin kõik uuesti siledale värvipinnale (selle värv sai täies mahus asendatud) said kvaliteedilt veidi paremad. Sama võib öelda ka porilaudade-velgede sinivalgete triipude kohta, mis sai maalitud ka ju uuele värskele niklile ja kus ei pidanud vana ja uut kokku ajama.

4. Külge sai pandud 1939. aasta jalgrattanumber, mis sai ka restaureeritud (uue värvkatte ja õgvendusi).

Muidugi oleks saanud ratast restaureerida paremini, mitmed asjad jäid kripeldama. Näiteks jäi lisamata esipidur, mis võis sellel rattal olemas olla, aga ma ei teadnud täpselt, milline - aga eks selle saab ka hiljem lisada. Siis jäi halba välimusse sadula pehmekate - algne oli paarist kohast katki ja ma seda ei asendanud, vaid üksnes hädapäraselt lappisin ning puhastasin-värvisin. Aga ka - eemalt kannatab vaadata. Leian, et vähemalt algse seisuga (vt pildid esimeses postituses) näeb ratas veidi parem välja.

Lõpuks ka pildid: