[PlyVal64]

EMSA oskab kindlasti pikemalt rääkida ka VIHUR-ralliautodest, tegelikult ju nende (kas ka kõigi?)konstruktorgi veel elus, Juhan Sein.

Autoehitusest veel laiemalt rääkides, siis ka Esttec jäi oma vormelitega veel Nõuka aega aga veel rohkem ehitati IGASUGUST neljarattalist tehnikat kolhoosides-sohvoosides. "Tüüpiline" ehitatav masin oli ZIL-130 ristatud Niva mootori, E-tagasilla ja ratastega ning peale väetisekülvik. Sedasorti autoehitus oleks veel täiesti omaette uurimisteema, kuniks "kolhoosnikuid" veel alles on. Sinna alla mahub ka "omaalgatuslik" sportautoautoehitus GAZ-51 baasil: ralli-, rallikrossi- ja bagiautod. Ma ei kujuta ette, mitu bagi Nuia EPT või ralliveokat Märjamaa kokku valmistas? Kümneid, mitmeid kümneid?

[Sillu]

[...]...aga veel rohkem ehitati IGASUGUST neljarattalist tehnikat kolhoosides-sohvoosides. "Tüüpiline" ehitatav masin oli ZIL-130 ristatud Niva mootori, E-tagasilla ja ratastega ning peale väetisekülvik. Sedasorti autoehitus oleks veel täiesti omaette uurimisteema, kuniks "kolhoosnikuid" veel alles on.

See läheb juba kitsalt Eesti autoehitusest hoopis laiema teema alla, mida selleaegses keelepruugis nimetati ratsionaliseerimiseks, ja siin ei saa piirduda enam üksnes auto ðassiil tehnikaga.

Kuna Nõukogude põllumajandusmasinaehitus ei suutnud meie majandite vajadusi alati rahuldada (eriti heinakoristustehnika osas tõi küll mõningast leevendust Ida-Saksa tehnika import), siis ühte-teist kombineeriti ikka ise. Üheks levinud ratsionaliseerimise artikliks olid näiteks pika haljasmassi laadurniidukid. Selleaegsete seisukohtade järgi nimelt oli pikk hein loomadele hekselheinaga võrreldes parem (ei oska siin laskuda asja zooloogilistesse ja zootehnilistesse üksikasjadesse ja käesoleva teema seisukohalt pole see ka tähtis). Põhiliselt olid levinud kaks sellise masina tüüplahendust: mahakantud kombaini SK-4/SK-5, või siis Saksa DV liikurniiduki E 301/302 baasil.
Esimesel juhul eemaldati kombainilt peksuseade, punker ja ka originaalne heeder. Tavaliselt kasutati Ida-Saksa liikurniiduki või -hekseldi (niidu)heedrit ja varustati masin lintkonveieri(te)ga, millega oli võimalik niidetav mass laadida kõrval sõitvasse või järele haagitud veokisse.
Liikurniiduki kasutamisel baasmasinana polnud vaja niiduki konstruktsioonis midagi muuta, vaid üksnes täiendada masinat külgtransportööriga.

Kindlasti leiaksin enda Sotsalistlikke Põllumajanduste kogust ka mõne illustreeriva foto, aga selle otsimisega läheb ilmselt aega nii, et lisan selle siis, kui selle leian.

[PlyVal64]

Sillu, kui jääks ka vaid autode ðassiidele ehitatud tehnika peale, peaks sedasorti uurimist kuhjaga olema?
Sest olgem ausad, TA on täpselt sama asi, Nuia plekk-kuudiga (kahtlustan, et üks selline on meil ka Talveralli raja ääres) GAZ-69 sama etc. Need on kõik tugevad modifitseerimised ehk ratsionaliseerimised. Põhimõtteliselt kerestajad, mitte autotehased. Alahindamata nende tähtsust Eesti autokultuuris.

Reaalne AUTO ehitus oli peaaegu algusest lõpuni koos sptsiifiliste valudetailidega ju vaid Estonia vormel (roolikarp, pidurid, konduktoris keevitet raam jne). Siis ET-500/600 ja järgmine oligi Rex-Vilgas ning veel hiljem Estfield. Mina ise loen autoehituseks protsessi, kus raamist istmeni kogu auto projekteeritakse ja valmistatakse kohapeal. Mootori ise valmistamine on alati olnud vaid üksikute suurimate "õigus" ja käimasid toodavad iseendale üldse paar firmat, enamus kasutavad spetstehaste tooteid.

Oluline on vaadata AUTOehituse kohalt WMI-koodi olemasolu. Eestile on eraldatud vahemik V6-VO ehk siis V6, V7, V8, V9, VA-VO ehk kokku äkki 19 erineva algusega WMI-koodi, millega saab alata Eestis ehitatud autode VIN. Kõik, kes toodavad aastas alla 500 masina, peavad kolmanda kohana kasutama numbrit 9. Rexeril on selleks Eesti kõige esimene WMI - V69. Palju on SAE Eestile väljastanud WMI'sid, ei tea. 500 usd eest saaks teada

[kr8nik]

Infot tilgub tasapisi, mõni pisike "pomm" ka sekka. ZiM-katafalki ei osanud küll Tartu Autoremonditehasega seostada, ka TAR-i leheküljel pole märganud sellest silpigi, seega Mister X-i poole sügav kummardus.
Supp-i mainitud RAF-i "tehas" Kuressaare külje all oli ka päris jahmatav uudis. Kuigi see Eesti autotehase mõõtu päris välja ei anna, ajasin mõne taadiga veidi juttu. Selgus, et kui see ettevõtmine oma uksed sulges, viidi suur hunnik kereplekke ja muid detaile vanametalli. Viimane allesjäänud RAF-i katus aga asub ... minu äia kuuri taga kolahunnikus! Maailm on ikka pagana väike!
Võtan ühel hetkel seni laekunud info kokku ja panen uuesti üles, nii tekib parem pilt. Põllutöömasinad jätaksin heameelega Sillule (mitte, et ma selle vastu huvi ei tunneks - mul on oma läpakas isegi omaette kaust nimega "traktorid"), sest ma pole selles valdkonnas eriti kompetentne.
Aga seni on iga uus infokild teretulnud!

[Mister X]

ZIM matuseauto pilt pärineb tegelikult just Tartu tehase lehekülje arhiivigalerii hulgast. Minagi kahtlesin palju aastaid selle huvitava masina päritolus (olin näinud Georg Otsa matusetseremoonia pilte), kuid sealse infoga varustatud foto nägemine aitas puuduvad jupid kokku panna.

Katafalgiks ümberehitatud ZIM kuulus ametlikult Ministrite Nõukogu autobaasi bilanssi ja seda kasutati kõrvuti koos uuema GAZ 13 baseeruva katafalgiga. Kuna mõlemad autod liikusid minimaalselt ja nende eest hoolitseti hästi, olevat ZIMIi kasutatud veel 1986. aastal EKSEKO juhi ENSV teenelise agronoomi Vello Tire ärasaatmisel. Auto saatusest taasiseseisvuse päevil ajalugu vaikib...

P.S. Üks meenutus Georg Otsa matustest, kus sama GAZ 12 on kaadri keskmes:

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=194361&q=georg+ots

[kr8nik]

Mootoris üksvahe mindi ka Ikaruste suurema kereremondi peale üle.
Umbes samal ajal tehti Tartus mõned linnaliinibussid kas mitte Rootsiga koostöös.

See oli ikka pärast nõuka-aega?

[kr8nik]

Nii, lubatud vahekokkuvõte nõukogude-aegsest autoehitusest Eestis. Et mitte liialt laiali valguda, jätaks välja need ettevõtted, kus olemasolevaid, kuid füüsiliselt väsinud masinaid püüti keredetailide asendamise teel uuendada. Seda tehti tol ajal nähtavasti nii laialdaselt, et meil tuleks kirja panna pea kõik sellel perioodil autosid omanud majandid. Nähtavasti ei suuda me üles lugeda ka kõiki ralli- ja krossiautosid, mida spordipisikuga nakatanud mehed omast ajast kusagil garaaþinurgas meisterdasid. Küll aga üritaks ära märkida kõik need ettevõtted, kus ehitati olemasolevad masinad vähemal või rohkemal määral ringi. Ja loomulikult ka need, kus loodi täiesti uusi autosid. Aga ka haagiseid...
Tartu Autoremonditehas - TA bussid ja furgoonautod, autode GAZ, UAZ, KamAZ ümberehitus
Tallinna Autode Remondi ja Katsetehas - Estonia vormelautod ja kardid, Leningradi maanteel asuvas filiaalis veoautode haagiste ehitus.
Nuia EPT - UAZ-ide ja GAZ veoautode ümberehitus, bagid.
Koeru ART - Volgad (ka pikapid), GAZ veoautode ümberehitus(?).
ETKVL autobaas - ET väikekaubikud, hübriidauto ET-800.
ESTTEC - võidusõiduautod.
Vihur - ralliautod (ka võidusõidumootorrattad, aga need jäävad sellest teemast praegu välja)
ERF Mobile - ralliauto Tauria teemal.
Kuusalu KRT - GAZ veoautode haagised.
Haapsalu EPT - turbaveo poolhaagised ZiL veoautodele.
Tallept - Estonia vormelite edasiarendused.
Märjamaa (EPT?) - ralliveoautod.

[Regardman]

Nii, lubatud vahekokkuvõte nõukogude-aegsest autoehitusest Eestis. Et mitte liialt laiali valguda, jätaks välja need ettevõtted, kus olemasolevaid, kuid füüsiliselt väsinud masinaid püüti keredetailide asendamise teel uuendada. Seda tehti tol ajal nähtavasti nii laialdaselt, et meil tuleks kirja panna pea kõik sellel perioodil autosid omanud majandid. Nähtavasti ei suuda me üles lugeda ka kõiki ralli- ja krossiautosid, mida spordipisikuga nakatanud mehed omast ajast kusagil garaaþinurgas meisterdasid. Küll aga üritaks ära märkida kõik need ettevõtted, kus ehitati olemasolevad masinad vähemal või rohkemal määral ringi. Ja loomulikult ka need, kus loodi täiesti uusi autosid. Aga ka haagiseid...
Tartu Autoremonditehas - TA bussid ja furgoonautod, autode GAZ, UAZ, KamAZ ümberehitus
Tallinna Autode Remondi ja Katsetehas - Estonia vormelautod ja kardid, Leningradi maanteel asuvas filiaalis veoautode haagiste ehitus.
Nuia EPT - UAZ-ide ja GAZ veoautode ümberehitus, bagid.
Koeru ART - Volgad (ka pikapid), GAZ veoautode ümberehitus(?).
ETKVL autobaas - ET väikekaubikud, hübriidauto ET-800.
ESTTEC - võidusõiduautod.
Vihur - ralliautod (ka võidusõidumootorrattad, aga need jäävad sellest teemast praegu välja)
ERF Mobile - ralliauto Tauria teemal.
Kuusalu KRT - GAZ veoautode haagised.
Haapsalu EPT - turbaveo poolhaagised ZiL veoautodele.
Tallept - Estonia vormelite edasiarendused.
Märjamaa (EPT?) - ralliveoautod.

Kuusalu siiski rohkem tuntud oma mootoriremodi ja furgooniehituse poolest.
Kohtla-Järvel tehti kallurhaagiseid TA.

[motamees]

..jätaks välja need ettevõtted, kus olemasolevaid, kuid füüsiliselt väsinud masinaid püüti keredetailide asendamise teel uuendada...

Mul küll sellest edetabelist päris kama aga siiski on imelik (juu siis nii kama ka pole) see valik.
Loetakse üles mõni ettvõte, kus võibolla tehti põlve otsas 25 sportautot, aga jäetakse välja ettevõte, kus 25 aastat tehti konveieril autodele kapitaalremonti.
Kulla noored. Kapitaalremont ei ole mõne väsinud detaili ümbervahetamine auto küljest. KAPITAALremont ongi kapitaalne remont. See tähendab auto TÄIELIKKU pulkadeks võtmist ja siis uuesti ülesehitamist, nagu autotehases. Vahe on ainult selles, et kokkupandud auto ei ole uutest detailidest, vaid remonditud/taastatud detailidest. Nõukaaegne halb töökvaliteet ei muuda asja sisulist poolt.

[Veteran]

Koerus remonditi Pobedasid, või tehti neist pick-up, samuti oli seal näha Moskvits-407-d, see oli 60-ndate keskpaiku. Millest seal aga alustati? Eelnenud sõnavõtust jääb ekslik mulje, nagu Volgadest Ja Gaz-51.
Lindijuht, kelle tööks oli seal ümbersulatamisele minevate kerede laiakssõitmine, pajatas, et Pobedale sõites traktor esialgu kerkis ja seejärel langes. M-407-st üle sõites ei tundnudki, et midagi ette jäi!

[aavu]

Märjamaa (EPT?) - ralliveoautod.

Vähemalt 68-nda aasta maikuuni tehti Märjamaa EPT-s linttraktorite S-80, S-100 ja S100B kapitaali. Ühtki ralliautot sellest ajast ei mäleta. Võibolla hiljem muudeti toodangut.

[motamees]

Vähemalt 68-nda aasta maikuuni tehti Märjamaa EPT-s linttraktorite S-80, S-100 ja S100B kapitaali.

Küllap täideti riiklikku plaani ka hiljem just sarnase tegevusega.
Ralliautoid ehitati peale tööd ja igaüks ise oma tarbeks (mitte omale, nagu tänapäeval aru saada võiks ).
Kui ralliautoid võtta ehitustegevuseks, siis võiks ka Autobaasi nr 11 panna ralliautode valmistamistehase hingekirja. Neid seal valmind ilmselt oma kümmekond.

[Mister X]

Tartu Autode Remondi Katsetehase laiahaardelisest tegevusest ei tohiks unustada sedagi, et 60. aastatel teostati seal vanadele PAZ ja LAZ bussidele kapitaalremonti.

[arvi100]

Otepää Autoremonditehases tehti diiselmootorite kapitaalremonti Maz
tüüpi veoautodele.
Nipetnäpet leiab ka siit:Nõukogude autodele Eestis valmistatud varuosi.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...684&page=1

[kr8nik]

Lugesin kogu selle teema algusest peale uuesti läbi ja olen veidi hämmeldunud kui vähe me teame oma lähiminevikku. On ju käesoleva teema sisuks Eestis viimase (umbes) 50 aasta jooksul toimunud sündmused. Teemakäsitlus kipub aga olema pigem pinnapealne, laskudes kohati lausa killuviskamise tasemele. Kui me praegu ei tea Koeru või Nuia autoremonditehaste tegemistest rohkem midagi kui vaid paari lause jagu, mis saab siis saja aasta pärast? Samal ajal lööme endale uhkesti vastu rinda ja kiidame, kui kõva tehnikarahvas me oleme...
Kindlasti on olemas hoopis olulisemaid asju kui nõukogude ajal Eestis tegutsenud autoehitusettevõtted. Ma ei solvu, kui 99% inimestest ütleb, et nende jaoks on see teema absoluutselt ükskõik. Aga siinse foorumi kallakut silmas pidades ootasin veidi asisemat tulemust. Sellest siis ka minu hämmeldus, kellegi peale otseselt sõrmega osutamata.

[motamees]

Otepää Autoremonditehases tehti diiselmootorite kapitaalremonti Maz
tüüpi veoautodele.

Mul pakkuda üks lugu MAZi viimisest sinna. Seal tehti ka kogu auto kapitaalremonti.
Öhe Mazi viisin otepääle ja mootor vöttis nii palju öli, et teepeal valasin mootori seda solki mis kastitöstuki hödropaagist leidsin Igavene vedel lurr oli aga kohale jöudsin. Öösel jöudsin kohale ja otsustasin natuke enne tehast magada. Oli paks udu aga leidsin teeääres koha ja tudile. Hommikul ärgates leidsin et magasin öhe könka otsas ja ime et auto sealt öösel omapead alla ei läinud
Ja teine meenutus Tallinna kohta.
Viisin ka öhe Zilli Tallinna See isend oli nii kehvade piduritega et Tallinna sisse söites keerasin pidureid nii palju peale kui andis ja natuke rohkem ka Kohale jöudes käis toss rummudest välja

Lood copy/paste ühest kirjast.

---

... Teemakäsitlus kipub aga olema pigem pinnapealne, laskudes kohati lausa killuviskamise tasemele...

Killukestest saab kokku ju lõpuks loo. Olgu siis vähemalt killuviskamise tasemel need lookesed, kui mitte midagi.

[IIIFFFAR]

põle teemasse aga, kas ma kujutan ette või ongi nõnda:

Tagumise "kolmnurk" akna ja katuseservas oleva vahel, sääl perssekumeruse peal veel üks klaas? Reaalses elus ei mäleta, et sellist trehvand oleks.

[aavu]

http://www.parnupostimees.ee/1163362/tuu...b-ja-oskab
Eilses lehes huvitav jutt ühest restauraatorist.