Ei viitsi aeglase neti tõttu teemat tagasi kerida, et vaadata kui suur see gaasimahuti ka on, aga haagissuvilas kestab majapidamisgaasi ballon (need tavalised punased 50-liitrised ehk 18kg oli vist ) talvel enam-vähem sama kaua.
Ahi on see, mis neelab.
Suvel, kui iga päev toitu valmistada ja kütta vaja imeharva, sai neli-viis kuud hakkama.
(21-02-2010, 10:31 AM)Janka Kirjutas: ... kui suur see gaasimahuti ka on, aga haagissuvilas kestab majapidamisgaasi ballon (need tavalised punased 50-liitrised ehk 18kg oli vist ) talvel enam-vähem sama kaua...
Mul statsionaarballoon 60L. No gaasi pannakse sinna sisse umbes 50L.
Kas 50L nii vähe kaalub (18kg)? Teoreetiliselt on siis võimalik see balloon palju kiiremini tühjaks teha. 420g tunnis teeks kestvuseks umbes kaks öödpäeva.
Muide, too nimetatud kulu 420g/h on nii suur äkki ahju täiskoormusel uhades? Mingil ajal tiksutab vaikselt ju kah või kustutab leegi ka päris ära. Temp. andur peaks seda muusikat vägagi viisakalt ning säästlikult juhendama.
(22-02-2010, 00:16 AM)Janka Kirjutas: ...Muide, too nimetatud kulu 420g/h on nii suur äkki ahju täiskoormusel uhades?...
Just nii see on.
Kahe temp anduriga on võimalik mängida. Üks regullib toa temperatuuri ja teine katla temperatuuri.
Toa temperatuuri andur lülitab sisse-välja ringluspumpa. Kui katla temp tõsta liiga kõrgeks, siis ringluspump seisab kaua ja alumised õhukihid lähevad jahedaks. Selleks tulebki katla temperatuuri hoida just piiri peal - nii, et pump pidevalt töötaks.
Olingi algul selle õhu kihistumisega hädas. Tüdrukul ülal lae all palav magada. Meil all isegi jahedavõitu. Tänu Korvimehe vihjele sain sellest hädast üle. Nüüd võiks juba teistele vihjeid jagada.
Selle teema võib vist lukku panna. Täna õnnestus kummi purunemise tõttu buss karaavi küljeli panna. Kiirus polnud üldse enam suur ja õnneks ka kodu lähedal. Halb oli see, et kanderaamistiku alla juhtus just suur kivi, mis kere päris keereks vajustas. Teistkorda seda bussi enam küll ei jaksa uuesti kokku panna, aga ilma lahtivõtmata teda sirgeks ei saa ja osa kappe on ka lõhki.
Suur rõõm ikkagi see, et keegi viga ei saanud.
(Seda postitust muudeti viimati: 06-06-2010, 11:11 AM ja muutjaks oli motamees.)
Nagu Heintsi postitusest aru saada võib, on nüüd bussil rohkem kasutust. Rohkem sõitusi toob kaasa ka mingeid tehnilisi rikkeid.
Ükskord mandrile sõites panin tähele, et laadimine on kadunud. Laadimise tuli ei ole põlema hakanud, aga minu installitud riistad hakkasid mittetavapäraselt tööle. Kuna ma saan paraleelselt autole ühendada ka kongi aku, siis lobusin ma teepeal remondist. Sihtkohta jõudes lammutasin sobival hetkel geneka laiali. Tuli välja, et üks geneka hari oli kulunud oma piirnormini.
Tahtsin harja juhet nati pikemaks tinutada, polnud aga tinutuskolbi käepärast. Lõin siis vasaraga tinutuskoha natike mõlki ja sain sellega harja 1mm jagu väljapoole. Sellest täiesti piisab jälle 10000km läbimiseks.
Ringiga koju jõudes ostsin ikkagi poest uue releeregulaatori ja installisin selle vana asemele. Nüüd on mul teepeal kohe töötav asi tagavaraks võtta.
(Seda postitust muudeti viimati: 06-06-2010, 11:27 AM ja muutjaks oli motamees.)
Ka rattalaager tuli mingi aja pärast vahetada. Laagri pinna järgi vaadates on see laager läinud pikema seismise nahka. Ühe laagrisaale peal on näha kõik rullide seisu jäljed. Hiljem siis on hakanud sealt vaikselt sööma.
Laagri vahetus nagu ikka sõiduautol. Kõik detailid ainult poole suuremad.
Laagri häält kuulsin õrnalt juba palju varem. Polnud aga aega kohe seda vahetada. Siis tellisin laagri ja sobival võimalusel vahetasin ka ära.
Laagri komplekt koosneb kahest ühesugusest koonusrulllaagrist. Üks neist oli läbi. Teise panin panipaika (bussis) releeregulaatori kõrvale. Kui nii veel strateegilisi osi korjata, siis pole ka hirmu pikemate sõitude pärast.
Tegelikult olen juba läbisõidu poolest ühe euroopa turnee teinud. Nagu praktika näitab, oleks sellelt ka oma jõududega tagasi saanud. Mõni pisiremont tuleb ikke teel ette.
Tuli aga meelde ja peab südamelt ära puistama.
See lugu on nüüd suvilaautode ehitajatele kohustuslik.
Kui omale tegin, siis ei arvanud sellest pliita äratõmbe ventikast suurt midagi. Ähh, mingi peenutsemise värk. Pisike ventikas undab kõvasti, aga tolku pole suurt midagi. Rasva lendab ikke seinale ja igalepoole mujale. Kuna ta aga doonoris sees oli panin ta siiski oma kohale.
Nüüd pikal kasutusel sain alles aru, kui vajalik see undav riist on. Keeduaur pole veel kõige hullem asi, millest tuleb lahti saada. Palju hullem on siis, kui teha korraga kahe augu peal süüa. Kui siis juhtub olema palav ilm on bussis päris lämme lahti. See algeline vent suudab viia ära niipalju kuuma, et äravoolutoru on täitsa palav. Mis siis veel saaks, kui see kuumus kõik bussi jääks?
Mul kodus urrab juba kolmandamat päeva. Teine korrus, katusealune värk ja öösel kah 28 kraadi tares sooja, sest kõik akumuleerub ülakorrusele.
Ei kannatanud enam välja, sättisin frangis ostetu nüüd ülesse.
Sääl võõral maal pole ilma selliseta muhvigi teha. Hää küll, ööd jahedamad kui Eestimaal hetkel, aga kui pead valgel ajal magada saama (öösel teed tööd), siis tapab ikke ära küll.
Selle peale kostan, et meil on ülakorrusel magamistoas 30 kraadi, sestap magamegi juba mitmendat ööd bussis, kus konditsioneeriga annab enne ööd palavuse maha tõmmata.
www.kingibaar.ee | firmatekstiil ning äri- ja reklaamkingitused aastast 1994 üle EESTI!
(16-07-2010, 00:57 AM)Janka Kirjutas: No kas veel ei ihka konditsioneeri järele?
Tahtmine on taevariik, saamine iseasi.
Elame ikka veel põhjarajoonides, kus selline kuumus on ajutine asi.
Ja eks neid kogemusi saab edaspidi arvesse võetud. Peno paksus ei mängi auto kogukaalus mingit rolli.
(Seda postitust muudeti viimati: 19-08-2010, 23:10 PM ja muutjaks oli motamees.)
Nüüd tehtud ka esimene sihtotstarbeline reis - perega mööda eestimaad.
Hea rahuliku sõidu ja korraliku teega sai isegi 12,1L/100km kohta hakkama. Järgmine paagitäis aga vedas jälle 13,5 peale - pokumaal oli halb tee ja ööbimiskoha otsimisega läks aega. Kogu reisi kulu aga oli 12,7L /100km kohta.
Puhkusetuuri pikkuseks oli 1400km. Omalegi üllatuseks olen sõitnud üldse bussiga juba 11000km. Vaatasin ostmisel tehtud spidomeetri pilti ja sealt see üllatus välja tuligi.
) talvel enam-vähem sama kaua. 
Peno paksus ei mängi auto kogukaalus mingit rolli.