Jama Belarus metsaveoki kardaani veoga!!!
#1

on vaja ära vahetada lint ja seoses sellega kysimus, et kas võib panna veo jäigalt kinni pärast, st kaotan kangi ära ja keeran külje peal kinni nii kõvasti kui võimalik. Linte kulub maru palju muidu. Tänan tähelepanu eest Smile


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#2

Ikka võid,kuid alles just keeras puruks käigukastis oleva hammasratta nuudid.Väike taganemis tee võiks jääda.
Vasta
#3

Kuidas siis endal lahendatud et ei juhtuks sellis´t jama?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#4

Oli kah kunagi töövahendiks selline riist ja sai ära proovitud nii päris jäik ühendus, kus oli piduritrumlile keevitatud kõrv ja see ei lasknud pöörelda.
Sellise variandiga õnnestus kordamööda ära lõhkuda kõik jõuvõtuvõlli detailid ja korduvalt.Siis saigi tehtud sinna lülitushoova juurde kronstein ja pandud lisaks siduri servovedru.See variant lasi samuti aegajalt libisema, kuid vähemalt ei lõhkunud midagi ära.
Eelkõige tekib probleem ikkagi valest kasutamisest.
Kui teha järsemat pööret peaks käruveo põrandalt välja lülitama ja sisse sinult siis kui traktori rattad kraabivad.
Teiseks PEAB jõuvõtuvõlli otsas olev esimene kardaanliigend olema topeltristiga et ei jõnksutaks järsul pöördel ja kui ikka käru on kännu taga kinni siis ei ole mõtet jõuga proovida.
Veel on vaja vahekasti ja rehvirõhkudega mängides ajada kiirused nii täpselt kokku, et käruveo saab sisse ja välja lülitada otse sõites ka koormaga.
Peale selliste asjade tegemist ununes jõuvõtuvõll aastateks.
Vasta
#5

2 tähelepanekut.

Esiteks on russi jõusiirdevõlli ajam selline, et kõige lihtsamini vahetatav detail kaitseb keerukamate asjade lõhkumise eest. Ehk see pidurilint (mida ilmselt silmas peeti) ongi kaitseks lolli kasutamise vastu. Üsna odav, kuid tülikas vahetada.

Teiseks on käruveo korral väga oluline kasutamise mõistlikkus. Kui ikka ei liigu edasi ega tagasi, siis ei aita ka planetaaride kinnikeevitamine, kusagilt annab ikka järele. Ja siis juba rohkem remonti nõudvast kohast. Ega ilmaasjata ei ole Soomes küllalt tihti kardaan kaitsesiduri või -tihvtiga.

Masina komplekteerimisest oli juba juttu ja see on kõige alus. Kui pöörlemissagedused ei klapi, siis ei saagi selline ajam kesta.

Põhimõtteliselt on kaks võimalust.

Kõige õigem oleks õppida selle ajamiga elama. Mis muuhulgas tähendab pideval kasutamisel reguleeringu kontrollimist iga nädal või peale iga tõsisemat vägistamist. Libisemine on selle süsteemi surm!

Või vahetad russi millegi metsa jaoks paremini sobiva vastu välja. Näiteks väikese Valmeti (803 metsavarustuses oleks umbes samas hinnaklassis, 7-11 k€ Soomes, nagu kobe russ metsakohandusega). Lagunevad need ilmselt võrdselt, kuid Valmeti varuosad on vähemalt teada kvaliteediga ja töötingimused on inimväärikamad.
Või võtad mõne teise valmsitaja masina. Kuid arvesta varuosade saadavusega. Muidu täita pädeval JD-l on aeg-ajalt müstilisi laoseisu puudujääke ja ootad mingit tobedat tuhandekroonist tükki neli nädalat...
Vasta
#6

Ka Valmet ei kesta sellise käruga lammutamist.Pandi Valmet sellise Zilist tehtud käru ette ja seal läks samuti jõuvõtuvõlli lülitus lilleks.Kui Belarusil ajad nina kraavi ja vahetad misiganes jõuvõtuvõlli osa maksimaalselt tunniga, siis Valmet tõmmati päris laiali ja tööd jätkus kaheks päevaks.Pealegi tulid osad 3 päeva ja midagi seal ei sobinud ja saadeti tagasi.Lõpuks oli traktor laiali 8 päeva ja enam teda vedava käru ette ei proovitud.
Oli kunagi selline asi töövahendiks ja seal oli käruveo kardaanil 10 mm polt kaitseks.
http://www.weimer.ee/?id=24
Üldiselt oli see metsatööks peaaegu ideaalne riist.Raskuskese madalal,pikkuselt lühike,kerge ja laiade ratastega.Samuti võib ainult kiita rehve, sest isegi vastu puud minnes ei lõhkunud ei koort ega juuri.
Probleemiks olid muda täis minevad balanssiirid ja kui see muda ära külmus olid kõik neli silindrit kõverad.Selle vastu aitas külmaga rataste koos hoidmine.
Veosüsteemiga polnud seal kordagi probleeme ja vajalikul hetkel andis tähik kummil üle.Õnnetuseks sai lolli peaga ära müüdud ja teist samasugust pole veel trehvanud.
Vasta
#7

(29-03-2010, 19:14 PM)2715 Kirjutas:  Ka Valmet ei kesta sellise käruga lammutamist.Pandi Valmet sellise Zilist tehtud käru ette ja seal läks samuti jõuvõtuvõlli lülitus lilleks.Kui Belarusil ajad nina kraavi ja vahetad misiganes jõuvõtuvõlli osa maksimaalselt tunniga, siis Valmet tõmmati päris laiali ja tööd jätkus kaheks päevaks.Pealegi tulid osad 3 päeva ja midagi seal ei sobinud ja saadeti tagasi.Lõpuks oli traktor laiali 8 päeva ja enam teda vedava käru ette ei proovitud.
Oli kunagi selline asi töövahendiks ja seal oli käruveo kardaanil 10 mm polt kaitseks.
http://www.weimer.ee/?id=24
Üldiselt oli see metsatööks peaaegu ideaalne riist.Raskuskese madalal,pikkuselt lühike,kerge ja laiade ratastega.Samuti võib ainult kiita rehve, sest isegi vastu puud minnes ei lõhkunud ei koort ega juuri.
Probleemiks olid muda täis minevad balanssiirid ja kui see muda ära külmus olid kõik neli silindrit kõverad.Selle vastu aitas külmaga rataste koos hoidmine.
Veosüsteemiga polnud seal kordagi probleeme ja vajalikul hetkel andis tähik kummil üle.Õnnetuseks sai lolli peaga ära müüdud ja teist samasugust pole veel trehvanud.

Seda postitust ei saa mitte kommenteerimata jätta.Toungue Hakkame algusest.

Lolli peaga saab kõike lõhkuda. Kas sellel ZILlist tehtud haagisel ülekanne ikka sobis? On rumal süüdistada traktorit nõrkuses, kui seda lõhutakse teadlikult vale ülekandega. Aga mitte iga traktor ei ole piisava varuga projekteeritud, et vedu läbi jõusiirdevõlli taluda.

Loomulikult võib esineda tehasepraaki. Sellest ei pääse ka "päris" harvesterid.
Vale osa tellimine võib minna esinduse kapsaaeda, seda ei oska kommenteerida.

Russil saab ilma pooleks võtmata vahetada vaid planetaare ja pidurilinte. Võllivahetus vajab ikka pooleksvõtmist. Tõsi, enamasti ka riknevad just pidurilindid ja vahel ka planetaarikorvid. Selles mõttes on mugav küll.

Mis on selle RDM haagise eripära? Mitmel valmistajal on raam madal, mitmel valmistajal on vedu läbi selgroo. Balansiiride kohta ei oska öelda, näivad tavalised. Vedu rataste vahelt rullikuga on ka tuntud võte. Ning rehvid on ometi valitavad vastavalt soovile ja rahakotile.

Ega mul midagi russikasutajate vastu ole. Kui leib on vaja oma tervise arvel lauale tuua, siis sobib küll.
Aga lihtsalt aeg-ajalt kohtab ka sellist "russ on lihtsalt megahea, sest mulle tundub nii" suhtumist... Ning üsna sageli lisandub sellele "lääne traktor on saast, sest emalehmalellepoja tuttava sugulasel läks midagi pe*se..."

Lagunevad need kõik, mõni isegi rohkem, kui russ.
Vasta
#8

Kuna käru on enda jaoks ehitatud ja ei lao julmasid hunnikuid peale siis otsustasin panna lindi siiski tagant jäigalt. Käis ka üks käru omanik kes oli kõik seest kinni keevitanud ja olevat ka maru hää olnud. Igatahes katsetan selle jäigalt kinni pandud süsteemi ära. Aga igasugune nõu on teretulnud...


Hüdroveoga käru oli russil enne taga aga sellega kaks jama. Võttis russi köhima kui kinni hakkas jääma ja rehvid olid niivõrd kitsad, et käru vajus pidevalt kinni. Jutt siis Nokka kärust. Panin selle käru LKT 81 taha, aga sellega ka see jama et käru vajub lihtsalt kinni ja traktor kaabib ees tühja. Nüüd läks viimases mudaaugus rulliku otsatihend ära ja see 1300 eeku. Krõbe juu kuidagi :S

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#9

(29-03-2010, 20:50 PM)Jaanus9112 Kirjutas:  Kuna käru on enda jaoks ehitatud ja ei lao julmasid hunnikuid peale siis otsustasin panna lindi siiski tagant jäigalt. Käis ka üks käru omanik kes oli kõik seest kinni keevitanud ja olevat ka maru hää olnud. Igatahes katsetan selle jäigalt kinni pandud süsteemi ära. Aga igasugune nõu on teretulnud...


Hüdroveoga käru oli russil enne taga aga sellega kaks jama. Võttis russi köhima kui kinni hakkas jääma ja rehvid olid niivõrd kitsad, et käru vajus pidevalt kinni. Jutt siis Nokka kärust. Panin selle käru LKT 81 taha, aga sellega ka see jama et käru vajub lihtsalt kinni ja traktor kaabib ees tühja. Nüüd läks viimases mudaaugus rulliku otsatihend ära ja see 1300 eeku. Krõbe juu kuidagi :S

Väga huvitav on kuulda, kuidas jäik ajam kestab. Loodetavasti hästiCool

Mis mõõduga rehv sellel kärul all on, et kohe ää upub? Rehvirõhk? Ja palju see "mittejulm" hunnik ka puud sisaldab?
Vasta
#10

Nonii...Esimene päev sai veetud ka täna. See selline soo vedu väga raske masinale ja endalegi. Kuid süsteem toimis üle ootuste hästi. Sellise veo puhul panen kaske peale 3 tm ja kuusepalki 5-6 tm. Ja ei hakka rammima kui kinni jään. Igatahes on esialgne hea algus. Selle tervise koha pealt on nagu ta on.Eks see masin rikub tervist omajagu, aga samas unetud ööd liisingufirma kukil on ka samamoodi närvesöövad ja piinarikkad. Olen alles oma asja alustav niiet parem ei hakka kohe suuri võlgu kaela kangutama. eelmise käru rehvid olid 500 laiad, aga ega suuremaid ja laiemaid ei kannata alla pannagi.
Uuel kärul on kõik vahekastid ja värgid hästi kokku timmitud.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#11

Jätsid ikka taganemise maad ka?Russil on kahte sorti piduritruleid ja linte,vähemalt kahte sorti võibolla ka rohkem,ei tea täpselt.See mida uuemal kasutatakse sobib ka vanemale.On natuke laiema tööpinnaga,lindi materjal ka teine.Iseenesesst on russi jõuvõtuvõll võimeline puruks keerama gardaani risti näiteks heinapressil,on olnud juhuseid.Nõrgaks ei saaks seda kuidagi pidada,asi ainult reguleeringus.Kui pikalt libistada kaotab pidurilint oma töövõime,tuleb vahetada.
Vasta
#12

Meil siin küla peal üks mehike on kolm aastat vedanud ilma et linti pidi vahetama...On ka jäigalt kinni pannud lindi ja toimib.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#13

(29-03-2010, 20:42 PM)v6sa Kirjutas:  Seda postitust ei saa mitte kommenteerimata jätta.Toungue Hakkame algusest.

Lolli peaga saab kõike lõhkuda. Kas sellel ZILlist tehtud haagisel ülekanne ikka sobis? On rumal süüdistada traktorit nõrkuses, kui seda lõhutakse teadlikult vale ülekandega. Aga mitte iga traktor ei ole piisava varuga projekteeritud, et vedu läbi jõusiirdevõlli taluda.

Loomulikult võib esineda tehasepraaki. Sellest ei pääse ka "päris" harvesterid.
Vale osa tellimine võib minna esinduse kapsaaeda, seda ei oska kommenteerida.

Russil saab ilma pooleks võtmata vahetada vaid planetaare ja pidurilinte. Võllivahetus vajab ikka pooleksvõtmist. Tõsi, enamasti ka riknevad just pidurilindid ja vahel ka planetaarikorvid. Selles mõttes on mugav küll.

Mis on selle RDM haagise eripära? Mitmel valmistajal on raam madal, mitmel valmistajal on vedu läbi selgroo. Balansiiride kohta ei oska öelda, näivad tavalised. Vedu rataste vahelt rullikuga on ka tuntud võte. Ning rehvid on ometi valitavad vastavalt soovile ja rahakotile.

Ega mul midagi russikasutajate vastu ole. Kui leib on vaja oma tervise arvel lauale tuua, siis sobib küll.
Aga lihtsalt aeg-ajalt kohtab ka sellist "russ on lihtsalt megahea, sest mulle tundub nii" suhtumist... Ning üsna sageli lisandub sellele "lääne traktor on saast, sest emalehmalellepoja tuttava sugulasel läks midagi pe*se..."

Lagunevad need kõik, mõni isegi rohkem, kui russ.

Kust saab välja lugeda et välismaa traktor on saast?
Väitsin ainult et Valmetil ei anna järgi mitte sidur vaid lülitusmuhv läheb lilleks sünkroonajami ülekoormusel ja selle vahetamine pole nii lihtne kui Belarus traktoril.Samuti on Belarusile 90%tõenäosusega võimalik kahest Võru
traktoripoest saada misiganes detaili peale kabiini sõrestiku.
Kui oleks ka selline pood, kust saaks ka näiteks Valmetile 90%tõenäosusega
misiganes detaili peale kabiini kätte ilma tellimata, siis ilmselt oleks ka välismaa tehnika osakaal siin suurem.
Kui ikka Vastseliinast peab pealinna minema osasid tooma ja seda asja ei pruugi ka olemas olla, siis ei ole ju mõistlik pidada lääne tehnikat.
Ei ole see Belarus kaugeltki ideaalne masin, kuid teda on võimalik käigus hoida ja remont on lihtne.
Vasta
#14

Täna esimene tagasilöök...Sai liiga väike kardaani rist pandud ja krõpsti pooleks...Nüüd olek vaja panna munakasliigendiga rist.

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#15

Kas kellelgi oleks pakkuda hüdroveoga käru suurte ratastega? sooviks LKT le korraliku käru taha panna kuna praegu kitsaste rehvidega käru ja see maa peal ei püsi.

http://www.osta.ee/5276824 Midagi sellist, aga pole vaja tõstukit, stoikasid ega pöördsilindreid

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#16

Kas poleks majanduslikult kasulikum osta ainult 750x21,5 rehvid?
Vasta
#17

Kuid sellega tekib probleem mahtumisega ehk? Paen seda asja uurima. Palju uued veorulli mootorid muidu maksta võiksid? On keegi ostnud?

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#18

Kunagi oli küll plaanis osta kuid eelarve ei lubanud.
Eestist oleks saanud sellise nagu väiksele Nokka kärule tehases pandi kätte
8500 eest+käive.
Inglismaalt oleks 9000 eest saanud suurema mootori+postikulu.
Lõpuks sai see asi ümber tehtud kardaaniveo peale ja see oli õige otsus.
Ei ole see hüdrovedu ikka õige asi.Ei lähe see ühegi käiguga täpselt kokku ja talvel ja mudas on asi veel eriti hull.Kui ikka satub selline üle mudase põllu vedamine kus jääb pisut puudu, et traktor ise liiguks ja siis sõidad 1,5 km 4km/h ja kohale jõudes jahutad vee ja lumega õlipaaki.
Praegu selline õnnetus käes ja läheb varsti ehituseks või müügiks.
Vasta
#19

Olen mõelnud LKT pikemaks teha ja korv sinna peale ehitada, aga praegu ajast ja kohast ka puudus kus selllist tööd teha

Mina olengi 87 aasta parim väljalase Wink
Vasta
#20

Kuna sellele riistale pole väidetavalt varuosi saada, siis mina isiklikult ei saa küll aru miks ehitada ümber asja mille remont võib teadmata ajaks venima jääda.Pealegi kui panna ka taha kaks silda, siis esiots upub tal nagunii ja ikka on tegemist pooliku asjaga.
Sai kunagi jälgitud ilma esisillata Belarus traktori ponnistusi pehmel maal ja esiots oli tal pidevalt maa sees.
Paraku saavad suured tegijad kõik paremad langid omale ja järgi jäävad kas väikesed või siis pehme maaga langid.Vähemalt mei lõunas on nii.
Pigem täita ära see tühik ja panustada soiste ja väikeste lankide tegemisele.
Väikeste lankide jaoks peab vedaja olema tänavalegaalne ja soo jaoks laiade rataste ja veel parem lintidega.
Neile nõuetele vastab kõige paremini põllumajandustraktor ja võimalikult suure
rataste vahega kardaaniveoga käru.
Meil siin liigub üks selline,millele pannakse taha riisikombaini rattad ja kärule lindid alla ja veab ta ära ka sellised kohad kus maa ei kanna ka ATVd.
Tagarehvid on umbes meetri laiused ja kärul on all 750x21,5 rattad ja lindid on ise tehtud tavalisest suurest ketist ja ümartorudest.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 11 külali(st)ne