Jesper, selle asjaga on nii, et
Viini teelikluse konventsioon ütleb suhteliselt selgesõnaliselt:
Tsitaat:Kõik rahvusvahelises liikluses osalevad sõidukid peavad vastama oma registreerimisriigis nende esmasel kasutuselevõtul kehtinud tehnilistele nõuetele.
Lisa 5 ehk tehnilised nõuded kohta käib aga see:
Tsitaat:62. Käesolevat lisa ei kohaldata esmakordselt registreeritud mootorveokite ja niisuguste haagiste suhtes, mis on osalisriigi territooriumil kasutusele võetud enne käesoleva konventsiooni jõustumist või kahe aasta jooksul pärast selle jõustumist, tingimusel et need sõidukid vastavad I, II ja III osa nõuetele 1949. aasta teeliikluse konventsiooni lisas 6.
Üks on kindel: Eesti Vabariik ühines sellega 1991 ja lisadega 1993 ehk kõik enne seda regatud asjad ei käi kohe üldse selle alla. Teine asi on siis vanatehnika poolelt näiteks vanad Nõukaaegsed autod, näituseks minu mosse paberites on esmane regamine 01.01.1966 ehk kõnealust konventsiooni polnud ja vaadata saab vaid 1949 aasta oma lisa 6.
Seega 99% julgusega võib väita, et varustades oma vana Mosse puuride/toolide/trakside ja kõige muuga, võib ülevaatuspunktile, arklasele ja mendile kanistri ja tikud ulatada. Suunatuled pole kohustuslikud, taga 1 punane + 2 helkurit, 1 mehaaniline klaasipühkija (ei tohi olla vaid juhi liigutatav), signaal jne, ehk vanakool. Rool, rattad, mingisugune sumpa, asi peab olema töökorras ja enam-vähem terve. Rohkem nõudeid ei ole.
Omaette küsimus on tänases riigi mõistes ja öiroseadustes: kas mitte kogu öiroLiitu ei loeta peale ühinemist "Üheks riigiks" ehk kui miski masin on arvele võetud Rootsis või Soomes näiteks 1964, siis on ta ka Eesti jaoks 1964 sõltumata sellest, mille ark regtunnistuse väljastamisel esmase regamise ajaks paneb. Seda võiks mõni jurist ju kommenteerida, kes neis euroasjades rohkem kodus. See käib siis äsjatoodud vanakeste kohta.
Põhimõtteliselt jagunevad autod siis nii:
kuni 1926 toodetud, tõldautod ja parajad vankrid pea olematute nõudmistega.
1926-1949 autod, Pariisi 1926 aasta konventsioon, pisut juba moodsamad nõuded aga siiski suhteliselt algelised 21.sajandi kontekstis
1949-1968 autod, Genfi 1949 konventsioon, näiteks üle 750 kg haagiste pidurid jne, veel tiba kangemad tehnilised nõuded tuledele etc
1968-edasi, Viini konventsioon, vastavalt tehnikaarengule on siin tehtud ajapikku täiendusi ja Eesti jaoks on veel üks tärmin:
1991-edasi, sellega liitumise aeg. Määrusega 50 on veel seda jagatud enne ja pärast 1997 arvele võetud masinad, ehk siis 1991-1997 autod, mis käivad 1949 aasta tehniliste alla on hetkel suhteliselt hall ala, rääkimata peale 1997 toodud samasugustest.
On veel üks tärmin: 1958 Genfi kokkulepe, mis hakkas reguleerima-ühtlustama erinevate maad ehitajate lahendusi ehk kurikuulus E-reegel ja vastav tähis.
Ja veel on üks "pull lugu" ka selle
1949 aasta konventsiooniga: nimelt ei ole Saksamaa suure autotootjamaana sellega mitte kunagi ühinenud ja NLiit ühines 1959 (ehk ka EestiNSV). Isegi siit tulevad veel autode ehituses vahed sisse. See on ka aeg, kuskohast hakati Venemaal äkitselt nõudma miilitsa poolt "almade" jms ümbertegemist tulede kohalt jne. Tegija-riik on Kirgiisia - neile jõudis aasta 1949 kohale aastaks 1994
Kuid kõige kuumemad mehed on ikka rätipead: Emiraadid võtsid selle vastu 2007
Igasuguse loogika põhjal rahvusvahelistest kokkulepetest peaks Eesti liikuvtehnika tehnilised nõuded just täpselt nii peenelt lahti olemagi kirjutatud. Tegelikult pole see üldse ju raske ja kõik, mis polnud keelatud, oli lubatud. Ja mis oli kohustuslik, peab olema pluss kustuti/kolmnurk jms sõidukisse lihtsalt sisse pandav varustus ja moodne motokiiver.