Aastaaeg selline, et peab metsa söidukiga minema hakkama, puid vedama. Ilmnes aga selline asi, et tagumine vasem rehv vajub tühjaks ca nädalaga. Egas kedagi, varuratas maha ning alla. Olgugi, et varuratas on "kalasaba" mustri töttu möeldud vaid paremale poole, ei tee ta miskit paha ka vasemal olles, ongi kindlam pehmel maastikul tagurdada, siis vähemasti üks kumm veab mustriga.
Olgugi, et mind Volga poest välja visati tookord, ostis mo söber mulle säält kokku kolm veljevötit. Nüüd siis sai ka viimane puruks keeratud. Ei lahtistand ta ühtki mutrit vaid lihtsalt oma käejöuga originaal heebli jöuölaga keerates tegi pröks, nagu oleks malmist tehtud:
Önneks on mul ikkagi olemas too vene originaal nöukogudeajast, mille naabrimehe pööningult leidsin. Sellega sai siis töö tehtud.
Miks rehv tühjaks läks veel ei tea. Panin hetkel ventiili sisse ning lasin 3 bar survet, eks hiljem vaatan, kas vähenend. Vöimalus ka see, et ei pidanud tolle tsentraalpumpamissüsteemi rehvikraani kummitihend. Paistab ta päris päevinäinud:
Kes veel pole lammutanud, kraan iseenesest suht lihtsa ehitusega. Rehvi sisekummi-torust vötab kinni kummitihend millele mutriga keeratakse läbi seibi press pääle, kummi ümbritsev osa nati koonuses, öhu suleb metallkuul vasta metalli (kraani korpus on pronksist). Kraani avamise völli tihendatakse samuti kui teises otsas vöetakse siselohvi torust kinni:
Seniks, kuni kraan küljest ära, panin siselohvile ventiili ja korgi ette: