Vene linttraktorid ja muud mullatöömasinad...

Tiit, vaidlen vastu. Võib õpetajate, arstide või kohtunike palku taevani tõsta, midagi ei muutu paremaks. EV majandusolukorral pole häda midagi, võiks parem olla, kuid saab ka nii hakkama. Sellist huvi, fanatismi on vaja kui ma lähikonnas tean T.T-l olevat. Mu naabrimees kõnnib praegu süngena ringi- müüs kunagi vintsiga jossi 13 tuhandega aga nüüd oleks 63 T (endises rahas) saanud... Neid ei muuda, loota on vaid järgmise põlvkonna mõistlikkusele. Jätkem siis midagi kuuri-küüni alla, tagahoovi neilegi või annetage muuseumile.
Vasta

(04-06-2011, 15:25 PM)pen.skar Kirjutas:  müüs kunagi vintsiga jossi 13 tuhandega aga nüüd oleks 63 T (endises rahas) saanud...

Usun, et leiva hind on sama ajaga sama % tõusnud.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

SA insenervägede tehnika (Eesti sõjaväes kutsutakse vist -pioneerid-), enamuste kangide ja rooli taga olen ka istunud ja miskil määral "tööd" teinud (BAT-M; IMR jne. kõigi õigeid nimetusi enam ei mäleta), kardan et pioneerid võivad kadedust tunda.
http://englishrussia.com/2009/02/17/russ...-hardware/
Vasta

(01-06-2011, 20:50 PM)krossifänn Kirjutas:  
(28-05-2011, 14:52 PM)E303 Kirjutas:  Vastseliinas asuv joss on ikka alles ja tema koht oleks muuseumis.Sest selliseid ürgseid tross tõstesüsteemiga masinaid palju säilinud pole.
Jah üks vägagi sobilik muuseum siiski on, kus taoline eksemplar puudub.Maanteemuuseum nimelt.Muud tehnikat seal küllaga aga teedeehitustel üht "tegijamat venda" jossi poleSad...
käisin siis seda jossi vaatamas ja ongi olemas. Ise miljon korda mööda sõitnud ja pole näinud ... uurisin välja omaniku ja rääkisin ka temaga. Olla isegi mõned aastat tagasi veel käima pandud jne. Äkki õnnestub muuseumil leida kusagilt paras summa ja see masin ekspositsiooni saada.

Rain Rikas
Eesti Maanteemuuseumi peavarahoidja
rain.rikas@mnt.ee
Vasta

Olen leidnud niipalju aega,et seda teemat lugeda ja panin tähele järgmist asja. Nimelt ei pannud ma tähele,et keegi oleks maininud DT-54 A-d. Ma kahjuks ei oska täpselt öelda,et mis aastast oli mudelivahetus. Võibolla keegi teadjam valgustab selles osas.
Nimelt on mu enda DT-54 A toodetud Harkovis 1958 a. Traktoril puudub hüdrosüsteem,kuid kabiinis on olemas kohad jagaja jaoks. Erinevused viimaste väljalasetega on ka märgatavad. Näiteks on traktoril peal lindijooks,mis uuema DT-54 A ja T-74 omaga kokku ei sobi. Teine erinevus on kärurataste kujus. Samuti on minu traktoril küljes tiheda hambaga tagatähikud,mida ka juba uuematel samat marki traktoritel näha pole. Kindlasti on erinevusi teisigi.
Nüüd aga suurem erinevus. DT-54 esimestel mudelitel ja uuematel on see,et esimestel polnud piduripedaale. Sidur ja pidur olid kõik viidud kangide alla. Algul lahutas,põhjast pidurdas. Samuti polnud traktoril ühtegi klaasi ees ja küljed olid täiesti lahti.Puudus hüdrosüsteem. Sellise traktoriga töötas vanasti minu isa August.
Praegust huvitab mind aga selline asi. Minu teisel traktoril on peal nn.Stalingradi kabiin,millel uksed käivad karpidesse. Traktoril on juba peal hüdrosüsteem.
Pilt selline:


[Pilt: 1788260134df13_l.jpg]


Kuna tegu DT-54 A-ga,siis kas sellise kabiiniga oli Volgogradis selliseid palju toodetud. Omateada pole sellise kabiiniga traktoreid väga massiliselt meil liikvel olnud. Säilinud veel vähem. Siit ka küsimus-kas keegi oskab midagi lisada?
Vasta

(16-06-2011, 13:03 PM)Maanteemuuseum Kirjutas:  
(01-06-2011, 20:50 PM)krossifänn Kirjutas:  
(28-05-2011, 14:52 PM)E303 Kirjutas:  Vastseliinas asuv joss on ikka alles ja tema koht oleks muuseumis.Sest selliseid ürgseid tross tõstesüsteemiga masinaid palju säilinud pole.
Jah üks vägagi sobilik muuseum siiski on, kus taoline eksemplar puudub.Maanteemuuseum nimelt.Muud tehnikat seal küllaga aga teedeehitustel üht "tegijamat venda" jossi poleSad...
käisin siis seda jossi vaatamas ja ongi olemas. Ise miljon korda mööda sõitnud ja pole näinud ... uurisin välja omaniku ja rääkisin ka temaga. Olla isegi mõned aastat tagasi veel käima pandud jne. Äkki õnnestub muuseumil leida kusagilt paras summa ja see masin ekspositsiooni saada.

Transa Vastseliinast muidugi on argument...
Pivarootsis vedeleb ka taoline:



Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

loll on loll olla.
Vasta

HmmRolleyes Loll on tõesti loll olla aga kus see Pivarootsi täpsemalt asub? Läänemaal kuskil?
Joss paistab päris kompuSmile Vähemalt viimasel ajal liikunud(pole kuhugi võssa kasvanud) Ja mudeliks jälle T-100M. väljalaskeaasta kuni 1974.
Kõige parem variant (muuseumi ja kuusakoskiSad ) asemel oleks et see eksemplar jääkski töömasinaks. Näit.talvel valla teid lumest lükkama.
Aga noh see juba jossiomaniku,valla jms. asjapulkade otsustada.
Igatahes sooviks sellele masinale veel pikka teenistust ja eluigaBig Grin
Vasta

(07-08-2011, 22:31 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Olen leidnud niipalju aega,et seda teemat lugeda ja panin tähele järgmist asja. Nimelt ei pannud ma tähele,et keegi oleks maininud DT-54 A-d. Ma kahjuks ei oska täpselt öelda,et mis aastast oli mudelivahetus. Võibolla keegi teadjam valgustab selles osas.
Nimelt on mu enda DT-54 A toodetud Harkovis 1958 a. Traktoril puudub hüdrosüsteem,kuid kabiinis on olemas kohad jagaja jaoks. Erinevused viimaste väljalasetega on ka märgatavad. Näiteks on traktoril peal lindijooks,mis uuema DT-54 A ja T-74 omaga kokku ei sobi. Teine erinevus on kärurataste kujus. Samuti on minu traktoril küljes tiheda hambaga tagatähikud,mida ka juba uuematel samat marki traktoritel näha pole. Kindlasti on erinevusi teisigi.
Nüüd aga suurem erinevus. DT-54 esimestel mudelitel ja uuematel on see,et esimestel polnud piduripedaale. Sidur ja pidur olid kõik viidud kangide alla. Algul lahutas,põhjast pidurdas. Samuti polnud traktoril ühtegi klaasi ees ja küljed olid täiesti lahti.Puudus hüdrosüsteem. Sellise traktoriga töötas vanasti minu isa August.
Praegust huvitab mind aga selline asi. Minu teisel traktoril on peal nn.Stalingradi kabiin,millel uksed käivad karpidesse. Traktoril on juba peal hüdrosüsteem.
Pilt selline:


[Pilt: 1788260134df13_l.jpg]


Kuna tegu DT-54 A-ga,siis kas sellise kabiiniga oli Volgogradis selliseid palju toodetud. Omateada pole sellise kabiiniga traktoreid väga massiliselt meil liikvel olnud. Säilinud veel vähem. Siit ka küsimus-kas keegi oskab midagi lisada?
Tere.Kas techstroy.ru infot oled uurinud? Äkki leiad sealt mõned vastused.
http://www.techstory.ru/trr/dt54a_tech.htm
http://www.techstory.ru/trr_foto/trr_vgtz_dt54_58.htm
Skännisin sisse ka põllumajandus käsiraamatustust andmed ДT-54A kohta.
http://picasaweb.google.com/118166576673...4559968562
http://picasaweb.google.com/118166576673...9988053074
Kusjuures huvitav et selle raamatu ostsin umb.25 aastat tagasi Tartust Riiamäe antikvariaadist.Maksis 50 kopikat.Eelmine nädal külastasin sedasama poodi ja samasugune raamat on ka praegu saadaval Smile Krooni hind oli vist 177 ja uut raha 12€.

Vasta

(08-08-2011, 01:44 AM)krossifänn Kirjutas:  
(07-08-2011, 22:31 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Olen leidnud niipalju aega,et seda teemat lugeda ja panin tähele järgmist asja. Nimelt ei pannud ma tähele,et keegi oleks maininud DT-54 A-d. Ma kahjuks ei oska täpselt öelda,et mis aastast oli mudelivahetus. Võibolla keegi teadjam valgustab selles osas.
Nimelt on mu enda DT-54 A toodetud Harkovis 1958 a. Traktoril puudub hüdrosüsteem,kuid kabiinis on olemas kohad jagaja jaoks. Erinevused viimaste väljalasetega on ka märgatavad. Näiteks on traktoril peal lindijooks,mis uuema DT-54 A ja T-74 omaga kokku ei sobi. Teine erinevus on kärurataste kujus. Samuti on minu traktoril küljes tiheda hambaga tagatähikud,mida ka juba uuematel samat marki traktoritel näha pole. Kindlasti on erinevusi teisigi.
Nüüd aga suurem erinevus. DT-54 esimestel mudelitel ja uuematel on see,et esimestel polnud piduripedaale. Sidur ja pidur olid kõik viidud kangide alla. Algul lahutas,põhjast pidurdas. Samuti polnud traktoril ühtegi klaasi ees ja küljed olid täiesti lahti.Puudus hüdrosüsteem. Sellise traktoriga töötas vanasti minu isa August.
Praegust huvitab mind aga selline asi. Minu teisel traktoril on peal nn.Stalingradi kabiin,millel uksed käivad karpidesse. Traktoril on juba peal hüdrosüsteem.
Pilt selline:


[Pilt: 1788260134df13_l.jpg]


Kuna tegu DT-54 A-ga,siis kas sellise kabiiniga oli Volgogradis selliseid palju toodetud. Omateada pole sellise kabiiniga traktoreid väga massiliselt meil liikvel olnud. Säilinud veel vähem. Siit ka küsimus-kas keegi oskab midagi lisada?
Tere.Kas techstroy.ru infot oled uurinud? Äkki leiad sealt mõned vastused.
http://www.techstory.ru/trr/dt54a_tech.htm
http://www.techstory.ru/trr_foto/trr_vgtz_dt54_58.htm
Skännisin sisse ka põllumajandus käsiraamatustust andmed ДT-54A kohta.
http://picasaweb.google.com/118166576673...4559968562
http://picasaweb.google.com/118166576673...9988053074
Kusjuures huvitav et selle raamatu ostsin umb.25 aastat tagasi Tartust Riiamäe antikvariaadist.Maksis 50 kopikat.Eelmine nädal külastasin sedasama poodi ja samasugune raamat on ka praegu saadaval Smile Krooni hind oli vist 177 ja uut raha 12€.

No enam-vähem on asi selge. Tänud!
Tuleb välja,et radikas on vahetatud. Sest ette on pandud Harkovi oma. Peaks siis olema Stalingradi tehase kirjaga. Vaevalt,et Harkov tootis sellise kabiiniga varianti?
Üldse tundub imelik,et suure venemaa peale pole foorumites vanemate vene traktorite kohta piisavalt pilte. Paljud on meie meeste poolt saadetud. Smile Kas pole pandud,või mõni muu põhjus.
Küsimus suurele ringile:
Kas keegi on sellega kursis,kus asub raaminumber traktoril KD-35 ja kas on mingi võimalus muud moodi kindlaks teha,millal traktor tehtud ?
Tänud ette!
Vasta

(08-08-2011, 00:08 AM)krossifänn Kirjutas:  HmmRolleyes Loll on tõesti loll olla aga kus see Pivarootsi täpsemalt asub? Läänemaal kuskil?
Joss paistab päris kompuSmile Vähemalt viimasel ajal liikunud(pole kuhugi võssa kasvanud) Ja mudeliks jälle T-100M. väljalaskeaasta kuni 1974.
Kõige parem variant (muuseumi ja kuusakoskiSad ) asemel oleks et see eksemplar jääkski töömasinaks. Näit.talvel valla teid lumest lükkama.
Aga noh see juba jossiomaniku,valla jms. asjapulkade otsustada.
Igatahes sooviks sellele masinale veel pikka teenistust ja eluigaBig Grin

Läänemaal jah, Virtsu lähedal.
Seisab seina ääres ja arvata on vist ikka talvel tööd teinud tõesti. Sihuke vägagi tundra ümberringi, tsivilisatsiooni teemeistrid sinna vist väga ei satu.



Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

loll on loll olla.
Vasta

1958 aasta DT-54 A lindikilbid näevad välja sellised:


[Pilt: 19182859e6aa64_l.jpg]

Kilbi peale valatud märge kuu ja aasta kohta reedavad traktori vanust. Need on siis valmistatud peale 07. 58 a. Traktor on siis tehasest tulnud peale seda. See on kindel,et lindijooksu pole vahetatud,kuna traktoril oli töötunde 1500 ringis ja selles asutuses palju ei tarvitatud. Oleks selliseid kilpe kellegil pakkuda,vahetaks kasvõi uuemat tüüpi kilpide vastu.
Tagatähik,mis siis on tiheda hambaga näeb välja selline:


[Pilt: 19182861650036_l.jpg]


Sellised tähikud olid siis vanematel mudelitel. Olen selliseid peale oma masina näinud veel ainult H. Prosti traktoril.
Tähelepanu tahaks juhtida tagatähiku kapslil mingile märgile,mis on punast värvi. Välja sealt enam miskit ei loe. Siit ka küsimus,et kas kellegil on miskit teada,mis märk see on ja mille jaoks? Tänud ette!
Vasta

Vaevab mind küsimus, mis otstarve on/oli sellel klaasist settepotil DT-55 õhupuhasti all? Poisikesepõlvest see küsimus meelen, aga pole kunagi osanud teadjameeste käest küsida ja neid teadjaid pole ka palju.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta

(09-08-2011, 10:04 AM)kolz Kirjutas:  Vaevab mind küsimus, mis otstarve on/oli sellel klaasist settepotil DT-55 õhupuhasti all? Poisikesepõlvest see küsimus meelen, aga pole kunagi osanud teadjameeste käest küsida ja neid teadjaid pole ka palju.

Kuuuuleeee,kunas Sa mu õue peal käisid.......Smile

See on siis ikka õhu puhastamiseks tehtud. Eelpuhasti õliga. Traktor pildil on ikka DT 54 A. Kasutati ka vast 55-l.
Vasta

Toungue, mõõda neti kolades, võib nii mõndagi erilisse kohta ära eksida.
Aga oskad sa õelda mismoodi õhk seal õhuvõtjas liikub. Tööpõhimõte jääb arusaamatuks. Mingit tsükkloni laadset asja seal vist ei ole?
Üks varjant oleks ka see, et settepoti klaas kehti õliseks ja sinna kleepunud tolmu järgi nähti õhupuhasti õli mustust????Sad
Aga palju sinna ikka tolmu settida sai, sest selles väikses õhuvõtjas oli /on ikka päris korralik tõmme.
Vasta

(09-08-2011, 10:39 AM)kolz Kirjutas:  Toungue, mõõda neti kolades, võib nii mõndagi erilisse kohta ära eksida.
Aga oskad sa õelda mismoodi õhk seal õhuvõtjas liikub. Tööpõhimõte jääb arusaamatuks. Mingit tsükkloni laadset asja seal vist ei ole?
Üks varjant oleks ka see, et settepoti klaas kehti õliseks ja sinna kleepunud tolmu järgi nähti õhupuhasti õli mustust????Sad
Aga palju sinna ikka tolmu settida sai, sest selles väikses õhuvõtjas oli /on ikka päris korralik tõmme.

Asi käib nii:
Nimelt sinna klaaspotti pannakse õli sisse. Kindlasti vist mitte ääreni täis. Selle kumera plekist kupli all on siis kaldu ribid,kust õhk läbi käib. Tekib vast mingi pööris ja õhk ringleb seal sees,või vähemalt siis möödub sealt õlipoti juurest. Tolm muidugi sadestub siis õli sisse. Aitab puhastada.
Targemad mehed võiksid siis ka kommenteerida,kas asjad ikka nii on?Rolleyes
Vasta

(09-08-2011, 11:06 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(09-08-2011, 10:39 AM)kolz Kirjutas:  Toungue, mõõda neti kolades, võib nii mõndagi erilisse kohta ära eksida.
Aga oskad sa õelda mismoodi õhk seal õhuvõtjas liikub. Tööpõhimõte jääb arusaamatuks. Mingit tsükkloni laadset asja seal vist ei ole?
Üks varjant oleks ka see, et settepoti klaas kehti õliseks ja sinna kleepunud tolmu järgi nähti õhupuhasti õli mustust????Sad
Aga palju sinna ikka tolmu settida sai, sest selles väikses õhuvõtjas oli /on ikka päris korralik tõmme.

Asi käib nii:
Nimelt sinna klaaspotti pannakse õli sisse. Kindlasti vist mitte ääreni täis. Selle kumera plekist kupli all on siis kaldu ribid,kust õhk läbi käib. Tekib vast mingi pööris ja õhk ringleb seal sees,või vähemalt siis möödub sealt õlipoti juurest. Tolm muidugi sadestub siis õli sisse. Aitab puhastada.
Targemad mehed võiksid siis ka kommenteerida,kas asjad ikka nii on?Rolleyes

Tegelikult ei panda sinna klaaspotti õli,vaid see peab olema puhas ja kuiv.Õhupuhastisse kupli allosas olevatest avadest sisseimetav õhk liigub esmalt vastu kuplit ja tsentrifuugi põhimõttel lähevad raskemad tolmuosad mööda kupli sisepinda settepotti.Seda tuli eeskirjade kohaselt puhastada igapäevase hoolduse käigus,eriti tolmustes tingimustes töötamisel vajaduse korral sagedamini.
Muide minu 1998.a.MF6190-l oli klaasist suur tolmukogumispott kapotil ja see toimis vägagi efektiivselt.Hinnanguliselt püüdis kinni 90% tolmust.
Vasta

(09-08-2011, 17:16 PM)Vana7 Kirjutas:  
(09-08-2011, 11:06 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  
(09-08-2011, 10:39 AM)kolz Kirjutas:  Toungue, mõõda neti kolades, võib nii mõndagi erilisse kohta ära eksida.
Aga oskad sa õelda mismoodi õhk seal õhuvõtjas liikub. Tööpõhimõte jääb arusaamatuks. Mingit tsükkloni laadset asja seal vist ei ole?
Üks varjant oleks ka see, et settepoti klaas kehti õliseks ja sinna kleepunud tolmu järgi nähti õhupuhasti õli mustust????Sad
Aga palju sinna ikka tolmu settida sai, sest selles väikses õhuvõtjas oli /on ikka päris korralik tõmme.

Asi käib nii:
Nimelt sinna klaaspotti pannakse õli sisse. Kindlasti vist mitte ääreni täis. Selle kumera plekist kupli all on siis kaldu ribid,kust õhk läbi käib. Tekib vast mingi pööris ja õhk ringleb seal sees,või vähemalt siis möödub sealt õlipoti juurest. Tolm muidugi sadestub siis õli sisse. Aitab puhastada.
Targemad mehed võiksid siis ka kommenteerida,kas asjad ikka nii on?Rolleyes

Tegelikult ei panda sinna klaaspotti õli,vaid see peab olema puhas ja kuiv.Õhupuhastisse kupli allosas olevatest avadest sisseimetav õhk liigub esmalt vastu kuplit ja tsentrifuugi põhimõttel lähevad raskemad tolmuosad mööda kupli sisepinda settepotti.Seda tuli eeskirjade kohaselt puhastada igapäevase hoolduse käigus,eriti tolmustes tingimustes töötamisel vajaduse korral sagedamini.
Muide minu 1998.a.MF6190-l oli klaasist suur tolmukogumispott kapotil ja see toimis vägagi efektiivselt.Hinnanguliselt püüdis kinni 90% tolmust.

Tõde siis selgunud. Pean tunnistama,et mulle uudis.... et õli ei pandudki. Enda traktoril on näha,et õli kellegi poolt sisse pandud. Võibolla sellel õli lisamisel ikka mingi mõte oli. Ega see paha ei tohiks teha,sest õli seob ju tolmu küll. Võibolla meeste enda rats.
Vasta

No näe, vastus ühe päevaga käes. Smile, tänud teadjameestele.
Vasta

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid266407
Sama põhimõttega on Ikarusel kuiv tolmueraldus enne paberfiltrit.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Mõned pildid vene inseneride ja ratsiolaniseerijate loomingust.
Disain pole just kõige parem aga peaasi et oma eesmärki teenis.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                       

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne