[Basilio]

Tegelikult oligi VEF201(202) parim raadio millega Ameerika häält kuulata. Kõrgema klassi raadiod ei sobinud oma suure ribalaiuse ja automaathäälsetuse tõttu, madalama klassi omad olid liiga tuimad.

Võibolla olenes ka asukohast, aga siin, Pärnu külje all, oli vana, lampidega Estonia etem kui VEF-i vend Spidola. Ehk oli asi antennis, ei tea. Oli selline krussis traat, mis kardinapuu külge käis.

[Simmerling]

Kas keegi teab, et mis asi asus praeguse Kullo taga Mustamäel? Seal oli ka mingi sõjaväeline värk ja hull antennimets koos sideautodega. Maja ise oli päris väike ja mingit suurt kaadrit seal ei hoitud.

Kullo oli punasel ajal pioneeride palee ja see antennimets seal maja taga oli pioneeride palee raadioringi antenniväli. Eestvedajad olid tegijad mehed ja arvestatavad tegijad raadioamatöörinduses. Üritasid oma teadmisi ka lastele edasi anda. Ei mingit punast sõjaväge.

[Regardman]

Kas keegi teab, et mis asi asus praeguse Kullo taga Mustamäel? Seal oli ka mingi sõjaväeline värk ja hull antennimets koos sideautodega. Maja ise oli päris väike ja mingit suurt kaadrit seal ei hoitud.

Kullo oli punasel ajal pioneeride palee ja see antennimets seal maja taga oli pioneeride palee raadioringi antenniväli. Eestvedajad olid tegijad mehed ja arvestatavad tegijad raadioamatöörinduses. Üritasid oma teadmisi ka lastele edasi anda. Ei mingit punast sõjaväge.

Pigem oli küll punavärk. Kollane ühekordne maja territooriumiga Algi ja Räägu nurgal. Ise mäletan küll vaid maja varemeid ja garaaži jäänuseid.

[Külahull]

Kas keegi teab, et mis asi asus praeguse Kullo taga Mustamäel? Seal oli ka mingi sõjaväeline värk ja hull antennimets koos sideautodega. Maja ise oli päris väike ja mingit suurt kaadrit seal ei hoitud.

Kullo oli punasel ajal pioneeride palee ja see antennimets seal maja taga oli pioneeride palee raadioringi antenniväli. Eestvedajad olid tegijad mehed ja arvestatavad tegijad raadioamatöörinduses. Üritasid oma teadmisi ka lastele edasi anda. Ei mingit punast sõjaväge.

Pigem oli küll punavärk. Kollane ühekordne maja territooriumiga Algi ja Räägu nurgal. Ise mäletan küll vaid maja varemeid ja garaaži jäänuseid.

Täiesti raudselt olid hoovis Zil 131 baasil sideautod ja neid oli mingi 5-6 vähemasti. Mundrites vanad tatsasid ka aeg-ajalt hoovis ringi ja päris kindlasti ei olnud need pioneerid. Kullo antennid olid Kullo katusel ja need olid ikka hulka väiksemad. Väikse maja antennid olid sellised kalamõrra moodi (andku raadioamatöörid ja spetsialistid mulle andeks)

[valdo]

Segamiseks kasutati "maha surutud lainet", mis saavutati erilise antennide ehitusega. Probleem oli selles, et nii Ameerika Hääl kui ka Vaba Euroopa olid ametlikult registreeritud sagedustel toimivad legaalsed saatjad ja rahvusvahelised konventsioonid keelasid siis (ja ka tänapäeval) segamise. Seega ei tohtinud rahvusvahelise skandaali ohu tõttu segaja signaal olla tuvastatav väljapool N Liidu territooriumi. Kuna riigi siseselt kontrollisid eetri puhtust ju "omad", siis siin probleemi ei olnud. Tänu sellele maha surutud lainele ulatus segajate mõju ca 30 km kaugusele mastist. Kaugemale ei tohtinud asja levida lasta, muidu oleks rootslased ja võib olla isegi soomlased võinud kisa tõsta, sest normaalselt levival lühilainel on omadus ionosfäärist tagasi peegelduma hakata ja nii ümber maailma levida.
[...]
1986 aastal aga lõpetati (vähemalt Eestis) segamine ära.

Ameerika Hääle ja Vabadusraadio (ca 1982-83 nimetati see ümber Vaba Euroopaks) intensiivne ja pidev segamine algas üsna vahetult 1980. aasta olümpiamängude järel, kui mu mälu mind ei peta, siis 1980. aasta sügisest. Minu jaoks oli see halb üllatus, sest olin alates 1979. aasta jõulutest (mil N.Liit Afganistani sõjaliselt sisse läks) nende jaamade pidev kuulaja.

Samas, tõenäoliselt eelnimetatud põhjustel, oli segamise intensiivsus ja maht eri aegadel erinevad ning reeglina andis välja peilida asendi, kus oli võimalik mürina vahel jutust aru saada. Peilimine seisnes nii raadio asendi valikus kui ka lainete valikus - anti ju neid saateid eetrisse mitmel sagedusel ehk tollase kõnepruugi järgi lainepikkustel 25, 31, 41, 49 ja 75 meetrit. Enamikel siinses kaubandusvõrgus müüdud raadiotel olid need lühilainealad kõik olemas ning tavaliselt sai siis otsitud neist viiest seda lainepikkust, kus segaja mõju väiksem oleks.

Mäletan, et millalgi 1982.-84. aasta paiku (kes ütleks täpsemalt?) Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa sagedusalad laienesid - lainepikkuses väljendatuna 13, 15 ja 19 meetri peale. Põhjus selleks oli väga lihtne - raadiolainete leviku iseärasustest tingituna ei olnud võimalik neid lainealasid intensiivselt segada, nii et segaja mõju poleks välisriikidesse ulatunud. Seega oli seal segaja mõju väiksem või puudus segaja hoopis. Oli ainult üks puudus - kaubandusvõrgus müüdud vastuvõtjatel need lainealad puudusid, mis tähendas seda, et raadiod tuli ise ümber ehitada neile lainealadele. Mäletan, et sai ühel transistorraadiol võnkeringide poolidelt teatud õpetuse järgi traati maha keritud ja nii tehtud 25 m laineala ringi mingile lühemale lainele. Ja tulemusena sai nimetet raadiojaamu seniselt puhtamalt kuulata.

Alates laulva revolutsiooni peasündmustest 1987-89 kuulasin neid jaamu senisest harvem, sest ka kohalikus hakati juba rääkima probleemidest üsna vabalt. Samas jäin Ameerika Hääle eestikeelsete saadete tükatiseks kuulajaks kuni 2000ndate aastate alguseni (2004 need lõppesid), sest oma professionaalsuselt olid sealsed uudistesaated (eriti välissündmuste kajastamise osas) siinsetest jaamadest üle. Eriti puudutas see uudiste (faktide) ja kommentaaride lahusust. 1990ndatel kandis Ameerika Hääle eestikeelseid uudiseid üle ka Eesti Raadio.

Igatahes minu maailmavaadet ja maailma asjadest arusaamist need jaamad oluliselt avardasid. Kuigi Läänel oli raudse eesriide taga olevast seisust tihti moonutatud pilt, sai sealt siiski aimu, mida Lääne endast kujutab ja mis on siin tegelikult toimunud ja toimumas. Imehästi on mulle näiteks meelde jäänud legendaarse Ernst Jaaksoni raadiokõne Ameerika hääles Eesti Vabariigi aastapäeva puhul 24. veebruaril 1984, kus ta arutles uue NLKP peasekretäri Tšernenko värsket ametisseastumist ning kahjuks tõdes, et uus peasekretär tähendab Eesti jaoks endise surutud olukorra säilimist. Selgelt mäletan, et ta lõpetas oma kõne sõnadega "... soovin oma rahvuskaaslastele kodumaal meelekindlust ja sisemist jõudu vastu pidada ajani, kui muutunud rahvusvaheline olukord loob uue olukorra kogu Ida-Euroopas." (praegu, 28 aastat hiljem võin eksida ta mõnes sõnas). Loomulikult me keegi ei teadnud, et see juhtub juba 5-7 aasta pärast. Igatahes nii laulva revolutsiooni ajal 1987-89 kui ka augustis 1991 tulid mulle 1984 lausutud Ernst Jaaksoni sõnad selgelt meelde.

[Mossemees]

Mäletan, et millalgi 1982.-84. aasta paiku (kes ütleks täpsemalt?) Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa sagedusalad laienesid - lainepikkuses väljendatuna 13, 15 ja 19 meetri peale. Põhjus selleks oli väga lihtne - raadiolainete leviku iseärasustest tingituna ei olnud võimalik neid lainealasid intensiivselt segada, nii et segaja mõju poleks välisriikidesse ulatunud. Seega oli seal segaja mõju väiksem või puudus segaja hoopis. Oli ainult üks puudus - kaubandusvõrgus müüdud vastuvõtjatel need lainealad puudusid, mis tähendas seda, et raadiod tuli ise ümber ehitada neile lainealadele. Mäletan, et sai ühel transistorraadiol võnkeringide poolidelt teatud õpetuse järgi traati maha keritud ja nii tehtud 25 m laineala ringi mingile lühemale lainele. Ja tulemusena sai nimetet raadiojaamu seniselt puhtamalt kuulata.

Väga üksikutel nõukogude raadiovastuvõtjatel siiski olid ka 25 meetrist väiksemad sagedusalad olemas, aga jah, enamasti olid nad 25-49m või 25-75m. Mõnedel raadiotel (sh. autoraadiotel) ka ainult 31m. Autoraadiotest kõige vingem oli muidugi Ural-Avto. See oli ka minu '89. aasta IŽ 412-ga tehasest kaasas ja peaks siiamaani kapis alles olema. Kuna nõukogude raadiotel üldjuhul 25 meetrist väiksemaid sagedusalasid polnud, olid Ameerika Hääle jt. taoliste raadiojaamade "paadunud" kuulajate hulgas hinnas EW-aegsed raadiod, millega ka väiksemaid lainepikkusi kuulata sai. Ilmselt tänu sellele ongi neid tänase päevani üsna palju säilinud.
Üks väga hea leht (eesti keeles) EW aegsete raadiote kohta: http://raadiotuba.and.ee/index.html
Väga põhjalik ja hea leht "kodumaisest" (CCCP) raadiotehnikast (vene keeles): raadiod, krapid, makid, plaadimängijad, võimendid jne. : http://rw6ase.narod.ru/

[valdo]

Kuna nõukogude raadiotel üldjuhul 25 meetrist väiksemaid sagedusalasid polnud, olid Ameerika Hääle jt. taoliste raadiojaamade "paadunud" kuulajate hulgas hinnas EW-aegsed raadiod, millega ka väiksemaid lainepikkusi kuulata sai. Ilmselt tänu sellele ongi neid tänase päevani üsna palju säilinud.
Üks väga hea leht (eesti keeles) EW aegsete raadiote kohta: http://raadiotuba.and.ee/index.html
Väga põhjalik ja hea leht "kodumaisest" (CCCP) raadiotehnikast (vene keeles): raadiod, krapid, makid, plaadimängijad, võimendid jne. : http://rw6ase.narod.ru/

EW aegsetel nn "rahvaraadiotel" reeglina lühilainet ei olnud. See läks masskasutusse alles 1930ndate aastate lõpul ning oli lisatud vaid üsna kallitele raadioaparaatidele, mis polnud sugugi taskukohased enamikele. Minu erakogust on varasematel aegadel käinud läbi palju 1930ndate raadioid ja vaid mõnel üksikul oli peal lühilaine. Nt Telefunken 875WK Zeesenil (1938.a. mudel), mis on mul alles praegugi. Vaatasin just nende ridade kirjutamise ajal selle aparaadi skaalalt, et sellelsinasel raadioaparaadil algab lühilaine 16. meetrist...

Samas oli eestiaegsetel raadiotel üks häda - 1980ndateks aastateks oli aeg elektrolüütkondensaatorid ära kuivatanud ja tihti oli pikk kasutamine ka lambid läbi kulutanud, nii et reeglina siis sõjaeelseid töökorras raadioaparaate eriti enam ei leidunud. Ehitada nõukaaegse (uuema) raadio võnkeringid ringi, oli palju lihtsam töö, kui kulunud sõjaeelseid vastuvõtjaid korda putitada (lambid, st nende asemel nõukaanaloogide sobitamine, lüütide vahetus jms).

Mina nt ei mäleta oma lapsepõlvest küll kellelgi, et 1930ndate aastate vastuvõtjad oleks töötanud. Reeglina nad seisid - ilus vana asi, ei hakka ära viskama. Kaasajal seisavad nad kollektsionääride käes.

[Aspelund]

Minu maakodu naabritest vanaprouadel oli toanurgas EW aegne töökorras raadio ja seda veel 80-ndate aastate keskel. Üks prouadest kuulas sellega Soome raadiost pühapäeva hommikust palvust. Kahjuks ei mäleta, mis marki see raadio oli. Kogu nende kodu oli kui suur muuseum, 90 protsenti mööblist ja asjadest oli pärit hiljemalt EW ajast.

Aga raadio kuulamisest meenus veel see fakt, et Võhma lennuväljast mööda sõites segas üks sealne radar (keerutaja) kesklainet. Ehk siis hetkel kui radari tipp oli vastuvõtja suunas, käis eetrist läbi surin. Kaugele see küll ei ulatunud, maksimaalselt nii kilomeetri kaugusele lennuväljast.

Tartu segaja oli aga väidetavalt kusagil Vanemuise teatri ülemise parkla juures, kusagil oli isegi foto sealsest antennimetsast. Kas see polnud kellegi Facebooki pildigaleriis?

[krossifänn]

Minu maakodu naabritest vanaprouadel oli toanurgas EW aegne töökorras raadio ja seda veel 80-ndate aastate keskel. Üks prouadest kuulas sellega Soome raadiost pühapäeva hommikust palvust. Kahjuks ei mäleta, mis marki see raadio oli. Kogu nende kodu oli kui suur muuseum, 90 protsenti mööblist ja asjadest oli pärit hiljemalt EW ajast.

Aga raadio kuulamisest meenus veel see fakt, et Võhma lennuväljast mööda sõites segas üks sealne radar (keerutaja) kesklainet. Ehk siis hetkel kui radari tipp oli vastuvõtja suunas, käis eetrist läbi surin. Kaugele see küll ei ulatunud, maksimaalselt nii kilomeetri kaugusele lennuväljast.

Tartu segaja oli aga väidetavalt kusagil Vanemuise teatri ülemise parkla juures, kusagil oli isegi foto sealsest antennimetsast. Kas see polnud kellegi Facebooki pildigaleriis?

Minu teada oli Tartumaal segaja kohas nimega Haage.See mõned kilomeetrid linnast väljas Viljandi maanteel.Seal olid mingid mastid,antennid,võrgud vms. Linnas sees pole kunagi midagi sihukest märganud.

[Sillu]

Tartu segaja oli praeguse Tartu Ülikooli raamatukogu kohal ja FB Tartu piltide galeriides leiab jah pilte, millel see antennide mets näha. Seoses raamatukogu ehitamisega 70ndatel aastatel viidi segaja üle Haagele, kus antennid olid Tartu-Viljandi maantee ääres Tartust sõites vasakut kätt hästi näha.

http://a8.sphotos.ak.fbcdn.net/hphotos-a...7506_n.jpg

[Aspelund]

Kas Haagel oli ikka segaja? Mina olen elanud teadmises, et seal asus Eesti Raadio saatja kesklainel. Või siis mitte? Segaja jaoks oli seal kuidagi vähe valvet ja militariste... Sõjaväe autosid ei mäletama lapsepõlvest sealtkandist küll ühtegi.

[aavu]

Mäletan, et millalgi 1982.-84. aasta paiku (kes ütleks täpsemalt?) Ameerika Hääle ja Vaba Euroopa sagedusalad laienesid - lainepikkuses väljendatuna 13, 15 ja 19 meetri peale. Oli ainult üks puudus - kaubandusvõrgus müüdud vastuvõtjatel need lainealad puudusid,

W662 peaks Punase RETi lampraadio mark olema. Sellel oli küll ka lühemaid lainealasid, vist isegi 13m alates. Kuni 68 aastani mõnikord kuulasin sealt aga mitte regulaarselt. 90-ndatel kahjuks see raadio sai hävingu osaliseks. Ainult pilt on jäänud, sellel raadiol oli mingi sildike küljes: ENSV 10 aastapäevaks. Siis 51 aasta toode

[Mossemees]

Tulles veel tagasi nõukaaegsete raadiote juurde, siis mõned aastad tagasi juhtus selline lugu. Nimelt, ma töötasin oma kortermajas hooldustehnikuna ja käisin, kui paluti, vahel ka inimestel korterites väikeseid "haltuurasid" tegemas. Ikka oli vahel kellegil tarvis auk seina puurida, tilkuvat kraani remontida või kärssamakippuvat seinakontakti vahetada. Ja siis ühes korteris seisis laual radioprijomnik "Okean" ja sealt mängis minu suureks üllatuseks raadio Elmar. Hakkasin siis uurima, et kuidas selline asi võimalik on, et kas raadio ümber ehitatud FM sageduse kuulamiseks või? Korteri perenaine, üsna eakas proua, siis seletas, et tema mees olnud omal ajal ('70-'80 aastatel) Kaliningradis sõjaväelane ja sealt ta selle raadio ostnud. Ühesõnaga, oli selle teada-tuntud Ookeani eksportvariant! Kõik kirjad peal inglisekeelsed ja lainepikkused kah mitte nõukogude, vaid lääne tarbeks mõeldud. Kui seda "spravotšnikut" uurida (mille lingi ma juba andsin), siis sealt leiab igasuguste raadiote eksportvariante küll, aga siiamaani ei tea ma rohkem ühtki juhust, kus kellegil oleks tol ajal õnnestunud kodumaisest kaubandusvõrgust sellist eksportversiooni endale soetada.
Pilt siis sellisest raadiost kah:

[Talupoeg taluja]

Tulles veel tagasi nõukaaegsete raadiote juurde, siis mõned aastad tagasi juhtus selline lugu. Nimelt, ma töötasin oma kortermajas hooldustehnikuna ja käisin, kui paluti, vahel ka inimestel korterites väikeseid "haltuurasid" tegemas. Ikka oli vahel kellegil tarvis auk seina puurida, tilkuvat kraani remontida või kärssamakippuvat seinakontakti vahetada. Ja siis ühes korteris seisis laual radioprijomnik "Okean" ja sealt mängis minu suureks üllatuseks raadio Elmar. Hakkasin siis uurima, et kuidas selline asi võimalik on, et kas raadio ümber ehitatud FM sageduse kuulamiseks või? Korteri perenaine, üsna eakas proua, siis seletas, et tema mees olnud omal ajal ('70-'80 aastatel) Kaliningradis sõjaväelane ja sealt ta selle raadio ostnud. Ühesõnaga, oli selle teada-tuntud Ookeani eksportvariant! Kõik kirjad peal inglisekeelsed ja lainepikkused kah mitte nõukogude, vaid lääne tarbeks mõeldud. Kui seda "spravotšnikut" uurida (mille lingi ma juba andsin), siis sealt leiab igasuguste raadiote eksportvariante küll, aga siiamaani ei tea ma rohkem ühtki juhust, kus kellegil oleks tol ajal õnnestunud kodumaisest kaubandusvõrgust sellist eksportversiooni endale soetada.
Pilt siis sellisest raadiost kah:

Okean on praegugi kõva sõna! Meie pere raadio-mudel 205. On mõned korrad lauapealt maha sadanud ja uuesti tänu tublidele remondimeestele ellu äratatud ja käib edukalt ka hetkel.

[Basilio]

Okean on praegugi kõva sõna! Meie pere raadio-mudel 205. On mõned korrad lauapealt maha sadanud ja uuesti tänu tublidele remondimeestele ellu äratatud ja käib edukalt ka hetkel.

Omaaegsed raadiod olid kõvad pillid küll. Meil oli Spidola. Küll ta ununes isal õue vihma kätte, küll oli tsemendiga koos nagu betoonikäkk, küll mädanesid patareid sisse ära, küll lendas kusagilt alla. Ikka töötas! Ja päris palju aastaid.

[pen.skar]

Juhtus veidi hiljemast ajast. Õpetaja R... sõidab tööle trööbatud ziguliga. Teiste nöökimisele vastab: mis teha, õpetaja palk...Ükshommik kumm tühi, läheb siis mota Suzuki Intruder`ga (vähemalt 1600 ccm). Kaasõpetajad küsima- oot-oot, mis see õpetaja palk nüüd oligi?
Üleüldse õpetajad on sellised üle keskea, poliitikud nooremapoolsed. Järelikult noodsamad õpetajad ise koolitasid neid poliitikuid välja ja nüüd oma näputööga hädas- ei taha palka juurde anda...

[aavu]

60-ndatest mäletan veel mingeid jäänuseid talgutest. Seatapu-, heina-, kartulivõtu-, puudesaagimisetalgud. Õigeid talguid, kus olevat ikka palju rahvast koos, pole minu silm näinud. Sest talusid ju enam polnud, lehma võis pidada ainult ühe ja kartulimaad tohtis olla X sajandikku. Sugulased käisid maal aitamas, et siis pühapäeva õhtul kartulikottide ja piimanõudega tagasi linna sõita.
Üht talgute moodi asja mäletan Pöidelt. Saunas käisid mehed ühel kellaajal ja naised teisel ajal. Kui kõik see mees oli vihelnud ja pesemas, tõusti mingi käsu peale püsti, seisti ringi, ulatati oma nuustik tagaseisjale ja hakkas seljapesutalgu. Saunatäis umbes 15 inimest sai korraga seljad pestud.

[Maanteemuuseum]

60-ndatest mäletan veel mingeid jäänuseid talgutest. Seatapu-, heina-, kartulivõtu-, puudesaagimisetalgud. Õigeid talguid, kus olevat ikka palju rahvast koos, pole minu silm näinud. ...

Sama siin, kuuekümnendatest- seitsmekümnendate algusest mäletan vaid seatapu ja kartulivõtutalguid, sõnnikuveost on kah mingid väga udused mälestused. Aga siis oli ikka jah nii, et paari naabertalu rahvast 1-2 inimest oli abiks, mitte enam mass.

[aavu]

http://gos-kino.ru/news/vysockij_spasibo...-12-18-461
Kes noorem, saab väheke nõuka-aegset hõngu tunda, kes ise elanud, saab mälu värskendada. KGB versus VV.
"võssotski, aitähh, et oled elus". Kas tõesti VV ise mängib või on mingi arvutitrikiga tegu?

[Mossemees]

Kaheksakümnendatel peeti ka talguid. Tuli suur seltskond linnast kokku, imiteeriti natuke abistamist heinateol ja siis läks vastvalminud saunsuvilas tõsisteks õlle- ja konjakijoomis- ja šašlõkisöömistalguteks. Terve õu oli autosid täis ja talgud kestsid terve nädalavahetuse.