K: Sõiduautode kereehituse seos inimeste turvalisusega.
#1

Tere,
nimelt oleme kui nii võib öelda katsejänesed, peame tegema põhikoolis uurimustöö.
Mina kui tehnikast huvituv valisin, suunajate tahtel sellise teema, (teema pealkiri) Piirid pani minu mõttelendudele, see, et, teema peaks olema, huvitav ning läbi ja lõhki uurimata olema. Uurimuse lõpuks pean teada saama midagi uut.
Kas peaks keskenduma mingile kindlale margile? Volvo? Kirjutasin otsingusse turvalisem auto 2012, üllatuseks tuli vaste chevroleti kujul..
Kas keegi oskaks suunata, võibolla, teemat kohandada, ehk peaks võtma praeguste, ning 20 aasta taguste autode kereehituse erinevused- tekiks võrdlus moment.
Kuna teen esimest korda, siis on kõik uudne.
Igasugune abi oleks teretulnud.
T.M
Vasta
#2

Ainult kere on küllalt kitsas ja ei hõlma rehve, velje mõõtu, roolisüsteeme, pidureid ja paljut muud. Ometi annab seegi kaheks jagada: turvalisus autos ja väljaspool autot. Alustuseks sobiks ehk võtta mõni autoajastu algaastate motoriseeritud kõrge kaless, just kõrge raskuskeskme ja algelise roolisüsteemiga. Millal tulid roolivarrastele pehmendusvedrud? Miks oli neid vaja? Lühenevad roolisambad, esikapoti kinnitused, külje- ja esiklaasid, ukselingid, kapotiilustused (põder) jne. Isegi lülitite nupud olid näiteks sapakal hoovad (suunalüliti keset armatuuri oli tumblertüüpi), mis teatud tingimustel võib inimest vigastada. No ohurihmad ja padjad on nii värske teema, seda peaksid ju ise teadma. Samuti üksetugevdused ja auto alla suunduv mootor, lööki amortiseeriv esi- ja taguots, esistange kuju jalakäijate ohutuseks. Üks teema on ohutus heitgaaside ja tule levikul mootoriruumist ja kütusepaagist, samuti akuhappe sattumine kontakti inimestega. Kindlasti on mõeldud ka jahutusvedelikust tekkivate põletuste peale.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#3

Suur tänu, see laiendas mu vaadet teemale suurel määral.
Mul peaks valmima tööst eseimene peatükk, millest oleks kõige parem alustada?
Vasta
#4

Meie sinu eest siin kirjutada ei saa, aga ise alustaksin statistikast.
Kasvõi võrdlusest, et kui palju on meil siin nn. soololakse (auto teelt välja, puusse, kummuli...) versus muu maailm - kasvõi Soome.
Et pilt veel selgem/võrdsem saaks, tuleks leida sama rahvaarvuga riik.
See lõik ei tohiks olla pikk, lugemisele peaks kuluma vähem kui minut.
Miks säärane algus?
Ma arvan, et see saaks nii põrutav "avastus" olema, et ärataks lugejas mingisugusegi huvi asja vastu.
No ja sealt saad siis sujuvalt üle minna tehnilistele lahendustele jne...

Kirjutad nagu kirjandit.
Seiklusfilme oled näinud?
Täpselt samas stiilis...
...rabav sissejuhatus, pidev liikumine ja vaheldus, natuke langust, äge lõpp ja rahustav lõppsõna Wink.
Võimalikult vähe numbreid, need nagunii kellelegi meelde ei jää. Palju ootamatuid fakte, juhtumeid...
Siis on lugejaid.
Vasta
#5

Autode aktiivne ja passiivne turvalisus - vaata kas nende märksõnade peale saad miskit abi. Eriti see viimane (passiivne turvalisus) on läbi teinud tohutu arengu sajandi jooksul. TEMT autode ehituse õppekavas (K. Aleksius) sai asju päris põhjalikult lahatud. Konspekte kahjuks alles ei ole.

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#6

Tere,
Kui hakkan uurima soolo avariisid, kas peaks võtma ka mingi aja, või alustan kohe 2012 aastast?
T.M
Iga hetkega tekib rohkem lahtisi otsi.
Ehk alustan Maailma turvalisema autoga? ( kas kui selline maailma turvalisem on olemas)?
Eestis ju ühtegi autot ei tehta. Aastaks võtta siis 2012- oleks uudne huvitav?


Vasta
#7

(02-05-2012, 19:58 PM)iz350super Kirjutas:  Tere,
Kui hakkan uurima soolo avariisid, kas peaks võtma ka mingi aja, või alustan kohe 2012 aastast?

Eesti kohta oleks põnev võrrelda omavahel kolme aastat.
1980, 1999 ja 2011.
Nende pealt peaks juba üsna laheda pildi kokku saama ehk siis...
1.Aeg, mil teedel liikusid žigullid, mossed, sapakad;
2.Teedelt välja lennati juba sierrade, askonnide ja bemmidega
ja lõpuks -
3.Kuidas on mõjunud igasugused ESP-d, turvapadjad, täiustatud kered ja muu mudru tänastele teelt väljasõitjatele.
Kui palju on neil aastatel toimunud "soolokaid" ja kui mitmed neist on lõppenud fataalselt.

Eestis peaks selle koha pealt üsna lihtne olema. Ma arvan nii. Sest laksude arv peaks püsima endiselt seal, kus ta oli sügaval nõukaajal.
Kannatanute arv tundub olevat vähenenud. Selle võiks siis tinglikult kanda autode turvavarustuse täiustamise arvele. No ja sealt saab sujuvalt edasi libiseda, et miks ja kuidas ikkagi...

Loomulikult võin omas arvamuses ka eksida, aga eks selleks uurimustöö säärast nime kannabki, et saada lõpuks midagi teada, jõuda kuskile välja.

Üks hea uuendus http://www.lkf.ee/ lehel:
http://www.lkf.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=269%3Akus-toimub-eestis-koige-rohkem-liiklusonnetusi-03052012&catid=58%3Auudised&Itemid=191&lang=et



Vasta
#8

Igalpool leidub uudiseid avariide kohta. Olgu siis soolo, või kahe auto avariid. Kuid kas on olemas kohta, kus saaksin kindlat ning usaldusväärset infot avariid kohta? Et saaksingi võrrelda neid kolme aastat, ning nende näitajate põhal midagi välja tuua.
T.M

Vasta
#9

Seal LKF-i lehel on näha, kus toimub kõige rohkem avariisid. Ses suhtes pole ajaga suurt midagi muutunud.
Samuti saab sealt vaadata, mis tüüpi õnnetus oli.
Loomulikult on pilt väga kirju ja enamus on seotud tagant otsasõitude ja lihtsate plekimõlkimistega ehk liikluskahjudega, mille pärast on kindlustusfirmadel käed-jalad igapäevaselt tööd täis.. Aga on ära märgitud ka "soolokaid".
Teelt väljasõidud peaksid loogiliselt võttes juhtuma lõikudel, kus on võimalik arendada suuremat kiirust või on seal siis tee käänuline, ohtlikult ootamatu kurviga.
Selleks, et see materjalide kogumine Sul väga üle pea ei kasvaks, soovitan alguseks ette võtta omas maakonnas juhtunud avariide uurimise.
Ja selle materjali saamise palvega peaksid esimese asjana pöörduma kohalikku politseijaoskonda.
Karta pole midagi, kui enese eesmärgid ära oskad põhjendada. Muidugi on tegemist väga tundliku informatsiooniga, aga sul pole ju tegelikult rohkem tarvis teada, kui et mismoodi avarii juhtus, mis marki oli sõiduk ja kui suured olid inimkaotused/-vigastused. Sedasorti teavet võiksid küsida.
Ei mingeid nimesid, isikuandmeid ja muud sügavat urgitsemist! Siis visatakse sind sealt lihtsalt välja.
Vasta
#10

Statistika poolepealt aitab sind:
http://www.mnt.ee/index.php?id=10667
Kindlasti kõige usaldusväärsem andmebaas.

Minu arvates on maanteeameti koduleht - eriti vajaliku statistika leidmiseks - üsna halvasti üles ehitatud. Otsi, kindlasti leiad.
Kui ei leia, siis saada neile kiri, aitavad. Kirjale vastuse ootamisega võid ilmselt paari päeva kuni nädalaga arvestada.

Just tegelesin ka ligilähedase uurimusega - minul puudutas see vaid inimkannatanutega liiklusõnnetusi ning ajavahjemikuks oli 5 aastat...

Üldkokkuvõttes jahh, kannatanuid on ikka tunduvalt (vist oli isegi kordades) vähem, kui näiteks 80-ndatel.

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#11

.. ja ms oli rahvaarv ja autode arv 80ndatel.. asi on ikka palju parem kui varem.
Vasta
#12

Tere,
tänan eelmisi postitajaid, palju kasu on olnud nendest saitidest ning mõtte-teradest
Uurimistöö vahekaitsmiseks paluti täita järgmised kriteeriumid: tiitelleht, uurimistöö teema (seletus-põhjendus), uurimistöö eesmärk, uurimistöö uurimine (millal, kus, kes, meetodi(te) kirjeldamine), allikmaterjal, edasine uurimiskäik, tänusõnad.
Hetkel on küsimus, kui aktuaalne see teema on. Ma saan aru et see pole eilne päev, aga ma ei saa ka sellest pomm uudist teha, või mis Te soovitate.
T.M

Vasta
#13

Minu jaoks on aktuaalne, kui nüüd õigesti aru saan, mida siin pommuudise või aktuaalsuse all autor mõtleb.
E ma ju muidu poleks kaasa kraaksunudki...
Asi selles, et armastan just vanemat tehnikat, mis valmistatud ajal, kui turvavarustusele veel erilist tähelepanu ei pööratud ja eks sellevõrra peab ka liikluses lahtisemate silmadega osalema. Ei ole tarvis trügida igalepoole, mis sellest, et alati pole kõrvalteelt ettekeeranul ega vastuliikuval möödasõitu alustanul just kõiksee õigemad mõtted peas. No ja eks säärane ettevaatlikkus ja umbusklikkus kulub tegelikult igale-ühele ära, olgu ta siis kuitahes paksudesse vattidesse mässitud või istugu übersuper varustusega autos. Enda särk on ihule ikke kõige ligemal.
Ma olen elus ühe laubaka üle elanud, rohkem ei taha säärast õnne tunda. Vastaspool tõmbas enese lolluse järel ukse kinni ja lahkus siit ilmast...
Tõesti - rohkem ma ei taha!

Küsin siinkohal vaid üheainsama küsimuse, mida lugeja enesele esitada võiks...
Kas ma pidurdan hoo maha momendil, kui teel liikleb jalakäija või jalgrattur, et mööduda temast tavapärase 90km/h asemel näiteks 70km/h tunnis?

Prantsusmaal, muide just nii tehakse ja mulle hakkas säärane komme vägagi meeldima. Nii et mõelgem, seltsimehed. Kasvõi korraks.
Vasta
#14

Viimasena kõlanud mõtet pooldan ka mina.
Kuna sõidan tihti rattaga, ning külateedelgi hirm nahavahel, kui suured palgi-rekkad külje alt mööda sõidavad. Kui sõidaks mõõduka kiirusega siis oleks asi veel positiivne, aga kiirused kasvavad meeletult suurteks.
T.M
Vasta
#15

(20-05-2012, 23:53 PM)Janka Kirjutas:  Küsin siinkohal vaid üheainsama küsimuse, mida lugeja enesele esitada võiks...
Kas ma pidurdan hoo maha momendil, kui teel liikleb jalakäija või jalgrattur, et mööduda temast tavapärase 90km/h asemel näiteks 70km/h tunnis?

Prantsusmaal, muide just nii tehakse ja mulle hakkas säärane komme vägagi meeldima. Nii et mõelgem, seltsimehed. Kasvõi korraks.
Mina teen möödasõidumanöövri, et jalgratturile jääks piisavalt suur külgvahe ja et liikuv õhk teda külili ei lükaks.

Vasta
#16

(21-05-2012, 16:43 PM)iz350super Kirjutas:  Viimasena kõlanud mõtet pooldan ka mina.
Kuna sõidan tihti rattaga, ning külateedelgi hirm nahavahel, kui suured palgi-rekkad külje alt mööda sõidavad. Kui sõidaks mõõduka kiirusega siis oleks asi veel positiivne, aga kiirused kasvavad meeletult suurteks.
T.M

Jahh, külateed, milline väljendus toob kohe silme ette kruusateel kimavast sõidu- või veoautost, millel uhke tolmusaba järel.
Jällegi toon võrdluseks frankide riigi, mille ühes provintsis pea kolm aastat elasin-töötasin. Seal säärast asja ei kohanudki, et autojuht oleks teel liikuva jalakäija või ratturi sellesse tolmupilve nii koledal kombel matnud, nagu siinsel maal autojuhtide meelest ainuõige tegu on.
Kiirus võeti ikka nii kuradima minimaalseks, et kui jalgsi liikusin, tekkis eneselgi imelik tunne, et mis toimub, miks see auto minust teosammul möödub..., aga kui ise autoroolis samamoodi käitusin ja liivateel kohatud jalgrattur tänutäheks käega viipas, taipasin koheselt, milles point ja viipasin vastu.
Pean tagantjärele ütlema, et selline vastastikune viisakus oli vähemalt Aquitaine'i provintsis üks äärmiselt teretulnud ja tujutõstev nähtus ning nüüd, olles taas tagasi Eestimaal, igatsen kohutavalt-kohutavalt sinna tagasi. Vaid poolteist kuud olen kodus olnud ja ausalt, mehed, juba on kõrimulguni sellest depressiivsest iseteadlikust ebaviisakast ninad-püsti keel-põses seltskonnast, kes siin rooli keerab.

Vasta
#17

Aga milles siis viga? Pole ju selleks miskit enamat tarvis kui vastutulijat ka inimeseks pidada....?

loll on loll olla.
Vasta
#18

Õige, IIIFF!
Eilne päev näitas aga teistmoodi suhtumist:
http://uudised.err.ee/index.php?06253355
Siinses postsovjeetlikus vabariigis läheb veel palju-palju aega kaotsi ennem kui inimestesse juurdunud arusaamad ümber kasvavad.
Kirumine ei aita. Karistused ei aita. Õpetajale vahitakse tuima kalapilguga otsa justkui küsides, et "idoot oled vä?".
Tegudele ja eeskuju andma! Smile
Vasta
#19

Elan ka ise kruusatee ääres ja olen asjaga päris kursis. Nimelt enamus mühkameid kihutab talust mööda sellise auruga,et tolm lendab üle pea. Autojuhid võiksid aru saada,et kõrval talus elavad inimesed ja võiksid siis hoo maha võtta,aga võta näpust. Tee on sirge ja võimaldab 100 välja pigistada.
Õnneks hakati teed soolatama ja nüüd tolmu hulga vähem. Mis aga kõige hullem-kui mu proua lastega teepeal jalutab,põrutatakse neist täie lauluga mööda. Ei olekski nagu inimesed...... Aga on ka viisakaid juhte. Näiteks soome numbritega autod tõmbavad kohe hoo maha,kui talu ligidale jõuavad. Samuti mõned eriti viisakad inimesed keda kahjuks ei tunne. Sad
Sai siin ka mõnega räägitud varemalt,kes kõvad kihutajad olid,kuid ei tehtud asjast välja. Tegin siin vanasti ka isetegevust.......Big Grin Panin välja sildi,et"Mats,ära tolmuta" . Selle peale tulid mõned härrad isegi õue mölisema,et neid on solvatud......... Ma siis ütlesin neile,et mind solvab ka,kui nad oma suurte masinatega talust mööda sõidavad ja tolmutavad.
Olen märganud,et ka siis kui koerad teepeal,ei tehta üldse välja ja kihutatakse. Elementaarne on ju see,et kui sa näed looma või inimest teeääres,võtad hoo maha ja oled ettevaatlik.
Juba pikemat aega olen mõelnud,et teedeminister võiks piirata kruusateedel liikumiskiirust kas siis 60-70 km. peale. Põhiline mõte oleks selles,et suure kiirusega sõites lendab meeletu kogus tolmu õhku ja lõpuks lendab tee minema...... aga praegu raha pole kruusateede remondiks. Sellega hoiaks hulga raha kokku ja elu oleks elamisväärsem......Wink Samas oleks mingil seltskonnal häda,et nad ei jõua õigeks ajaks kuhugile....ja mind tembeldataks kohe hirmsaks takistajaks ja teiste aja raiskajaks....
Vasta
#20

(22-05-2012, 08:12 AM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Elan ka ise kruusatee ääres ja olen asjaga päris kursis. Nimelt enamus mühkameid kihutab talust mööda sellise auruga,et tolm lendab üle pea.

Kus sa pesu kuivatad? Vastavalt tuulele koduõues või üle tee?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne