[Ishijupp]

Pidurit said korda- uued klotsid ja Isandpaugu õpetused lahendasid olukorra, tagumise piduriga pole raskust ka suurtel kiirustel ratas lohisema saada, esipidur... nuh, ütleme et pidurdab kah, aga peab vist sisse töötama.
Poputasin ennast ja ratast uute summutitega, välimus oluliselt parem. Välimuses veel üks muudatus- tõmbasin triibud peale, esialgu ainult rattale, korv on hetkel ilma, kuna ei ole üldse selle värvimise kvaliteediga rahul ja plaanin uut värvkatet. Tulemus näha siin: http://web.zone.ee/boxxer/triibu/

[Ishijupp]

Hooaeg hakkab mööda saama, võtaks paari sõnaga kokku vahepeal toimunu.
Käesolev hooaeg on olnud eelmisest oluliselt erinev- kuni eilseni oli remonti vajanud vaid pooleks murdunud osutiga spidomeeter, kõik muu on toiminud normaalselt. Pikki matku ei ole ette võtnud, olen piirdunud põhiliselt linnaümbruse trassidega, näiteks selline ring: Harku-Õismäe-Nõmme-Männiku-Saku-Tln ringtee-Keila-Klooga-Tabasalu-Õismäe-Harku. Kui peale tööd selliselt kints läbi väristada, siis on hoopis teine tunne telkari ette maanduda ja süveneda olulisse mittemidagi tegemisse Olen järk-järgult proovinud ka suuremaid kiiruseid ja leidnud, et soolorattana on 100 km/h (ja väikeste mööndustega ka natukene peale) aeglase korviülekandega veel täiesti aktsepteeritav kiirus- mootori hääl on normaalne ja olulist ülekuumenemist ei tähelda ka palavate ilmade korral- kas tänusõnad lääne laagritele?
Korvile uue värvkatte andmiseni pole veel jõudnud, uuesti tuleb ette võtta ka paak- viimase valtsikohtadest immitseb kütust läbi. Ilmselt oli ka eelmine peremees paaki hoolega lihvinud, ja kahepeale kokku olime suutnud pööratud metalli läbi lihvida Eks näis kas jõuab veel sel aastal või jääb ootama järgmist.
Ootamatult tekkis jäme pragu esihargi pingutuskäepidemesse, loksu on tunda ka hargi laagrites- tuleb korda teha. Muuseas- ega kellegil ei leidu käepidet, millest oleks valmis kompensatsiuooni eest loobuma? Tegelikult vahet pole, Tagadi on ju tulemas.
Kirjutasin ennist, et "kuni eilseni" polnud remonti vaja. Eile võtsin siis selle suve ainsa suurema (hmmmmmm ) remondi ette- parempoolsesse silindrisse oli tekkinud selline kuiv, pidev ja üsna vali tiksumine, lisaks oli teise silindri 8,0 kompressiooni vastu selles silindris ainult 6. Pea maha klapid lahti- no eks väljalaskeklapi vahele oli midagi sattunud ja see enam ei pidanud. Piisas mõneminutilisest lihvimisest ja sellega sai asi korda. Edasi lammutades avastasin, et kolvirõngaste pilud olid mingi nipiga sattunud kohakuti Kuidas- no lööge maha ei saa aru- eelmine kord koostades jälgisin lukupilusid eriti hoolikalt. Tiksumise põhjuse leidsin hoopis sõrmes, mis liikus üsna vabalt kolvis ja väga lobedalt kepsus. Üllatav oli see, et suhteliselt lühikese kasutamisega oli sõrme keskele kulunud täiesti märgatav süvend...no mine sa halli hunti tea millest metallist see esimene sõrm oli valmistatud! Igatahes uus sõrm lahendas mured.
Eks paistab kaua seda hooaega veel jätkub, aga parem osa sellest tundub olema möödas ja edasine rohkem selline sobiva "augu" otsimine vihmahoogude vahepeal. Aga noh- eks otsib siis neid auke ja üritab ennast selle aasta viimasele vanatehnika lustisõidule kohale vedada. Lugesin, et eelmine kord oli kümmekond tsiklit osa võtmas- see pidi olema rekord, ise olen olnud kas üksi või kaasfoorumlase Hellrix'iga kahekesi. krt, pidin ma just sel teisipäeval sõidus olema Kas kellegil viimasest sõidust pilte ei leidu??

[Ishijupp]

Toda hooaega enam kauaks ei tätkunud- septembri lõpus jäi purunenud rehviga kevadet ootama. Suvi käes ja rattal paak parandatud ning koos korviga saanud uue värvkatte. Tahaks paagi ja korvi ära triibutada, aga ootamatu takistus- ei AVSK-s ega Järvel autojubinate segapoes (noh, see Amservi naaber) pole enam 3-4mm valget teipi saada, on ainult topelt- ja värvilised triibud. Siit küsimus- kas keegi on kirjeldatud teipi kusagil müügil näinud?

[Ishijupp]

Uskumatu, viimane postitus 2008 aastast!
Panen paari sõnaga kirja vahepeal toimunu, just for record, hea vanaduspõlves lugeda

Tulevastele ehitajatele- unustage emmilistel, millel sünnipoolselt ette nähtud süüte tsentrifugaalregulaator, igasugused konaktivabad süütemängud ära! Alguses võib tunduda küll hooletu ja mugav, aga hiljem hakkavad jamad pihta- muutumatult hilisevõitu süüde ei ole sõitmiseks mõnus, varaseks sätituna aga lõhub käivitades jalaluid. Lisaks ei saa kontaktivabaga süüdet märkide järgi paika panna (kui, siis ehk stroboskoobiga...). Originaal süütemäng läks peale tagasi, toetama kombineerisin transistorsüüte, mille analooge pakkus (vist) Oomipood. Kõik hea, mida pakub originaalsüüde jäi alles, sädelemine kontaktide vahelt igaveseks unustatud ja säde küünlas tugevam.

Ja veel üks pisuke soovitus, mida järgides võite säästa olulisel hulgal oma närvirakke ja aega ning mille edastamiseks ma selle teema tegelikult üles soojendasin- ÄRGE TOPPIGE OMA TSIKLILE KÕRGEPINGEJUHTMEID (süütejuhe), MIS POLE SARNASELE TSIKLILE ETTE NÄHTUD! Aegade algusest saadik on mind meeleheitele ajanud nõrk säde, seda isegi Honda süütepooli ja kallite "silikonjuhtmetega", millest viimased sai paigaldatud kohe, enne esimest kapremondijärgset käivitamist. Kuna mootori ühtlase toimimisega olid probleemid, siis puhastasin karbussid, seadsin kõik kontaktivahed- , süüted-, klapivahed õigeks ja vahetasin ka küünlajuhtmed ja... esimest korda nägin ma milline peab sellel tsiklil säde olema. Loomulikult kadusid kõik senised hädad, mootori võib vastavalt suvale panna kasvõi aeglasele valsile metronoomi mängima.

Üldisemalt- ratas on läbi suvede olnud kasutusel, tema selga ronin ma ka ilma täisvarustuseta, seepärast naudib Dnepr minu jagamatut tähelepanu palavatel ilmadel, jahedatel tõuseb au sisse kaasaegne bokser ja ainult vihmaga austan oma soovidega neljarattalist. Tõsisemat remonti on ta nõudnud minimaalselt- sidur vajas vahetamist, tagareduktori tigu sõitis ennast hambutuks ja korra jättis ka elektrisüsteem (süütelukk) mind teepervele, ülejäänud aeg on olnud sõidurõõm.