[CORRADOg60]

Onu Nival, millega ta 12 aastat kolhoosi ja hiljem osaühingu vilja võttis, oli väidetavalt 4200 töötundi. Enda kunagine Niva, millega enne neljal hooajal "autojuhid" vilja võtsid, oli minu kätte jõudes 920 töötundi.
Ehk siis tuli tavaliselt(olenes kindlasti palju ka mehest, kes masina ette valmistas ja põllule läks) 200 kuni 400 töötundi aastas.
Ja see sugulase Niva, millega ta 12 aastat töötas, oli tegelikult väga kobe veel(eks teda remonditi ka muidugi üksjagu). Seisma jäi, sest polnud osaühingus enam meest, kes oleks tahtnud ja osanud Nivaga põldu minna...
Noorematele meestele olid Donid rohkem meele järgi.

[krossifänn]

Mnjah nüüd vist sain vastuse küsimusele mille peale mõtlesin umb 30a.tagasi
Mulle meenuvad ka need 1977a."Nivad".Olid sihukesed erkpunased ja valge heedriga.Toonaste vanemate pruunide kombainide kõrval nigu "pärl".
Hiljem kadusid need pruunid sootuks ja jäid vaid punased.Vot siis mõtlesingi et kuhu see ilus punane kadus? Nägin ikka uusi ja tutikaid kombaine aga ükski polnd enam nii ilus ja erkpunane.Arvasin et ju siis"tatikana" pingutasin värviga lihtsalt üle
Nüüd tänu ksf.E303 infole tuleb välja et ei pingutanudki.
Üks pilt 1977aastast(vanema venna pildistatud) Kahjuks küll must-valge aga ammus see värviline moodi läks
Vasakult kolmas kombain Niva olid kindlasti erkpunane.

Vot üks tähelepanek veel.CK-4del oli see plekist/võrgust radika tolmupüüdja ülevalt kumer ja alt nurga all(juskui ära lõigatud).
Vanadel pruunidel Nivadel ja Kolositel oli seesamune "kobakas" täiesti kandiline.Samuti kandiline neil 1977a.NSVL 60 aasta juubeliks värvitud erkpunastel.Hilisematel aga meenub et jälle ülevalt kumer.Mis aastast siis 1978 ? Meenub üks 80ndate alguses pildistatud Nõo sovh.Niva mis ka erkpunane ja valge heedriga(1977?) Sellel oli küljes ilmselt CK-4(lapitud) tolmupüüdja.

[kopraonu]

Neid Nõo Sohvoosi kombaine oli liikvel ka veel 90datel ja enne "kuusakoski" suurt vanaraua rallit. Ühte Kolos ja Niva kombaini,mida krossifänn on pildistanud olen ise elusuuruses näinud palju hiljem veel. Kui ma ei eksi siis see lapitud tolmukogujaga Niva rändas erakätesse ja võttis minu talus vilja veel 1994.a. Igatahes jõle sarnane näeb sellele välja,mis käis kunagi vilja koristamas.
Kuid 99% Nõo sohvoosi kombaine on jäljetult kadunud eks me tea paremini ilmselt kuhu.

Küll meenub mulle kaks juhtumist,seoses Nõo Sohvoosi kombainidega.
Esimene neist oli seotud tolmuga ja "õlilakkuva" mootoriga. Nimelt käis palaval augustikuu päeval vilja koristamine,kui äkki keset põldu tuli suur suitsupilv,nimelt läks kärssama tolm,mis oli õlisele mootorile peale kogunenud. Kõik kohad olid asjahuvilisi täis, kombainer murest murtud,vett ka pole,et kärssamist ära kustutada,siis tuli T-40 koos järelveetava veepütiga ja mingi valemiga sai see kärssamine ja võimalik tulekahju ära hoitud. Rohkem see Niva vilja ei võtnud, ilmselt läks suuremaks mootori remondiks lahti. Järgmine aasta oli sama kombain liikvel

Teine juhus oli selline,et Niva kombain asus koristama koos Don 1500 kombainiga vilja ja mingi rihma purunemise tõttu,Don läks tagasi tehnohoolde remonti. Niva jäi aga põldu koristama,kuni punker täis sai aga oh häda. Keda pole on autojuht vana sunnik,kes on kadunud. Punker on täis ja kuna mobiile polnud siis mis sa teed. Mees lasi siis vist 2 tundi signaali ja tulutult. Lõpuks viskas end kombaini najale magama. Kuni ülemus oma kollase piruka kuudiga ilmus kohale ja hakkas aru pärima,et miks kombain seisab. Siis tuli kibekähku ka auto kohale ja viljavõtmine jätkus keskööni välja. Ei tea kas autojuht kukkus oma GAZ 53 roolis jooma või mis täpselt juhtus. Sellest ajalugu vaikib.

Ning viimaks....
Iga vilja koristamise käigus jäi kombainidest maha rauast juppe. Peamiselt ka purunenud rihmasid, katkisi tagaosa piisid ja muud peenemat. Hiljem jõudis kõik see raua kola kivihunnikusse. Lauguneine on paratamatu nähtus.

[krossifänn]

Neid Nõo Sohvoosi kombaine oli liikvel ka veel 90datel ja enne "kuusakoski" suurt vanaraua rallit. Ühte Kolos ja Niva kombaini,mida krossifänn on pildistanud olen ise elusuuruses näinud palju hiljem veel. Kui ma ei eksi siis see lapitud tolmukogujaga Niva rändas erakätesse ja võttis minu talus vilja veel 1994.a. Igatahes jõle sarnane näeb sellele välja,mis käis kunagi vilja koristamas.
Kuid 99% Nõo sohvoosi kombaine on jäljetult kadunud eks me tea paremini ilmselt kuhu.

Küll meenub mulle kaks juhtumist,seoses Nõo Sohvoosi kombainidega.
Esimene neist oli seotud tolmuga ja "õlilakkuva" mootoriga. Nimelt käis palaval augustikuu päeval vilja koristamine,kui äkki keset põldu tuli suur suitsupilv,nimelt läks kärssama tolm,mis oli õlisele mootorile peale kogunenud. Kõik kohad olid asjahuvilisi täis, kombainer murest murtud,vett ka pole,et kärssamist ära kustutada,siis tuli T-40 koos järelveetava veepütiga ja mingi valemiga sai see kärssamine ja võimalik tulekahju ära hoitud. Rohkem see Niva vilja ei võtnud, ilmselt läks suuremaks mootori remondiks lahti. Järgmine aasta oli sama kombain liikvel

Teine juhus oli selline,et Niva kombain asus koristama koos Don 1500 kombainiga vilja ja mingi rihma purunemise tõttu,Don läks tagasi tehnohoolde remonti. Niva jäi aga põldu koristama,kuni punker täis sai aga oh häda. Keda pole on autojuht vana sunnik,kes on kadunud. Punker on täis ja kuna mobiile polnud siis mis sa teed. Mees lasi siis vist 2 tundi signaali ja tulutult. Lõpuks viskas end kombaini najale magama. Kuni ülemus oma kollase piruka kuudiga ilmus kohale ja hakkas aru pärima,et miks kombain seisab. Siis tuli kibekähku ka auto kohale ja viljavõtmine jätkus keskööni välja. Ei tea kas autojuht kukkus oma GAZ 53 roolis jooma või mis täpselt juhtus. Sellest ajalugu vaikib.

Ning viimaks....
Iga vilja koristamise käigus jäi kombainidest maha rauast juppe. Peamiselt ka purunenud rihmasid, katkisi tagaosa piisid ja muud peenemat. Hiljem jõudis kõik see raua kola kivihunnikusse. Lauguneine on paratamatu nähtus.

Ja-jah.Tänu ksf.MAZ-i jutule meenub ka üks"punkritühjendamishäda" aastast 1987 vist.See toonase Ülenurme õppe-katsemajandi Ropka osakonna viljakoristusel.Viljapõld oli suur,kombaine palju(10vähemalt) viljaveoautosi ka piisavalt-aga... Ühel kolosimehel said punkrid täis teises põllu otsas kust autosi vaevalt näha.Kuna kombainide seisak oli siis tavaline ei pöörand keegi erilist tähelepanu või oli viljaveoautode juhtidel millegi muuga tegemist.Kolosi juht prääksutas signaali(tulutult),pani vilkuri käima(ei midagi) siis võttis mingi aeru moodi asjanduse(mõeldud vist punkrist vilja lükkamisele) ja vehkis sellega.Ikka ei mõhkugi.No ma ei mäleta enam täpselt kaua ta niisama tühja passis aga lõpuks sai ikka koormast lahti.juhtusin siis fotokaga seal olema ja tegin mõne pildi.seda aeruga vehkimist kahjuks ei tabanud aga nõutu ja tigeda kombaineri oma Kolosi katusel küll

[tarmo242]

Neid Nõo Sohvoosi kombaine oli liikvel ka veel 90datel ja enne "kuusakoski" suurt vanaraua rallit. Ühte Kolos ja Niva kombaini,mida krossifänn on pildistanud olen ise elusuuruses näinud palju hiljem veel. Kui ma ei eksi siis see lapitud tolmukogujaga Niva rändas erakätesse ja võttis minu talus vilja veel 1994.a. Igatahes jõle sarnane näeb sellele välja,mis käis kunagi vilja koristamas.
Kuid 99% Nõo sohvoosi kombaine on jäljetult kadunud eks me tea paremini ilmselt kuhu.

Küll meenub mulle kaks juhtumist,seoses Nõo Sohvoosi kombainidega.
Esimene neist oli seotud tolmuga ja "õlilakkuva" mootoriga. Nimelt käis palaval augustikuu päeval vilja koristamine,kui äkki keset põldu tuli suur suitsupilv,nimelt läks kärssama tolm,mis oli õlisele mootorile peale kogunenud. Kõik kohad olid asjahuvilisi täis, kombainer murest murtud,vett ka pole,et kärssamist ära kustutada,siis tuli T-40 koos järelveetava veepütiga ja mingi valemiga sai see kärssamine ja võimalik tulekahju ära hoitud. Rohkem see Niva vilja ei võtnud, ilmselt läks suuremaks mootori remondiks lahti. Järgmine aasta oli sama kombain liikvel

Teine juhus oli selline,et Niva kombain asus koristama koos Don 1500 kombainiga vilja ja mingi rihma purunemise tõttu,Don läks tagasi tehnohoolde remonti. Niva jäi aga põldu koristama,kuni punker täis sai aga oh häda. Keda pole on autojuht vana sunnik,kes on kadunud. Punker on täis ja kuna mobiile polnud siis mis sa teed. Mees lasi siis vist 2 tundi signaali ja tulutult. Lõpuks viskas end kombaini najale magama. Kuni ülemus oma kollase piruka kuudiga ilmus kohale ja hakkas aru pärima,et miks kombain seisab. Siis tuli kibekähku ka auto kohale ja viljavõtmine jätkus keskööni välja. Ei tea kas autojuht kukkus oma GAZ 53 roolis jooma või mis täpselt juhtus. Sellest ajalugu vaikib.

Ning viimaks....
Iga vilja koristamise käigus jäi kombainidest maha rauast juppe. Peamiselt ka purunenud rihmasid, katkisi tagaosa piisid ja muud peenemat. Hiljem jõudis kõik see raua kola kivihunnikusse. Lauguneine on paratamatu nähtus.

Ja-jah.Tänu ksf.MAZ-i jutule meenub ka üks"punkritühjendamishäda" aastast 1987 vist.See toonase Ülenurme õppe-katsemajandi Ropka osakonna viljakoristusel.Viljapõld oli suur,kombaine palju(10vähemalt) viljaveoautosi ka piisavalt-aga... Ühel kolosimehel said punkrid täis teises põllu otsas kust autosi vaevalt näha.Kuna kombainide seisak oli siis tavaline ei pöörand keegi erilist tähelepanu või oli viljaveoautode juhtidel millegi muuga tegemist.Kolosi juht prääksutas signali(tulutult),pani vilkuri käima(ei midagi) siis võttis mingi aeru moodi asjanduse(mõeldud vist punkrist vilja lükkamisele) ja vehkis sellega.Ikka ei mõhkugi.No ma ei mäleta enam täpselt kaua ta niisama tühja passis aga lõpuks sai ikka koormast lahti.juhtusin siis fotokaga seal olema ja tegin mõne pildi.seda aeruga vehkimist kahjuks ei tabanud aga nõutu ja tigeda kombaineri oma Kolosi katusel küll

Väga huvitavad jutud ja pildid. Kunagi oli vist kuskil teie piltide galeriile link,kas saaksite selle uuesti kirjutada? Väga häid pilte olete kunagi teinud!

[krossifänn]

Ning viimaks....
Iga vilja koristamise käigus jäi kombainidest maha rauast juppe. Peamiselt ka purunenud rihmasid, katkisi tagaosa piisid ja muud peenemat. Hiljem jõudis kõik see raua kola kivihunnikusse. Lauguneine on paratamatu nähtus.


[/quote]Jällegi MAZ-il õigus.Juppe jagus alati Oma esimesed pildid tegin Nõo sovhoosi pruunidest Kolositest.
Olin siis 9 aastane ja kombaineriks ilmselt keegi EPA tudeng.Purunenud olid siis mõned vikati sõrmed.Vot neid katkisi pakkuski ta mulle mälestuseks Ja kombainiga sõitma võeti ka.Vot olid ilusad ajad...

Ja vilja veeti siis GAZ 93-ga.

[kopraonu]

Väga huvitavad jutud ja pildid. Kunagi oli vist kuskil teie piltide galeriile link,kas saaksite selle uuesti kirjutada? Väga häid pilte olete kunagi teinud!

Aga palun https://picasaweb.google.com/118166576673254374648

---

Ning veel üks tähelepanek:
Nimelt värviti vanasti kombainide ja külvikute rehvisid alumiinium pulbriga hõbedaseks(kindlasti mäletab vanem põlvkond selliseid hall-hõbedasi rehve kombainide all). Ah,et milleks see hea oli?
Nimelt erinevalt tänapäevast,kus jõukam kodanik võib poest uue rehvi osta, oli Nõukogude ajal rehvide saamine üsna keeruline ja tülikas. Sellepärast üritati kui vähegi sai rehvide eluiga pikendada. Muidugi seda ei saanud teha lõppematuseni. Hõbepulber hoidis mingil määral praegunemise ära,kuid kulus ühe hooajaga maha kombaini rehvilt ja seda protsessi tuli korrata.
Kuid mingil ajahetkel ei viitsitud isegi seda enam teha,kuna sai selgeks,et
kolhoosi süsteem on omadega õhtul.

See sama Kolos töötas veel 1992-1996 Luke-Tamsa-Laguja põldudel.
Hiljem enam seda ei kohanud, kuuldavasti oli ka teine Kolos,mis läks Nõgiarusse hiljem.

[aavu]

Väga huvitavad jutud ja pildid. Kunagi oli vist kuskil teie piltide galeriile link,kas saaksite selle uuesti kirjutada? Väga häid pilte olete kunagi teinud!

Aga palun https://picasaweb.google.com/118166576673254374648

https://picasaweb.google.com/11816657667...0818337282
Väga huvitav hetk tabatud. Kaasaegne tehnika on hädas oja ületamisega, pealtvaatama on saabunud hobune, kerge irvitus huulil, et mida te küll ilma minuta suudate? Suur ülemus jälgib olukorda eemalt Pobist, et mitte hävitavat kriitikat pealtvaatajatelt kuulda. Häbeneb lähemale tulla. Ringi sebivad valgete käesidemetega asjapulgad, ilmselt nagu peata kanad, puudub ühtne juhtimine. Pealtvaatajate hulgas rohkelt sõjaväelasi ja varjatult ka KGBlasi. Kokkuvõte: algul loome omale raskusi ja siis kangelaslikult ületame neid! Mõni saab isegi ordeni!

[E303]

Onu Nival, millega ta 12 aastat kolhoosi ja hiljem osaühingu vilja võttis, oli väidetavalt 4200 töötundi. Enda kunagine Niva, millega enne neljal hooajal "autojuhid" vilja võtsid, oli minu kätte jõudes 920 töötundi.
Ehk siis tuli tavaliselt(olenes kindlasti palju ka mehest, kes masina ette valmistas ja põllule läks) 200 kuni 400 töötundi aastas.
Ja see sugulase Niva, millega ta 12 aastat töötas, oli tegelikult väga kobe veel(eks teda remonditi ka muidugi üksjagu). Seisma jäi, sest polnud osaühingus enam meest, kes oleks tahtnud ja osanud Nivaga põldu minna...
Noorematele meestele olid Donid rohkem meele järgi.

----------------------------------------------------------------Kuna olen lammutanud ja vanarauda saatnud aastate jooksul mingi 5 nivat siis kõige vähem on olnud mootoritunde mingi 1800 kuid kombain ise oli väga halvas seisus ja rüüstatud. Kuid olen näinud ka 5000 töötunniga mootorit.Üldiselt kui kombain ikka 5000 töötundi ära töötanud siis on kombaini sisu kivide poolt auklikuks pekstud ning peksutrumli hambad ja muud osad totaalselt kulunud. Ülejäänud kombainide mootorite töötunnid jäid nii 3000 tuhande kanti.

[Daff]

See 5000 töötundi on ikka väga aukartust äratav number. Olen ise ka 6 suve oma tehnikajanu rahuldanud Niva roolis ja kergelt kahtlen, et masin omal jõul nii suure numbri ette keris. Lihtne matemaatika näitab, et see masin pidi töötama 9 aasta jooksul iga aasta 2kuud jutti ja iga päev 10 tundi. Meie väikese eesti heitlikus kliimas sai põldu tavaliselt kümme ja kui kaheksani lasta sai oli kõva sõna. Vihmapühad ka veel vahele. Olen nõus oma sõnu tagasi võtma, kui keegi suudab mind ümber veenda.
Samas, me jälgisime omal ajal seda töötunni lugejat tihti oma kolleegidega ja meile sai selgeks , et tunnilugeja jäi natuke maha tavalisest kellast. Mototunnid on hoopis midagi muud. Muidugi see võrdlus ei pretendeeri absoluutsele tõele, kuna meie väike eesti on tegelikult päris suur.Olen ise mägieestlane ja meie tingimused olid öö ja päev võrreldes kesk eestiga. Sealsed kombainid tegid tööd, mitte ei ukerdanud, nagu meie, ja nautinud kauneid vaateid Otepää kuppelmaastikul. Siledamatel põldudel õnnestus päevas 17-18 punkrit ka võtta mõnel, aga see oli haruldus.
Nüüd trummlist ja peksukorvist. Neid pidi vahetama üpris tihedalt. Trummli siinid lihtsalt kulusid siledaks. Samuti peksukorvi valtsid kulusid maha. Tänu sellele ei peksnud enam tera välja. Esimest trummli vahetust üritati võimalikult pikaks venitada, kuna tehase trummlid olid hästi tasakaalus ja ei väristanud masinat, aga kapitali trummlid tahtsid vahel läbi seina välja jalutada, nii kohutav vibra oli sees. Uutel vahetati siine peal, kuid siis tuli kivi ja korrigeeris asja nii , et tuli ikka uus trummel ja peksukorv panna. Ja seda juhtus vahel ka keset koristust.
Kõige kurvem näide mis meelde tuleb, oli sotsialistliku võistluse eesrindlasega, kes oli hetkel juhtival positsioonil. Tema sai keset selget päeva kivi, ja nii õnnetult, et läks trummli vahetuseks. Kuna ilm oli ilus, siis oli asjaga kiire ja tänu kiirusele oli ka tähelepanu hajutatud. Olles kõik joonele saanud, tehti proovi käivitus. Kallutatud jõud aga olid kuvalda pannud heedri peale, mille kombain rõõmsalt alla neelas. Ma arvan, et te ei taha teada, mida sealt kombaini kabiinist kuulda võis, kui pauk käis. Ja kogu protsess algas uuesti , ning mees oli ilma 150 rublast ja kahest nelgiõiest. Need anti lõikuspeol minule.

[E303]

See 5000 töötundi on ikka väga aukartust äratav number. Olen ise ka 6 suve oma tehnikajanu rahuldanud Niva roolis ja kergelt kahtlen, et masin omal jõul nii suure numbri ette keris. Lihtne matemaatika näitab, et see masin pidi töötama 9 aasta jooksul iga aasta 2kuud jutti ja iga päev 10 tundi. Meie väikese eesti heitlikus kliimas sai põldu tavaliselt kümme ja kui kaheksani lasta sai oli kõva sõna. Vihmapühad ka veel vahele. Olen nõus oma sõnu tagasi võtma, kui keegi suudab mind ümber veenda.
Samas, me jälgisime omal ajal seda töötunni lugejat tihti oma kolleegidega ja meile sai selgeks , et tunnilugeja jäi natuke maha tavalisest kellast. Mototunnid on hoopis midagi muud. Muidugi see võrdlus ei pretendeeri absoluutsele tõele, kuna meie väike eesti on tegelikult päris suur.Olen ise mägieestlane ja meie tingimused olid öö ja päev võrreldes kesk eestiga. Sealsed kombainid tegid tööd, mitte ei ukerdanud, nagu meie, ja nautinud kauneid vaateid Otepää kuppelmaastikul. Siledamatel põldudel õnnestus päevas 17-18 punkrit ka võtta mõnel, aga see oli haruldus.----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------E303..- Kui õieti mäletan sai see 5000 mootori töötunniga kombain Viljandimaal ühes taluhoovis puru lõigatud 2007 - või 2008 aastal.Oli toodetud 80 nendate alguses punase kabiiniga variant.  Oli ikka mitukümmend aasta järjest nii kolhoosi ja hiljem talu põldudel töötanud ..Kahjuks täpset ajalugu ei uurinud.

[Daff]

Ma jah esimese hooga siin arvasin ,et maailm lõppes koos kolhooside laialiajamisega, aga talumehed ja eraettevõtjad unustasin täiega ära, tehes neile ebaõiglaselt ülekohut. Talumeeste käes need masinad mürasid veel teist niipalju kui kolhoosi põldudel. Asjaliku mehe käes nad muudkui sõitsid ja sõitsid kuni jäid lihtsalt ajale ja tehnika progressile jalgu. Minupoolsed vabandused.

[Mister X]

Meeldiv on lugeda asjalikku ja huvitavat kombainijuttu! Kui austatud kaasfoorumlased pole vastu, lisaksin siia mõned pildid varasemast perioodist, mil tegijateks olid veel kombainid SK-3 ja SK-4.

1) http://www.upload.ee/image/2627948/0575_...pp572_.jpg

Pärnu rajooni kolhoos Võidulipp eksisteeris aastatel 1949-1965, kuni ühendati samuti 1949. aastal asutatud kolhoos Kalevipojaga. Fotole on jäädvustatud viljalõikus kombainiga SK-3, vedukiks on ilmselt madelkastiga GAZ 63(A). Pildistamise daatumi üle võib vaielda, ent veoauto kollase vanamalli reg nr-i järgi pakuks ajaks 50. lõppu või 60. algust.

2) http://www.upload.ee/image/2627991/KA208.jpg

Viljalõikus Pärnu rajooni Kalevipoja kolhoosis. Kombainiks SK-4, vedukiks madelkastiga GAZ 51A. Ajastuna ilmselt 60. aastad.

3) http://www.upload.ee/image/2628025/kalevipoeg_0113.jpg

Sama teema lähivaates.

[E303]

Kui nüüd natukene sügavamalt läheneda sellele ekspluatatsiooni ajale, siis kui palju töötas kombain oma eluaja jooksul. Igal sügisel ca kuu aega. See teeb siis kokku jämedalt 12 kuud. Ikka armetult vähe, või mis?
Poolroomikutest: Miks oli nendel 8 aastat eluiga? Roomikuid nad ju ei kandnud. Ja margi järgi meie kolhoosis olid kõik, peale minu kasutada olnud CK-5 poolroomikud, ekh SKP-5ed. Eestis ehk enamus olid SKP-d?

-----------------------------------------------------------------
Ekspluatatsiooni aeg 8 aastat on tõenäoliselt õige aeg sest ck-4 surid massiliselt välja 80 aastal. Spetsiaalselt sirvisin pööningul vanu tolmunud Rahva Häält tollest ajast ning selgus - et siis sotsialistliku võistlusel viljakoristusel oli CK-4 kombainide klass esindatud viimati 1980. CK-4 tootmine lõpetati 1973 sügisel .Viimased uued seda tüüpi kombainid läksid põllule 1973 osalt ka 74.Seega 80 aastal sai enamusel normatiivset 8 lõikus aastat täis ning nad rändasid vanarauda. Mõned paremas seisus masinad sõitsid veel mõne aasta ning needki kadusid ajaloo hõlma .Nii et ajalehe andmeil sõitis põllule 1982 aastal näiteks võru rajoonis ainult üks ck-4 ülejäänud olid juba kõik nivad ja kolosid. Kui nüüd mõelda siis vene riigis käis üks hirmus ressurside raiskamine ning kombainide kvaliteet oli selline 8 max 10 aastaga oli kombain nii ära sõidetud et asi lõppes vanarauas.

[Daff]

Ressursside raiskamisest kombainidega töötamsel. Eks see kombain oli mõne mehe jaoks suht keeruline, lausa tehnika ime. Tänu sellele sai ka mõne masina ressurss ennem otsa kui teisel. Enne NA-sse minekut tahtsin kohutavalt kombaini peal tööle hakata, aga polnud vaba masinat ja kes see ikka lambist noort ja lolli sinna tahab.Viimasel hetkel, enne viljakoristuse algust aga sai majand uue kombaini (oli üks kombain kogematta EPT kaubabaasi rohkem toodud) ja kõige vanem relv läks mahakandmisele. Siis antigi see "vana utiil" mulle. Öeldi, et mine müra natuke põllu peal, saad teada, mis asi see kombain on. Aga eelmine mees, kes oli selle masinaga algusest peale sõitnud, oli peaga poiss ja tehnikat hoidis. See vana utiil töötas paremini, kui mõned 4-5 aastat nooremad masinad.Sügiseks olin 12 kombainist 6. kohal oma võetud tonnidega. See masin jäigi rivvi edasi, punkri peal tõsteti number ringi ja sel sügisel kustutati hoopis paar aastat uuema masina eluküünal.

[eno1]

Minu esimeseks kombainiks oli 1975 a. valmistatud Niva. Vana pruun veel. Kaheksakümnendate teisel poolel sai kaks korda punkril number uuema vastu vahetatud. Seega läksid utiili palju uuemad kombainid, mis olid iga aasta erineva kombaineri juhtida. See vana kombain võtab sellelgi hooajal ühes väiketalus vilja. Muidugi on väga palju osi vahetatud, kuid töökorras. Mototundide arvu öelda ei oska, kuna üsna mitmes mootor peale pandud.
Teise kombaini sain 1989 uuena. Sellega töötasin 18 aastat. 3600 töötundi ja umes 7000t. vilja käis läbi. Kunagi ei pesnud kombaini surveveega, talvel seisis varjus, laagrid said ajapikku vahetada määritavatega, kuluvad osad õigel ajal vahetatud ja mahamüümise hetkel oli üsna heas töökorras.

[vorrimen]

Täna sai võrumaal kohatud mingisuguse järelveetava kombainiga viljavõttu, sõidupealt sai üks hädine pilt ka tehtud.

[Vahelaager]

kahjuks see kombain pole enam aastaid vilja lõigand aga siiski.

---

ja uudiseid ka vähe kurvematelt maadelt. ehk hakkas siis sellega pihta et praktika suht alguses ülemus viipas ühe koha peale kus puud ja mingid vana müürid seisavad, et see on vana kolhoosi kombaini surnuaed, ega ma ka algul ara ei taibanud, aga lähemalt uurides sai asi üsnagi selgeks miks.

[Rimsi]

Novot siis!

http://www.osta.ee/kombain-niva-ck-5-28699510.html

[E303]

Kas keegi teab mitu hektarit koristab hooaja jooksul kaasaegne kombain CLAAS , NEW HOLLAND näiteks.Kombaine on põldudel väga väheks jäänud võrreldes ajaga kui vilja lõikamine käis veel vene kombainidega. Näiteks 1982 aastal läks võrumaal põllule 213 kombaini ,kui ajalehte uskuda.See on ikka meeletu mass kombaine aga viljakoristus kestis ikka tol ajal mitu kuud. Lõikuse jooksul niva vast 100 - 150 hektarit ikka ära koristas mõni mees ka 200 need andmed võetud sotsialistliku võistluse tabelitest mis ilmusid tolleaegsetes lehtedes..Kuid seepärast olekski huvitav teada palju hektareid nüüdsed kombainid hooaja jooksul ära koristavad.