Mida teha klaasiga
#21

Jutt on liikunud teemast natuke nihkesse ehk siis klaasilt prügiveo peale, kuid see selleks.

Pean endale tuhka pähe raputama ja pattu tunnistama. Nimelt üleeelmine suvi suures koristamistuhinas jäi küünis ette korralik ports kasvuhoone klaase, neid ikka oli. Vaatasime vennaga üksteisele nõutult otsa, ei osanud midagi nendega peale hakata. Kuni mina vanem seal edasi kukalt sügasin, siis vend kui noorem juba marutas prügikonteineri juures klaase puruks pekstes ja sinna toppides. Sellise rünnaku peale andis plastkonteiner lõpuks alla, rattad irdusid alt ja ise oli ka paks kui põrsas. Midagi, võtsime vanad kartulikotid ja toppisime poole konteinerijagu klaasi nendesse, ise ennast ja klaasi kirudes. Prügiveo päeval sai vedajat peale passitud ning kurbade kutsikasilmadega otsa vaadatud. Hea mees oli, võttis kotid peale ja tegi ka konteineri tühjaks.

Palun seda võtta mitte soovitusena, pigem heietusena.

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#22

(13-09-2012, 00:43 AM)meli666 Kirjutas:  Ja metalli kokkuostu punkti konservikarpe ei ole küll kedagi näinud viivat.
Need, kes väidavad, et neil midagi ei teki ongi kõige suuremad...

Ei maksa üldistada.

Olen näinud tervet järelkäru täit kassi-ja koerakonservi purke kokkuostu rändavat. Imestasin algul, kas tõesti tasub jännata.
Aga kui lõpuks aastate jooksul hakati pakendijäätmeid (muuhulgas ka konservikarpe) igalpool tasuta vastu võtma ja lausa tasuta ära viima, ning see on (nüüd juba) tasuv energia ja tooraine, siis polnud loomulikult enam midagi imestada.
Huvitu ja infoignorantne "tavainimene" lihtsalt ei tea (ega tahagi teada), mis jäätmemaailmas toimub. Ja kui kuuleks, et keegi teeb tema sorteerjäätmetest füüri, siis puhtast kadedusest ja kiuslikusest jätaks kõik sodi sorteerimata ning viskaks prügisse (mille eest niikunii tuleb maksta).

Kahjuks ei tea ise tavainimesena ka seda, miks klaasil ja klaasil nii ränk vahe sees on, et ühte tasuta ära viiakse, aga teise eest tuleb ärasokutamisel ise maksta. Klaastaarast ja aknaklaasist jutt, siis. Endalgi maal 200L tünn aegade klaasilasu täis. Mõte on liikunud teealuse täidise suunas - mis see klaas muud on kui liiv ja kivi; paraku kipub pudenedes vajuma, seega teealuse täidisena mittesobiv. Ja palju üks inimene või pere elu jooksul teed ikka ehitab!

Eri liiki plastikute vahest ka ei saa aru - miks jogurtitopsi kõlbab jäätmeahjus põletada, aga vana kohviveski korpust või pastapliiatsit või pangakaarti mitte? (kas põhjuseks purustaja võimekus või põletile ebasobivad jäägid?)
Samuti ei saa aru, mis eristab klaasist õllepudeleid ja supipurke, et supipurgid pandipakendi alla ei kuulu. Kas tõesti ainult automaatide sobimatus?

Pakenditaara tasuta vastuvõtu, metalli kokkuostu ja kodutarvete lammutamisoskuse taustal võib ikka väita küll, et sundmaksustamise alla käiva lausprügina kvalifitseeruvaid jäätmeid tõesti peaaegu ei teki! Kui natukenegi vaeva näha, siis jääb kõigest järgi puit, metall, plastik, klaas, paber-papp, kivi ja biomass, akud ja patareid, ravimid, elektroonika - kõik mida kiputakse vastu võtma tasuta või lausa nutsu makstes. Sünteetiliste kaltsude, kummist aiapäkapikkude ja pannivartega ehk tõesti on veel nõudlusprobleeme...
Vasta
#23

Uhh, see teema on kujunenud ikka päris populaarseks!
Mehed, ei ole muret, kohe kindlasti ei kaeva ma seda klaasi kuskile maasisse ja ei vii ka niisama metsaalla.
Teiseks, keegi siin rääkis et konservikarpe ei ole mõtet koguda. See on küll puhta jama jutt. Eks muidugi, kõik oleneb kogusest, aga mul isiklikult on üsna suur põllumajandusega jändamine taga ja tekib nii või teisiti erinevaid metallijäätmeid ka mujalt ning mul on selleks suur konteiner kuhu rändavad metallijäätmed ja mul ei ole raske sinna visata ka need 7 kilukarpi mis mul kuu jooksul tekkivad. Ja siis mingil ajal rändab see konteineritäis utiili, ei saa just öelda et oleks kahjumlik tegevus.
Kolmandaks, maainimesel ei teki prügi?? Mul käib prügiauto kord kvartalis ja ma ütleks, et ta võiks tulla poole tihedamini ja mu suure konteineri tühjaks viia, prügikonteiner on mul 99% ulatuses täis kilet (piimakotid, hapukoore kotid, vorstikiled jne kilepakendid). Klaaspudelid ja asjad viin alati linna klaasikonteinerisse, see ei ole mul raske, seda enam, et linnas niikuinii peab söögi jms järel käima.
Neljandaks, kes siin ajas mingit jama, et tasuta sai asju ära anda ainult veneajal jms vist ei ole üldse eluga kursis. Jäätmejaamades saab päris palju asju tasuta ära anda (värvid, ravimid, plastik, jms ohtlikud jäätmed), ole vaid mees ja tee seda. See teeme saigi sellepärast tekitatud, kuna mingil põhjusel ei leidnud kohta, kuhu saaks aknaklaasi viia.
Rahu ja loodussõbralikku mõtlemist!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#24

Väsimatu päikese ja tuuleenergia propageerijana soovitaksin mõelda päikesekütte ehitamise peale. Klaas ju omast käest...
Kui hoone lõunapoolne külg mustaks värvida, klaasiga katta ja paigaldada ventikas ning luugid ülearuse soojuse väljutamiseks suvel, siis saaks kevadel ja sügisel ilusa ilmaga prii õhkkütte.
Kui ise liiga rikas või laisk, võib kinkida mõnele teisele kes viitsib.
Prügimäele jõuab alati viia.
Muideks, Põlendmaa prügilas ja vist ka Pärnu sorteerimisjaamas saab ka aknaklaasi eraldi ära anda. Ei mäleta, kas raha ka küsiti, aga kui küsiti siis vähe. Viin tavaliselt mitut sorti sodi korraga, et mitte ilmaaegu käruga 40km sõita.
Klaas läks ilusti konteinerisse. Eraldi konteinerid olid veel kile ja plasti jne jaoks. Sorteeritud sodi oli minu mäletamist mööda kõik tasuta. Maksta tuli vaid olmejäätmete eest, mis hunnikusse läksid.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#25

Jah, olen ka ise viinud korduvalt jäätmejaama suuri koormaid jäätmeid ja kui asjad sorteeritud, on kõik läinud tasuta. Kahjuks mul kodukohas aga klaasi ei võeta, aga juba uurisin ja ehk saan Tartu jäätmejaame selle ära orgunnida.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#26

tjah, maal avastasin metsa all jalutades mõned augud liiva seest, mis olid okstega kaetud, sai suus uuritud - kõik kahe pensionärist naabri prügi täis. Ja prügiks olid siis autorehvid, vanad paadipumbad kummikud jms. Pakendeid ei olnud, kord paari kuu jooksul tuleb kirbet plastiku kärsa haisu nende poolt - ju siis põletavad vorstinahku.

Ravimite tagastamine on mul ka 1x läbitud - edaspidi viskan olmeprügi hulka, kuna ma andsin ravimeid apteegis ära umbes tunnike-poolteist (pidin kirjutama avalduse, kuhu pidi panema kirja kõik nimetused, toimeained, pakendi hulk, äravisatav kogus jms). Aastate jooksul tekkinud tableti ja kreemi hunnik oli meil kenake suur, vähemalt sai ära antud, aga edaspidi kuna sorteerimine toimub nagunii, siis lasen spetsialistidel sorteerida ja las nad siis ise täidavad pabereid Smile

Aknaklaas maksab kuressaares 2EEK kilogramm (tavaline sorteerimata prügi oli siis 1EEK/kg). Kui oma vana kasvuhoone klaasi sinna viisin, maksin peale samapalju, kui maksin pärast kile eest, mis klaasi asemel kasvuhoonele peale läks.

Tasuta võetakse siin vastu elektroonika seadmeid, millelt ei ole mitte midagi eemaldatud (arvuti toiteplokk ei sobi, see on ju arvuti seest eemaldatud, viska koos arvutiga minema, ui tasuta tahad ära anda!), 4 rehvi ja 10kg õli koos 1 õlifiltriga. Viisin 2 filtrit ja grammi pealt 10kg õli ja siis kukuti kisendama, et ma tegelen sellega! Ma küsisin, et millega siis ma tegelen, mispeale vastati, et tegelen õlivahetusega ja ei tohi tasuta ära anda! No kes siis veel mul autol õli peaks vahetama, nii et õli annab pärast kliendi kätte - ei ole nii. Aga peale pikki veenmisi sai ikka tasuta ära antud, edaspidi küll ei julge sinna viia midagi, panevad veel kurja maksu ka otsa (kuigi seaduses on ette nähtud, et peaks nagu vastu võtma)
Vasta
#27

minu kogemused seuksed. hunniku autoklaase (uued ja terved) viisin prügimäele. jõhkralt pidi maksma, klaas ju raske ka. a mis teha.
kodunt korjasin terve pinu igasugu vanu ravimeid ja viisin apteeki, kuna sääl suur silt väljas, et vanad saab sinna tuua. küsisin siis, et kuhu nemad need panevad ja öeldi, et otse prügikasti. aru ma ei taipa, miks ma siis üldse neid pidin 50 versta vedama.
tööposti otsas sigineb pidevalt erinevate plastide (tahvlid) jääke. kord võtsin vaevaks ja toppisin auto kuhjaga täis ja viisin jäätmejaama. selgus, et peab maksma. no pole ullu, saab vähemasti sodist lahti. ja siis tuli mõnus üllatus. asjad käisivad üle kaalu ja kasseeriti mult mõnikümmend kopikat. pagan, kaupa oli ikka palju, autol rattad koopas igatahes. tea, kas eksiti numbriga või mis värk oli.
eterniiti koguneb pidevalt. no seda ei jaksa ausalt ää anda. viimati kui asja uurisin, pidi tonni eest kuus tuhat maksma. räige. prügi viiakse korra kuus ja enam-vähem iga kord sokutan nii umbes pool ämbrit eterniidikilde ka muu sodi hulka. kui vahepeal katust lõhkuvaid torme ei tule siis peaks selle tempoga kevadeks platsi puhtaks saama.
Vasta
#28

Kõik oleks kena ja tore selle prügimajandusega aga hetkel tundub mulle,et probleem on üle reguleeritus. Ja kohati käib lausa julm silmakirjalikkus.
Ning, osa seltskonda saab selle prügi pealt suuri rahasid aga need,kes selle prügiga hädas on peavad lausa peale maksma,et sellest vabaneda.
Prügi eest makstakse firmadele suuri rahasid ja lisaks võetakse ka veel eraisikult/firmalt äraveo/utiliseerimise eest tasu. Prügi pole mitte kasutu rämps vaid lausa tooraine ja selle pealt tehakse väga suurt raha. Ise asi on vanad ravimid ja olmejäätmed.
Kuid põhimõte on siiski see,et selleks,et head äri teha peab see kellegi arvelt ju tulema.

NB! Ei poolda ise rämpsu viskamist metsa alla või kellegi teise kinnistule.
Kuid olukord eesti jäätmemajanduses on kohati lausa naljakas.


Vasta
#29

Klaasi kuhugi maasse kaevamine oleks tõprategu, olgu see suhtumine ja protest Eesti psügimajanduse vastu milline tahes.
On mul endal õnn omada maja, kus enne mind elas "tore" slaavi perekond. Ja nende komme oli millegipärast kogu oma ehitus- ja olmepask maha matta. Isegi nüüd, mil sinna majja kolimisest on üle 5 aasta, leian õues aeg-ajalt mõnd taime mulda pannes vms kaevamistööd tehes jälle mõne maardla tühjade pudelite, värvipotsikute, aknaklaasikildude jms kraamiga. See on RÕVE. Kardan oma koera pärast, kelle puhul ei tea, millal ta peale mõnd lõbusat augukaevamist oma toimetustelt klaasitükkide poolt lõhutud käppadega tuppa tuleb.
Seega. Ma ei oska soovitada, kuhu see klaas anda, aga kindlasti mitte maha matta!
Kõige õigem oleks ehk mõnes (aiandus või ehitus) portaalis tasuta kuulutada. Äkki saad selle klaasi eest rahagi- kõik ei ehita oma kasvuhooneid kilest.
Vasta
#30

keegi vana pigikatust tahab? Smile Mul jäi seda umbes 50 ruutmeetrit üle, kaalub meeletu summa, aga ise ei ole mul võimalust seda ümber sulatada, et temast kasvõi kruusa peale musta katet valmistada Smile
Vasta
#31

Mul kah sama jama - pea 20 aastat tagasi sai ostetud maakodu, kus ka on
suvaliselt prahti maha maetud. Maardlad tulevad päevavalgele täiesti ootamatutes kohtades - möödunud talvel õnnestus naabripoisil mööda külmunud mäekülge alla sõites konservikarbiga tagumik lõhki tõmmata.Hiljem kaevates ilmus samast kohast terve kärutäis rämpsu päevavalgele. Külas ilmuvad siiamaale mõningad prahimäed ootamatult metsa alla. Sovjetlus on visa kaduma, mis teha....
Vasta
#32

Mina uurisin oma valla vastava eriala spetsialistilt, et mida aknaklaasiga teha. Vastus oli, et kui just üleliia palju ei ole, siis sokuta klaasikonteinerisse (mis on küll mõeldud klaastaara kogumiseks). Nii ma tegingi. Igatahes mõistlikum, kui maha matta, pealegi on selline lahendus täiesti tasuta.
Vasta
#33

Firmast olen ära aga küsimus jäänud. Oli seal kümmekond vana akut ja kuusakoski leht lubas isegi raha nende eest. Aru ma ei saanud, kas aku peab kuiv olema või koos happega. Nii nad sinna vedelema jäid ja eks kunagi keegi nad ära viib või juba viinud. Kui kuiv aku, siis kuhu hape valada? Kanalisatsiooni torusiili asemel?
Üks lugu kah. Jäätmetest. 5-6 aastasena nägin, kuidas üks poiss oli ujudes jões löönud ahingu läbi jala. Ahingut ju välja ei tõmba, viidi Keila haiglasse, mis edasi sai, ei tea.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#34

(13-09-2012, 10:59 AM)Coger Kirjutas:  Klaasi kuhugi maasse kaevamine oleks tõprategu,
Seega. Ma ei oska soovitada, kuhu see klaas anda, aga kindlasti mitte maha matta!

Milline on põhjendus nii kategoorilisele väitele?
Mis seal vahet on, kas kaevata maasse näiteks kivi- või klaasiprahti? (Eeldusel muidugi, et seda ei tehta põllupeenra vahel 10cm sügavusele, vaid läbimõeldud kohas korralikult vähemalt poolemeetrise pinnasekihi alla?)

See et inimlikult mõeldes tundub klaas ohtlikult terav, ei tähenda, et maa sees see loodusele kuidagi kahju teeks. Mis see klaas muud on kui liiv ja kivi? Täiesti inertne materjal ju. Ei idane, ei mädane.
Kui mõelda eriti ettenägelikult ja vastutustundlikult, et kui keegi peaks seda matmiskohta kunagi uuesti kaevandama - siis jällegi ei ole ebamugavuse mõttes suurt vahet, kas ette jääb kivi või klaas.

Kui klaasi matmine neil põhjustel (terav ja ebamugav tulevasele kaevajale) on sobimatu, siis sellise loogika järgi peaks ka kiviprahi matmise lugema tõprateoks - kodus ei tohi seda teha ja kõik! Viige ainult ehitusprahi ladustusplatsile, et küllap seal maetakse kogu see kraam "ettenähtud kohta".
Ma juba kujutan ette, kuidas näiteks maakividest lauta peaks hakkama tükikaupa ehitusprahtijatele viima...

P.S. Ma ei kutsu kedagi üles liigset aknaklaasi maha matma, loomulikult oleks mistahes recycling intelligentsem tegevus. Aga põhjenduseta "keeldu" ka alla ei neela.

P.P.S. Aavule - akud võetakse vastu koos happega nii mis naksub. Raha antakse sedapalju, et möödaminnes tasub kõik teepeal ette sattunud akud kaasa võtta.
Vasta
#35

Akud jah täiesti normaalse hinnaga võetakse vastu, sai mingi aeg viidud paras ports ja kopikas tuli.

Hetkel mõtlen mida teha nõukaaegse alkotaaraga, konteinerisse ei tahaks susata...

Oehhh... mida kõike head see Nõukogude võim inimkonnale on andnud!!! Alla Pugatšova, Linnahalli, Baikonuri kosmodroomi, Moskvitši... sinu, minu...
Vasta
#36

(13-09-2012, 12:08 PM)TeeTL Kirjutas:  Mis seal vahet on, kas kaevata maasse näiteks kivi- või klaasiprahti? (Eeldusel muidugi, et seda ei tehta põllupeenra vahel 10cm sügavusele, vaid läbimõeldud kohas korralikult vähemalt poolemeetrise pinnasekihi alla?)

Teadupärast on üle 30cm. maase augu kaevamine lausa kuritegu.... pidi vaja olema mingit luba...... Nii et sõbrad,kõik müts peos valda.....peldiku augu kaevamine nõuab luba.
Ja ja ja jaaa....kui maa on meie oma ja maksame selle eest jne. siis nagu näete,otsustatakse mujal mida sa oma maaga võid teha ja ei või........Big Grin
Vasta
#37

(13-09-2012, 12:12 PM)Maamees Kirjutas:  Hetkel mõtlen mida teha nõukaaegse alkotaaraga, konteinerisse ei tahaks susata...
Viid prügimäele, tasuta võtavad.

Turbonegro
Vasta
#38

(13-09-2012, 09:03 AM)saarrand Kirjutas:  Kolmandaks, maainimesel ei teki prügi?? Mul käib prügiauto kord kvartalis ja ma ütleks, et ta võiks tulla poole tihedamini ja mu suure konteineri tühjaks viia, prügikonteiner on mul 99% ulatuses täis kilet (piimakotid, hapukoore kotid, vorstikiled jne kilepakendid). Klaaspudelid ja asjad viin alati linna klaasikonteinerisse, see ei ole mul raske, seda enam, et linnas niikuinii peab söögi jms järel käima.
See on tegelikult üks põhilisi naljakohti jäätmemajanduses minu jaoks! Kõik sinu poolt loetletud tooted on koondnimega segapakend ja seda võetakse vastu tasuta , sellest tehakse jäätmekütust. Kui viid selle kõik segapakendi konteinerisse jääb kodu konteiner praktiliselt tühjaks ... aga maksad ikka? Aga küll see ka ajaga paika loksub.Smile
Vasta
#39

Võtavad vastu jah tasuta, aga Otepää kesklinnas, kuhu ma neid viima peaks, on see nn kilekonteiner sõna otseses mõttes uppunud ära selle prügi sisse, sest seda jama on seal ikka meeletult. Ei ole nagu huvi sinna juurde veel viia seda jama, et sisi teised inimesed peaks seda oma hoovist uuesti kokku korjama, kuna tuulega ta pidevalt on igalepoole laiali lennanud. Ja 2, midagi € leian rahakotist, et seda jama minema saata, kuigi olen nõus, et võiks nii olla, et läheks rohkem ümertöötlusesse need asjad.
Üldiselt teema klaasi pealt tügevalt prügimajandusepeale üle läinud...

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#40

Tuttaval aitasin garaashi vundamenti valada , siis sinna sisse läks purukslööduna valu sisse kõik see taara , mille eest raha ei saa , tavalist klaasi ja vana vetsupott sai ka juppeks löödud sinna sisse. Hoidis nii killustikku/tsementi kokku. Ei tea , kas oli hea mõte , aga tema ytles , et nii tehtigi vanasti , et klaasist lahti saada.

Pole midagi targemat teha
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne