Mida teha klaasiga
#1

Tegemist siis nn aknaklaasiga ja koguseliselt oma paarsada kilo. Olid kunagi kasvuhoone peal, nüüd üleliigsed. Esmapilgul ei ole leidnud kohta, kuhu saaks klaasi loodussõbralikult utiliseerida ehk ümertöötluseks viia. Kellelgi häid soovitusi?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#2

Jäätmejaama, tasuta.
Vasta
#3

Minu kodukandi jäätmejaamas on klaasi viimine igastahes küll tasuline. Mitte, et mul oleks kahju maksta aga kas põhimõtteliselt ei olegi kuskile võimalik nn ära anda seda klaasi?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#4

Ei ole kuulnud, et kuskil tasuta vastu võetakse. Kui maksta ei taha, siis kaeva kuskil tühermaal maa sisse, küll siis kinnisvaraarendaja utiliseerib või mädaneb 500 aasta pärast ise ära.
Vasta
#5

Millegipärast tahetakse jah, aknaklaasi eest prügilates raha, samas klaastaara eest mitte. Vii kuskile karjääri kui maksta ei taha Smile

Turbonegro
Vasta
#6

Tallinnas kogutakse klaasi tasuta ,mujal eestis tuleb selle eest mingit tasu ikka küsida, sest vaja klaas ju vastu võtta,ladustada ja siis tallinna ka viia.
Vasta
#7

Minul on kogemus olemas. Nimelt siis olen korralik inimene ja korjasin kõik aknaklaasi tükid tünnidesse. Käitusin korjamisel meedias välja öeldud käitumismalli järgi,ehk siis kõik taaskasutusse ja keskonnasõbralik käitumine üle kõige. Sai kõik tükid ka mulla seest välja õngitsetud ja ka puhtaks pestud.
Aga mis juhtus edasi? Tünnid said täis ja otsustasin siis Viljandi prügilasse viia. Kohale jõudes aga oli üllatus suur,et pudeliklaasi kogutakse,kuid aknaklaasiga ei olevat midagi teha...... Öeldi:" Mine kalla sinna tahapoole maha"............ No siis avanesid minu silmad. Olin rängalt pettunud. Minu ponnistused olla keskonnasõbralik lõppes siis haleda pettumisega. Kõik ------see oli tühipaljas m ö l a mida ma jäin uskuma. Ausaltöeldes olen ka edaspidi seda kogenud,et ei maksa ikka väga aus ja korralik olla,läheb kalliks......
Olen seda juttu juba niipalju rääkinud,et võibolla kõigile juba teada.....Big Grin

Aga keera klaas mulda! Teadupärast on siis kõik mis maasees riigi omand. Las targemad kunagi edaspidi otsustavad,mis sellega edasi teha...Big Grin
Kui annab kasutada,jaga aga rahvale laiali.
Vasta
#8

Klaassepp küsib aknaklaasi ruutmeetri eest 10 euri...

Tervitab Veteran.
Vasta
#9

Kõige lihtsam on kaevata Jumz kopaga suur auk ja kõik maaalla ajada nii nagu seda tegid oma aja maaparandajad, kelle lööklauseks oli: mis maaseest on tulnud,peab ka maa sisse tagasi minema.Big Grin

See jäätmeseadus eestis on paras pullikaka, kuna korralikud inimesed saavad ikka nöökida nagu Talupoeg seda kirjeldas.


Vasta
#10

Müü maha või anna tasuta ära. Korrastasin kunagi ühe üürimaja krunti Järvel. Kasvuhoone lammutasime ka ära. Kõik läks koneinerisse ja prügimäele.

Päev hiljem jäi ajalehtedes mitmeid kuulutusi silma, kus osteti justnimelt kasvuhoonele klaase...

(14-07-2010, 20:10 PM)dad Kirjutas:  Ärilises mõttes jah, ei tasu Eestis peale nakotsi müügi ja raha vahenduse miski ära, kuid siiski on palju asju, mis käivad just entusiasmist ja kestavad üle põlvkondade.

Parimat, Geoloogide parun, Tambets
Vasta
#11

(12-09-2012, 19:48 PM)MAZ Kirjutas:  See jäätmeseadus eestis on paras pullikaka, kuna korralikud inimesed saavad ikka nöökida nagu Talupoeg seda kirjeldas.
Ja see riik ei ole ju kindlasti meie oma ja meie teod ei muuda ju midagi ja parem on kõigele käega lüüa ja süüdlasi otsida?
Teate, jäätmeseadusega on lugu nagu ta on aga alati saab ise midagi teha.Pean juba pea aasta ühte väikest jäätmejaama ja äriliselt nulli on sellega praktiliselt võimatu jõuda ja kohati seab seadus mõistusele ebaloogilisi piire aga oluline on see,et minu kodukoht saab natukenegi paremaks! Saan Talupoegadele rääkida kuhu nende pestud klaasid lähevad,mis nendest saab ja miks nad peavad selle eest midagi maksma - kõik on rahul!
Talupoeg sattus oma klaasiga sellise inimese otsa keda elukeskkond ei huvita, või kelle keskkond lõppeb korteri välisuksega. Järgmine kord tuleb minna lihtsalt teise kohta! Näiteks vaatasin praegu Suure Jaani jäätmejaama lehte ja tundub,et seal võetakse klaasi päris tasuta vastu. Meil Võhmas on aknaklaas tasuline,sest pean selle ise tallinnasse vedama.

Kogu jutu mõte on selles, et kui me tegeleme siin tehnikaga siis püüdleme ikka paremuse poole ja seame eeskujudeks neid kes on midagi ilusti valmis saanud ... püüame olla nende moodi ! Teeme seda siis muudel aladel ka!
Minu eeskujuks jääb Talupoeg kes korjas oma hoovi klaasist puhtaks ja tahtis sellega midagi kasulikku teha! Kasulik oleks olnud kui sellest klaasist oleks saanud vill ja näiteks mina sellega oma toa soojaks ja äkki oleks isegi tänu sellele mõni looduskaunis koht liivast tühjaks kaevamata jäänud!

Tervet mõistust ja prügivaba metsa alust Teile!
Vasta
#12

No see prügivaba loodus... Mina soojustasin maja paari aasta eest ja järele jäi bussitäis prügi - vahuballoonid, penoplastisodi, võrguräbalad, segukotid jne. Hakkasin siis Tallinna pidi jäätmekäitlejat otsima. Käisin kõik järjest läbi, kes ei tegelenud värvi ja vahutaaraga, kes ei tegelenud penoplastiga, kus ei võetud paberit vastu, kus oli 14 - 15 lõuna. Peaaegu terve päev kulus, kuni jõudsin lõpuks Männikule, kus sain koormast ja 200 kroonist lahti. Jube vihane ja närvis olin lõpuks. Ja ma olen vägagi rahulik mees, mind niisama rööpast välja ei saa. Igatahes hakkasin neid saatusekaaslasi täitsa mõistma, kel zajebal enne ette viskas ja sita esimese põõsa taha lepikusse lennutasid. Ja nii nende pereisade tagant need vannitoaremondi, katuselappimise jne jäätmed metsa alla tekkivad.
Vasta
#13

Olen väga sorri ja nüüd targem. Klikkisin läbi ühe suure firma hinnakirjad ja osutub et lehtklaas läheb tasuta kaubaks Tallinnas ja Vändras, mujal kas ei lähe üldse või läheb raha eest Sad
Vasta
#14

Kusjuures ise viisin värvi- ja vahutaara metallikokkuostu. Niisamuti olen teinud ka tühjade aerosoolpurkidega(värvi ja määrde omad). Vana kasvuhooneklaasi(uus on makrolonist vms.) viisin tööjuurde suurde prügikonteinerisse(tööjuures lähevad sinnasamasse ka ntx autoklaasid). Sinnasamasse olen viinud ka ehituses ülejäänud prahti, kuna ennem kukub kuu ja tuleb prügiauto kui konteiner täis saab.

Aga sellest sorteerimisest - Meil on ntx. tööjuures vanapaberi jaoks konteiner ja muu prügi jaoks kah. Et siis koguksime suuremad pappkastid jms. paberikraami eraldi. Samas kui prügiauto tuleb siis kallatakse nii paberikonteiner kui muu prügi ühtekokku. Öeldi, et jaamas sorteerivad niikuinii...

Ennem sõidan aeglaselt ja jään totaalselt hiljaks kui et enam kunagi kuskile ei jõua.
Vasta
#15

Miks peakski keegi SINU poolt toodetud sita tasuta ära korjama? Sa ise korjaksid kellegi teise sitta tasuta kokku? Samamoodi nagu sa maksad tarbitavate teenuste eest, on normaalne maksta ka enda tekitatud jäätmete kõrvaldamise eest. Mu vanaema toodab aasta jooksul 200 liitrilise tünni täie prügi. Ja ma maksan hea meelega järelkärutäie eelmiste põlvkondade poolt toodetud kõntsa ära andmise eest 35 EUR ning arvan, et iga normaalne inimene peaks seda tegema.

Maa sisse kaevamine on selline ahvi tasemel probleemi lahendamine.

Ja see, et kõike sai tasuta, mitte midagi tehes ja "võrdselt" oli muide nõuka aeg.

Facebook @accelerista
Instagram @accelerista
www.accelerista.com
Vasta
#16

(12-09-2012, 21:39 PM)usku Kirjutas:  Miks peakski keegi SINU poolt toodetud sita tasuta ära korjama? Sa ise korjaksid kellegi teise sitta tasuta kokku? Samamoodi nagu sa maksad tarbitavate teenuste eest, on normaalne maksta ka enda tekitatud jäätmete kõrvaldamise eest.
Maa sisse kaevamine on selline ahvi tasemel probleemi lahendamine.
Ja see, et kõike sai tasuta, mitte midagi tehes ja "võrdselt" oli muide nõuka aeg.

Kõik oleneb sita väärtusest. Kui kaheksakümnendatel sai üksiklehma pidaja piima eest raha, aga sita laotamise eest pidi traktoristile peale maksma, siis nüüd on olukord kardinaalselt muutunud. Nüüd peaks piimale peale maksma, aga sita eest makstakse raha ja viiakse ära. Tol ajal polnud vanarauaga midagi peale hakata, praegu käiakse lausa seda kraami varastamas. Vanadest akudest lahtisaamine oli omal ajal probleem, praegu makstakse peale. Prügi sisaldab erinevaid valmis ja poolvalmis produkte ja on potensiaalseks millegi tooraineks. Analüütikud tegid prognoose, et mõne aasta pärast hakkavad prügiveo firmad tasuta teenust osutama, sest tooraine on tasuta ja valmistoodangu saab maha müüa. Optimistlikumad arvasid, et prügi eest on tõenäoline isegi raha saada. Nii on ka selle klaasiga. Oleks ainult nõudlust, küll vastu võetaks. Kuusakoskis ei küsita ju kellegi elutegevusest järelejäänud metall-saasta eest tasu.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#17

Metsa alla valada või maa sisse matta oma klaasijääke küll ei kõlba. See laguneb looduses ikka tuhandeid aastaid. Löö parem kuvaldaga väiksemateks tükkideks ja vii klaasikogumiskonteinerisse. Juriidiliselt ehk küll päris korrektne pole, aga purgiklaas või aknaklaas, mis seal vahet on? Ümbersulatamisele e. taaskasutusse läheb niikuinii. Saad oma klaasist tasuta lahti, klaasivabrik saab tasuta toorainet ja loodus jääb puhtaks. See, et mõni sigadus, vabandust, seadus teisiti arvab, ei ole sellises situatsioonis suurem asi vastuargument. Lähtugem ennekõike ikka tervest mõistusest.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#18

(12-09-2012, 21:39 PM)usku Kirjutas:  Miks peakski keegi SINU poolt toodetud sita tasuta ära korjama? Sa ise korjaksid kellegi teise sitta tasuta kokku? Samamoodi nagu sa maksad tarbitavate teenuste eest, on normaalne maksta ka enda tekitatud jäätmete kõrvaldamise eest. Mu vanaema toodab aasta jooksul 200 liitrilise tünni täie prügi. Ja ma maksan hea meelega järelkärutäie eelmiste põlvkondade poolt toodetud kõntsa ära andmise eest 35 EUR ning arvan, et iga normaalne inimene peaks seda tegema.

Maa sisse kaevamine on selline ahvi tasemel probleemi lahendamine.

Ja see, et kõike sai tasuta, mitte midagi tehes ja "võrdselt" oli muide nõuka aeg.

See jutt on kõik õige.
Aga paraku, kõik inimesed ei ole nii mõistlikud ja ei saagi kunagi olema (nii nagu kunagi ei tule kommunismust). See kui Sina viitsid oma prügikoormat päev läbi mööda linna pakkumas käia ja selle eest maksta tahad, on väga OK, aga paratamatu on see, et enamik ei viitsi ja see on ka täiesti inimlik.

Praegune olukord on ju pigem igasugust keskkonnateadlikku käitumist tauniv, mitte soosiv. Kui näiteks sorteeritud prügi (olenemata liigist) võetaks igal pool tasuta vastu (või mõistliku paiknemistihedusega erijäätme jaamades), vaid sorteerimata prügi eest küsitaks raha, kujuneks aja jooksul välja mingisugune prügikultuur. Laisad maksaks, kokkuhoidlikumad sorteeriks oma prügi ja vabaneks sellest tasuta. Olukord muutuks kindlasti loodussõbralikumaks kui ta on praegu, tõenäoliselt umbes kümnendiga kujuneks välja olukord, kus 99% inimestest ei tuleks mõttelegi prügi metsa alla poetada vaid teaks, mida sellega peale hakata. 1% idioote jääb alati, isegi kui prügiviimise eest peale makstaks.
Praegusel juhul on noorel pereisal, kes kuu lõpus (peale pangalaenu ja liisingu maksmist) makarone sööb, kindlasti null tahtmist oma paari päeva söögiraha ehitusjäätmetest vabanemisele kulutada+oma aeg (mida on oma pere jaokski vähe)+kütus+närvikulu(niigi on stress ju). Teab ju küll, et nii ei tohi ja tegelikult teab ka, et loodus on tore ja metsad ilusad, aga... no kui argielu pressib peale, siis tuleb see kiusatus...

Antud teemas jutuks olnud klaasimatmine on seejuures ikka väga loodussõbralik lähenemine (mehed viitsivad ju isegi augu kaevata). Kui niimoodi räägitaks akudest või vanast värvist, oleks asi muidugi kurjasti.
Vasta
#19

(12-09-2012, 21:39 PM)usku Kirjutas:  Miks peakski keegi SINU poolt toodetud sita tasuta ära korjama? Sa ise korjaksid kellegi teise sitta tasuta kokku? Samamoodi nagu sa maksad tarbitavate teenuste eest, on normaalne maksta ka enda tekitatud jäätmete kõrvaldamise eest. Mu vanaema toodab aasta jooksul 200 liitrilise tünni täie prügi. Ja ma maksan hea meelega järelkärutäie eelmiste põlvkondade poolt toodetud kõntsa ära andmise eest 35 EUR ning arvan, et iga normaalne inimene peaks seda tegema.

Maa sisse kaevamine on selline ahvi tasemel probleemi lahendamine.

Ja see, et kõike sai tasuta, mitte midagi tehes ja "võrdselt" oli muide nõuka aeg.

Jutuga jumala nõus.......aga,aga,aga. Kui hakkad tegema nii,nagu südametunnistus nõuab....Big Grin saad jalaga tagumikku....... Sellepärast,et igal pool pasundatakse.....ole korralik,sorteeri prügi jne..... Proovige järgi,korjake midagi kokku ja hakake ära andma... ja te saate aru,miks rämps metsa alla rändab. Olen isegi rääkinud prügifirma inimestega. Seal hakatakse ajama mingit vahtu. See on samamoodi,et viiesaja eurone endal käes,põletab seda meie nina all ja räägib,et ei,kõik on nii nagu peab ja kontroll ja puha,.....Big Grin Tegelt on kõik üks paras udu. Kui keegi mind ei usu,palun võtke oma vanad ravimid ja lähme "ära andma"...... Enne seda võiks muidugi käia ära mingil loengul....teema muidugi,et "Kui ohtlikud on vanad ravimid,akud,vanaraud,kile jne.".....Big Grin
Ma muidugi olen ka nõus maksma oma prügi eest,kuid tahaks ikka ennem tasuta ära anda,kui ju räägitakse sellest,et saab.....

Aga ärgem siis heitkem meelt,küll kunagi tuleb uus põlvkond,kes saab siis keskonnasõbralikult käituda ja elada.
Vasta
#20

Mis veel prügisse puutub, siis nt. üksikutel või lastetutel maainimestel prügilajäätmeid praktiliselt ei tekigi, seega on ka see sundprügivedu praegusel kujul kõigest riigi poolne repressioon rahva suhtes. Oleks siis veel, et saaks tellida vastavalt vajadusele (vahet pole, kas tellid omale prügikastitühjenduse 5 korda päevas või 1 kord 10 aasta jooksul). Aga kui nt. kord kvartalis pead niikuinii prügiveo eest maksma, kaotab prügi sorteerimine igasuguse mõtte. Linnas on olukord küll teine, aga maal läheb ju kõik orgaaniline kraam (nt. kartulikoored) kompostikasti, paberpakendid saab põletada, kõik muud pakendid (tühjad hambapastatuubid, supipurgid, ketšupipudelid jne.) peab tegelikult kaupmees tagasi võtma, pandipakendi eest saab taarapunktis raha, metallpakendidki kogub kokkuhoidlikum inimene kokku ja viib aeg-ajalt vanametalli kokkuostu. Lõppkokkuvõttes ei jäägi suurt midagi järgi, mida prügikasti panna. Mõned vanad jalatsid, riideesemed või läbipõlenud hõõglambid ainult. Kauaks neid viimaseidki enam. Säästupirnid kuuluvad juba ohtlike jäätmete ja LED lambid elektroonikaromude hulka. Ehitusjäätmed ka peamiselt puit, kui muuks ei sobi, siis ahjukütteks ikka; või kui tõesti kord 50 aasta jooksul üks totaalne ehitamine, remont ja suurpuhastus ette võtta, siis saab alati selleks puhuks juba suurema konteineri tellida.

Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne