[Martti]

Tuttaval aitasin garaashi vundamenti valada , siis sinna sisse läks purukslööduna valu sisse kõik see taara , mille eest raha ei saa , tavalist klaasi ja vana vetsupott sai ka juppeks löödud sinna sisse. Hoidis nii killustikku/tsementi kokku. Ei tea , kas oli hea mõte , aga tema ytles , et nii tehtigi vanasti , et klaasist lahti saada.

Seda tehakse tänapäeval samamoodi, aga eelkõige endale ehitades, sest teatavasti betooni tugevus sõltub materjalide, eelkõige täiteaine pinna karedusest. Klaas on aga täiesti sile ja sellevõrra saab betoon nõrgem. Aga garaaživundamendile ei tohiks see midagi hullu teha, kui vähegi on raatsitud metallist armatuuri sisse panna.

[Basilio]

...eterniiti koguneb pidevalt. no seda ei jaksa ausalt ää anda. viimati kui asja uurisin, pidi tonni eest kuus tuhat maksma. räige.

Vanast eterniidist saab teetäiteks päris talutavat killustikku. Mina löön või tallan katkise tahvli kõigepealt umbes A4 suurusteks tükkideks ja siis laon väljasõidutee peale. Edasi tallab autoga peeneks. Alguses paugub ja ragiseb koledasti, aga peale paarikümmet ülesõitmist on piisavalt pudi. Eelnev haamriga/jalaga töötlemine on auto tervise huvides. Suured tükid võivad ennast ratta alt serviti lüüa ja auto kõhu all pahandust teha. Kevadel katan selle pudikihi talve jooksul kogunenud kivisöešlakiga ja tulemus on nagu noor asfalt!

[karlarnold]

Vanast eterniidist saab teetäiteks päris talutavat killustikku.

Mul jättis süda löögi vahele, kui ma lugesin mida B. eterniidiga tegi! See on halb.
Ega asbest ei ole iseensest mürk. Mu isa ei väsi kordamast, et jaapanlased on seda isegi toidu maitsestamiseks kasutanud. Eterniitkatuse all või kõrval elamine ei ole probleem. Ohtlik on asbesti tolm. Asbest ei lagune organismis, ega tule ka koos s..ga välja vaid sadestub peenikestes soppides. Kuna on kergesti lenduv, siis kopsudes. Ega sa ei sure asbestimürgitusse, minu kopsudes on teda ka paras näputäis, sest olen kunagi paraja portsu käsisaega poolitanud. Aga kui kogu küla haigestub viiruslikku kopsupõletikku, siis need kellel on rohkem asbesti põevad seda raskemalt. Nagu aids – ise ei tapa, aga põhjustab muude haiguste tüsistusi, raskendab paranemist jne. Eterniit-tee = pidev asbestitolm, paha-paha-paha.

Kui nüüd siit klaasi juurde tagasi tulla – olevat kunagi katsetatud puru segamist asfaldi sisse, et parandada vastupidavust. Mis edasi sai, ei tea.

[Talupoeg taluja]

Vana klaasiga saab siis ka pronkskraane taastada. Tuleb võtta klaasipuru,tampida see nii peeneks,kui võimalik. Siis segada klaasipuru vähese õliga. Saadud seguga siis edasi-tagasi lihvida koonuskraane. Peale mõningast lihvimist hakkab kraan jälle pidama.
Kuulsin seda õpetust ühelt Vändra sepalt. Ja asi toimib päris edukalt. Sain kraanid kõik pidama.

[Wiki432]

Mitte ainult kraane. Võeti klaasitükk, keerati kaltsu sisse ja tambiti seda vasaraga jupp aega. Saadud puru+õli=pasta soveldati klappe. Tulemus oli sama ilus, kui käiapurust tehtud pastaga.

[kopraonu]

Mina olen vanad eterniidi tahvlid kasutanud ära puukuuri seina tegemisel ja probleemi nagu pole. Aga see,et seda Asbesti täis ainet, pannakse teede,vundamendi või krt teab kuhu täiteks pole uudis. Ja kahjuks on neid kohti,kus seda inimesed on kasutanud ikka üsna palju.
Paraku võib aja jooksul eterniidist imbuda põhjavette aineid,mis on üsna kantserogeense toimega. Seega järeldused saab iga üks siit teha,mis sellest edasi saab.

[Coger]

See et inimlikult mõeldes tundub klaas ohtlikult terav, ei tähenda, et maa sees see loodusele kuidagi kahju teeks. Mis see klaas muud on kui liiv ja kivi? Täiesti inertne materjal ju. Ei idane, ei mädane.
Kui mõelda eriti ettenägelikult ja vastutustundlikult, et kui keegi peaks seda matmiskohta kunagi uuesti kaevandama - siis jällegi ei ole ebamugavuse mõttes suurt vahet, kas ette jääb kivi või klaas.

Kui klaasi matmine neil põhjustel (terav ja ebamugav tulevasele kaevajale) on sobimatu, siis sellise loogika järgi peaks ka kiviprahi matmise lugema tõprateoks - kodus ei tohi seda teha ja kõik! Viige ainult ehitusprahi ladustusplatsile, et küllap seal maetakse kogu see kraam "ettenähtud kohta".
Ma juba kujutan ette, kuidas näiteks maakividest lauta peaks hakkama tükikaupa ehitusprahtijatele viima...

Selle loogika järgi peaks ka kõik vanad plastmassjunnid, kasutatud mootoriõli jms maha matma- on ju needki tehtud loodusest pärit naftast.
Ise pakkusid oma arutluses lahenduse välja ju, prügi selleks ettenähtud ladestusplatsile ning seal maetaksegi kola ettenähtud viisil ja ettenähtud kohta.
Mis piitub veel suvalises kohas maha matmisesse, siis teeb ta loodusele kahju või mitte, nii ei tehta lihtsalt! Mis argumente siinkohal veel vaja? Kunagi ei tea, kes ja mis asjaoludel selle klaasimaardla otsa trehvab ja mis tagajärjed võivad olla.
Maha matta on normaalne a`la aia- ja toidujäätmeid jms pudi, mille kõdunemine lühikese aja jooksul on garanteeritud.

[v6sa]

See et inimlikult mõeldes tundub klaas ohtlikult terav, ei tähenda, et maa sees see loodusele kuidagi kahju teeks. Mis see klaas muud on kui liiv ja kivi? Täiesti inertne materjal ju. Ei idane, ei mädane.
....

...
Mis piitub veel suvalises kohas maha matmisesse, siis teeb ta loodusele kahju või mitte, nii ei tehta lihtsalt!
...

Selline matmine algab lastetoast. Seda kas on või mitte. Kokkupühitud prügi ju ka vaiba alla ei peida...

Muide, terav klaas on ohtlik mulla makroelustikule. Täpselt samuti, nagu inimeselegi. Täitematerjalina on natuke küsitav, kuna kandevõime on hapruse tõttu piiratud ja pealegi kipub tahkudel libisema.

Kuna täna ei kontrolli reaalselt keegi, mis olmeprügi hulgas on, siis on üsna arusaamatu igasuguse prahi metsa alla sokutamine. Eriti olukorras, kus prügivedu on üks odavamaid asju eelarves. Meie pere kaks korda kuus tühjendatav konteineri kuuarve (keskmiselt 9 eurot) maksmiseks pean kolm tundi töötama. Kuna see läheb niikuinii sorteerimisele jäätmekeskuses, ei näe ma küll olulist vahet, kas ma pean nelja prügikasti kraanikausikapis või teevad seda õppinud mehed-naised (lapstööjõudu meil teadaolevalt ei kasutata) vastavas keskkonnas.

"Õige" oleks muidugi sorteerida, kuid see läheb mulle oluliselt kallimaks ja kuna täna on pigem küsimus ellujäämises ja mitte elukvaliteedis, on valik lihtne.

Eterniiti ei soovita tee pinnale küll mitte. Aga vahekihis, kust tolm enam üles ei tõuse ja kus alumised kihid asbesti kinni peavad, see suurt kurja tegema ei pääse. Kandevõimet sellel suurt ei ole, kuid väga hullusti ei pudene ka mitte.

[janek555]

Eterniiti ei soovita tee pinnale küll mitte. Aga vahekihis, kust tolm enam üles ei tõuse ja kus alumised kihid asbesti kinni peavad, see suurt kurja tegema ei pääse.

Jah, aga hiljem vaja torustik tee alla kaevata või lihtsalt tõsisemalt teed remontida ja siis on seda ohtu veel raskem likvideerida.
Kokku korjamine on ainus mõistlik mõte , aga kas täpselt nii nagu täna tehakse vajaks arutust. Reaalsus on see, et mina pean inimeselt küsima 80€ tonn, siis tulen ma kogumise ja väätsale viimisega nulli , kõik inimesed seda aga maksta ei suuda ja nii seda meile jäätmejaama tihti ei tooda.
Mis oleks lahendus? Sakasa riik ostis idasaksa eterniidid inimestelt ära ja asi korras.Ka eestis on olnud arutlusel tasuta eterniidi korjamine,aga kahjuks pole see teoks saanud.
Minu rumal pea näeks lahendust enda võimaluste piires nii, et lepitaks omavalitsuse tasandil kokku üks punkt kuhu kaevata auk ja korjata kokku kogu küla asbest , see oleks kõigile jõukohane. See punkt tuleks tähistada ja kaardistada,et kui saame rikkamaks likvideerime selle ära. Kahjuks seda teostada aga ei või ja nii see eterniit mööda maad laiali läheb. Eks olen ise ka laisk olnud ja kirjad ministeeriumile on minupoolt saatmata jäänud.

[TeeTL]

Muide, terav klaas on ohtlik mulla makroelustikule. Täpselt samuti, nagu inimeselegi. Täitematerjalina on natuke küsitav, kuna kandevõime on hapruse tõttu piiratud ja pealegi kipub tahkudel libisema.

Nojah, mikroelustikku ilmselt ei mõjuta, kuid vihmaussil võib ebamugav olla küll. Aga prügimäel on samamoodi. VÕi veel hullem.
Seega ühtviisi kiirelt kaelast ärasokutamine on ümbertöötlemata klaas igaljuhul, lihtsalt ühte silma alt ärasaatmist oleme harjunud pidama paremaks kui teist.

Aga siit lugesin http://www.multicomfort.ee/ee/Kontseptsi...B5tteviis/ ,et Isover teeb ühest m3 klaasist 150m3 klaasvilla.Kahjuks vist niipalju villa ei osteta, et kogu klaas ärataaskasutada.

[muska71]

Kui kohalikus jäätmejaamas tasuta ära anda ei saa ja maksta ei taha ja kaugemale jäätmejaama kus tasuta võetakse ka ei viitsi viia siis mina taoks puruks ja klaastaara konteinerisse.

[karvik]

Väsimatu päikese ja tuuleenergia propageerijana soovitaksin mõelda päikesekütte ehitamise peale. Klaas ju omast käest...
Kui hoone lõunapoolne külg mustaks värvida, klaasiga katta ja paigaldada ventikas ning luugid ülearuse soojuse väljutamiseks suvel, siis saaks kevadel ja sügisel ilusa ilmaga prii õhkkütte.

Lisaks siia juurde veel selle, et kui kasutada seina klaasiga katmist kivi või savi seinal, siis saab seda sama seina kütta mis jääb ka ühtlasi soojus salvestiks.

[ince2010]

Tervist!

Usun, et siia on paslik lisada järgmine kuulutus.

Viin ära tasuta aknaklaasi, võib olla ka koos aknaraamidega. NB! Palun mitte klaasikilde pakkuda.

Tulen järgi Tartu linna piires.  Kui sul Tartu tee peale jääb, siis võib ka ise ära tuua

Indrek
58 020 872

Olen alati prügi sorteerinud ja minult see tükki küljest ära ei võta

[ahtos]

Aga mida teha kildudega?Igal aastal jääb kevadel peale kasvuhoonete ülekäimist hulgaliselt üle neid.

[Marko]

Kas tänapäeval on veel võimalik majapidamine, millel pole prügiveolepingut?
Korralik inimene viib need killud muidugi jäätmejaama ja paneb lehtklaasikasti, see on tasuta

[diesel]

jäätmejaam jälle väga ei taha kilde klaasikasti.
võimalik, et peljatakse igasugu kaasnevat sodi, mis siis äkki tooraine ää rikub.

[Margusk]

jäätmejaam jälle väga ei taha kilde klaasikasti.
võimalik, et peljatakse igasugu kaasnevat sodi, mis siis äkki tooraine ää rikub.

Alles kuu tagasi sai viidud 4-5 kastitäit (mitte veoauto vaid piimakasti) + paar virna sinna juurde. Võeti kõik koos mulla ja tigudega vastu. Muidugi ega ta ninapidi päris kastides sees ei käinud, küll aga auto esiklaasi ta näha ei tahtnud ja sellega pidi koju tagasi minema.

[muska71]

aga purgiklaas või aknaklaas, mis seal vahet on?

Meil valla jäätmejaamas võetakse lehtklaasi tasuta vastu vähemalt valla kodanikelt.Mullu läksi 10l vinipudeli jäänustega lehtklaasi konteineri pooleja sain sugeda kuna pidavat olema 2 täiesti erinevat asja ja panin eraldi kasti kõrvale.Ka värvipurgid,vanad ravimid ja muu sääne saan tasuta ära anda.Kivi ja betoonisodi on tasuline miski 12€ kant äkki,aga sellele kraamile leiab metsateel tasuta parema koha lisaks saab tee paremaks.

[muska71]

jäätmejaam jälle väga ei taha kilde klaasikasti.

Jäätmejaamas multilift kast konteineriks ja kes paneb need klaasid meetri sügavusse kasti õrnalt,et katki ei läheks?Kogu staf eemalt suure kaarega müts kasti ja aamen!
Selliseid maju küll ja veel kus pole prügilepingut ja kellegi asi pole.Millisel prügifirmal on autod 4x4 ehk millega saab suva kohast prügi kätte?Meil naabril sügisel uputati mõned aastad tagasi skan põllule.23tonni laadur ei teinud midagi ja lõpuks eesti võimsam puksiir õngitses välja.Hommiku 10 paiku uppus ja kuskil 3 paiku võeti maakerast välja,aasta pärast seda veel prügiauto sinna enam ei läinud.Radiksil nüüd mingi uus masin ja onu stjopad sõidavad,täielikud johmanid kärutasid alla sohu hea oli,et suvi ja kuiv aeg muidu oleks nalja saanud.

[Marko]

Klaastaaral kipub olema kleebitud silt ja korgirant, nende eraldamiseks enne taassulatamist on vaja muud tehnoloogiat kui ainult pesu. Eks sealt see erinevus tulebki. Autoklaasil kile vahel, ega seegi vist klaasivanni hästi sobi. Samas ilma sildita ja randita purk on küll sinna sobiv ja mõnes kohas pannakse ka.