Kombainid Eestis

ei ole segast midagi, kabiiniga ck-.4 jasid ei toodetud, toodeti selle baasil tehtud sibirjakki. vene tähti kahjuks pole võimalik kasutada. ajalugu on aga natuke kirjum. lugedes 1975 välja antud raamatut teraviljakombainid oleks asi umbes nii:
esimene kombain 1930 - kommunaar xm-4,6 (sama lai on heeder) (x on vene sitikas)
1932 alustas rostselmaš , alustati haakekombaini C1 tootmist, 6,1 meetrise heedriga. samal ajal tehases sarkombain toodeti samuti kommunaari ainult margi C3K all
1936-1941 toodeti enne palju juttu olnud nn põhjakombaini CKAG -5A(vene g lõpus)
1947-1957 alustati C6 tootmist, ikka haakekombain nagu C1 -emma kumma nimetus oli rahvapäraselt stalinets. C6 heeder oli aga 4,9 meetrit.
samal ajal 1947-1955 lasti aga välja esimene otsevoolu liikurkombain C4
ja selle parandatud variant C4M (vahepeale mahtus veel C4A, nagu oli ka ck5-a) 1955-1958, 4 meetrise heedriga. seda c4 ja/või c4m-i võib näha filmis valgus koordis, niipaljukest kui teda näha õnnestub. antud mudelit toodeti taganrogis, ja paljudes teistes tehastes.
1957-1958 toodeti rostovis ja kommunaaris PCM-8 nimelist aga tuula tehases hoopiski mootorita kombaini PK-2 (vene tähed muidugi) pildi järgi ei olegi nagu kombaini moodi. selle analoog on veel KPN-2 mis ei meenutab veelgi vähem kombaini, kuid pildi järgi otsustades on tal juba ck3(4)5 moodi põhukogur, mis seniste mudelite järgi otsustades oli enamasti üks puust või plekist kast. eks need erinevad mudelid olid kõik mõeldud erinevatesse piirkondadesse. PCM-8 on samuti haakekombain. PCM-8 pidi olema kui suure jõudlusega kombain, ja parameetridki , heeder 6m, ja peksumasin 1320mm räägivad enda eest.
see "jama" sai läbi 1958 kui kõik tehased hakkasid baasmudelina tootma CK-3. selle peksumasina laiuseks oli 1200mm, mis on jäänud nii nivale, ck-4jale, kui sibirjakile. ainult kolosi peksumasina laius on 1500mm. seejuures on sibirjaki kasutusalad olnud rohkem siberi pool, mis võib olla põhjuseks, et seda oli eestis väga vähe. vaatamata kahele trumlile oli tootlikus kuni 5,5 kg, niva ühe trumili kuni 6kg vastu. niva perekonda kuulus kaheksa teisendit, kolos perekonda kuus teisendit. lisaks sellle on erinevused tootmisaastate lõikes.kolosi erinevused on vaid kahes modifikatsioonis. enamasti oli see tiguelevaatorite asendamine kraapelevaatorite vastu, terapunkri täiustus, trumi pöörete automaatne muutmine jne.
Vasta

(16-09-2012, 21:08 PM)kolos Kirjutas:  ei ole segast midagi, kabiiniga ck-.4 jasid ei toodetud, toodeti selle baasil tehtud sibirjakki. vene tähti kahjuks pole võimalik kasutada.
Räägid iseendale vastu ju, igatahes sellest Sinu lausest:

need ck-4 mis olid ilma kabiinita olid nagu skd-4 ja need mis kabiiniga ckd-5 ed.

loen mina välja (kui kujutan mõttes ette enne viimast margitähist sealt eeldatavalt puuduva koma), et oli ka kabiiniga SK-4sid, ehkki ka sel juhul jääb tegelikult selgusetuks, mida selle lausega öelda on tahetud. Enda mõtete korrektsemale sõnastamisele võiksid rõhku panna (kirjavahemärgid jne.)

Kui vene tähti pole võimalik kasutada, pane siis parem kõik ladina tähed, mitte selliseid moodustisi nagu ckd-5 jne. Aga muidu mina kasutan vene tähtede saamiseks seda, ehkki kindlasti on ka muid võimalusi:

http://translit.ru/

Trükid oma ladina klaviatuuril, nagu ikka ja siis copy-paste.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta

Kabiiniga CK-4 oli ka tegelikult olemas kui selleks lugeda СШ-75 tüüpi traktorile monteeritud kombaini HK-4 mis oli Taganrogi kombainitehases tootmises 1964-1969 ning oli üks CK-4 modifikatsioonidest.Baastraktor oli ise üldse üks naljakas masin mille peale sai monteerida nii silo kui teravilja kombaine. Eestis sellised kombainid levinud polnud.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                       


NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

(16-09-2012, 21:39 PM)Sillu Kirjutas:  
(16-09-2012, 21:08 PM)kolos Kirjutas:  ei ole segast midagi, kabiiniga ck-.4 jasid ei toodetud, toodeti selle baasil tehtud sibirjakki. vene tähti kahjuks pole võimalik kasutada.
Räägid iseendale vastu ju, igatahes sellest Sinu lausest:

need ck-4 mis olid ilma kabiinita olid nagu skd-4 ja need mis kabiiniga ckd-5 ed.

loen mina välja (kui kujutan mõttes ette enne viimast margitähist sealt eeldatavalt puuduva koma), et oli ka kabiiniga SK-4sid, ehkki ka sel juhul jääb tegelikult selgusetuks, mida selle lausega öelda on tahetud. Enda mõtete korrektsemale sõnastamisele võiksid rõhku panna (kirjavahemärgid jne.)

Kui vene tähti pole võimalik kasutada, pane siis parem kõik ladina tähed, mitte selliseid moodustisi nagu ckd-5 jne. Aga muidu mina kasutan vene tähtede saamiseks seda, ehkki kindlasti on ka muid võimalusi:

http://translit.ru/

Trükid oma ladina klaviatuuril, nagu ikka ja siis copy-paste.
Ma saan sellest niimoodi aru et mõeldakse , et СКД-5 "Сибиряк" näeb välja nägu kabiiniga СК-5 "Нива" ja СКД-4 "Сибиряк" näeb välja nägu ilma kabiinita СК-4
Vasta

Rahu ainult rahu,pole vaja siin teemas nüüd üksteisele kõri kallale minna.


Vasta

[/quote]
Ma saan sellest niimoodi aru et mõeldakse , et СКД-5 "Сибиряк" näeb välja nägu kabiiniga СК-5 "Нива" ja СКД-4 "Сибиряк" näeb välja nägu ilma kabiinita СК-4
[/quote]

ehk liiga kiirelt jah need mõtted, sest mul trummel ju 1400 pööret minutis.
ei sibirjak on nagu kabiiniga ck-4, sest ck-4 oligi sibirjaki projekteerimise aluseks. lihtsalt sibirjakki pidi olema ka alguses ilma kabiinita (siin keegi andis pildi) kus on näha teistsugune punker. seda võiks siis tõlgendada kui скд-4 (nagu скд-5) ainult et seda pole kuskil kirjas ja sealt pildilt ei paista kah kas tegu on kahe trumliga või mitte. kui tegu on kahe trumliga, siis ongi tegu sibirjaki algversiooniga, mida võiks tinglikult nimetada kui скд-4.
Vasta

Ma saan sellest niimoodi aru et mõeldakse , et СКД-5 "Сибиряк" näeb välja nägu kabiiniga СК-5 "Нива" ja СКД-4 "Сибиряк" näeb välja nägu ilma kabiinita СК-4
[/quote]

ehk liiga kiirelt jah need mõtted, sest mul trummel ju 1400 pööret minutis.
ei sibirjak on nagu kabiiniga ck-4, sest ck-4 oligi sibirjaki projekteerimise aluseks. lihtsalt sibirjakki pidi olema ka alguses ilma kabiinita (siin keegi andis pildi) kus on näha teistsugune punker. seda võiks siis tõlgendada kui скд-4 (nagu скд-5) ainult et seda pole kuskil kirjas ja sealt pildilt ei paista kah kas tegu on kahe trumliga või mitte. kui tegu on kahe trumliga, siis ongi tegu sibirjaki algversiooniga, mida võiks tinglikult nimetada kui скд-4.
[/quote

No see "keegi" paneb veel mõne pildi ja peaks olema nagu kahe trumliga versioon.[Pilt: IMG_02%2520Tartumaa%2520Soosilla%25201976-77.jpg?gl=EE]
[Pilt: img45.jpg?gl=EE]
Vasta

ja nüüd oleks vaja ,et keegi teeks ka pildi teiselt poolt. ja siis ongi vastus käes Cool
Vasta

Kahjuks ei saa ajas umb.35 aastat tagasi rännata ja enam uusi pilte tehaSad
Aga kaks pilti siiski on ka teisest küljest.
[Pilt: IMG_01%2520%25C3%259Clenurme%2520%25C3%2....jpg?gl=EE]
[Pilt: IMG_06%2520Tartumaa%2520Soosilla%25201976-77.jpg?gl=EE]
Vasta

Siin on Sibirjaki küljest veel parema kvaliteediga pilt.Kahtlaselt palju rihmarattaid on võrreldes ck-4 või niva sama küljega.See võib olla küll 2 trummliga kombain.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

(16-09-2012, 22:21 PM)MAZ Kirjutas:  Rahu ainult rahu,pole vaja siin teemas nüüd üksteisele kõri kallale minna.
Ei mina ei tea midagi, mina olin puu otsas, kui pauk käis.

Vanade traktorite omanikud ja huvilised Facebook`is: https://www.facebook.com/groups/vanatraktorid/

Minu kanal YouTube`is: http://www.youtube.com/user/Kolhoos1?feature=mhee
Vasta

jah, aga oleks väga vaja 35 a tagasi minna, sest siis saaks hd video, pluss meeletu elamuse. jah antud mudel mida kgf krossifänn andis, on kahe trumliga. selle erinevusega, et teine trummel saab ajami parempoolselt küljelt , näiteks kolos saab ajami vasakpoolselt küljelt. seega on see sibirjak, millel pole lihtsalt kabiini. antud mudel, kui nüüd keegi ta 35 aasta tagant põllult omale koju sõidutab oleks suhtkoht haruldus.
Vasta

Tegelikult see,mis 30-40.a tagasi oli seda ei pidanud siis keegi mingiks väärtuseks. Aga nagu aeg lendab nii muutuvad ka väärtushinnangud ajajooksul. Eriti kui väga tavaline asi jääb ühel hetkel,väga harva esinevaks nähtuseks(isiklik tähelepanek).


Vasta

Soovis müügis tõõkorras 79.a SK-6 Kolos:
http://www.soov.ee/harjumaa/Kombain_SK_6...m?ca=1&w=3
Vasta

(17-09-2012, 21:48 PM)tarmo242 Kirjutas:  Soovis müügis tõõkorras 79.a SK-6 Kolos:
http://www.soov.ee/harjumaa/Kombain_SK_6...m?ca=1&w=3
Kui hind oleks veidi madalam võiks sellise eluka kamba peale osta. Ise asi,mis sellega edasi tegema hakataRolleyes


Vasta

(15-09-2012, 18:47 PM)MAZ Kirjutas:  Kindlasti oli NL kaubanduses oma skeem, kuidas kaupa jaotati. Mis tehnikat puudutab,siis selle osas tuli igal kolhoosil ja sohvoosil esitada taotlused uue tehnika saamiseks. See läks kõik ENSV siseministeeriumi?(võin asutuse osas veidi eksida),kust edasi liikus taotluste hulk,koondatud kujul, Moskvasse. Vastavalt siis keskkommitee jaotus kavadele eraldati ühte teist. Tavaliselt vähem,kui vaja oli. Kuid kuidas päris täpselt see süsteem käis ei tea ka mina, tean vaid seda mida mõni varustaja on moka otsast poetanud. Kindlasti pidi taodeldava kombaini,põllutehnika,auto osas olema ka asutuse oma finantseering. Päris tasuta lõunaid ei olnud ka NL ajal. Ise asi on igasugu kapitaal remondid ja muude asutuste vahelised kauba vahetuses nagu: teras talad, UAZ raamide vastu jne.
-------------------------------------------------------------------------------- Kuna mind hakkas see teema huvitama siis sai spetsiaalselt uuritud teadjate inimeste käest kuidas toimus vene ajal kolhoosides põllumajandustehnika tellimine.See oli ikka tohutult bürokraatlik süsteem võrreldes praeguse ajaga kui lihtsalt raha letti lüües saad traktori või muu põllumasina kätte.Süsteem oli selline - iga aasta alguses pidid majandid esitama tellimused järgmiseks kalendri aastaks kohalikule maakonna põllumajandusvalitsusele.See vaatas siis tellimused läbi ning kas uued tellimused vastavad majandi normatiivsele masinate vajadusele .Seepärast alati telliti masinaid rohkem sest polnud teada palju neid seal nimekirjast maha tõmmatakse.Alles pärast tellimuste läbivaatust saadeti tellimus agrovarustusbaasi kus koguti kokku kõikide maakondade tellimused.Need saadeti omakorda moskvasse põllumajandusministeeriumi kus koguti kokku kõikide liiduvabariikide põllumajandusmasinate tellimused.Sealt edastati need rasketööstusministeeriumi mille alusel koostati tehaste tootmisplaanid kus põllumajandusmasinaid toodeti.Kogu see protsess kestis praktiliselt aasta aega sest jaanuaris tellitud masinad hakkas kätte saama alles aasta pärast.No ja siis polnud ka kindel et tellitud masina ikka kätte saab. Asi oli selles põllumajandusministeerium moskvas määras igale vabariigile oma kindla fondi kus masinate arv oli tihti oli vähem kui tegelikult masinaid oli tellitud aga võis ka rohkem olla. Kui fond oli teada siis jagati saada olevad autod, traktorid ja muu kraam maakondade vahel ära.No siis kohalikud põllumajandusvalitsuse saksad vaatasid kui palju millisele majandile anda nende tellitut kuid limiteeritud põllumajandustehnikat.Vaadati haritava maa üldpinda ja traktorite ja muu tehnika arvu majandis.See tekitas ka hea korruptsiooni võimaluse ning eks majandid kostitasid põllumajandusvalitsuse härrasid et endale masinate limiiti saada eriti ihaldatud olid ida-saksa fortschritti tehase toodetud kraam. Osa põllutööriistu sai ka limiidivabalt otse kaubabaasist tellida. Siis lõpuks pärast jaotuskava kinnitamist kohalikus põllumajandusvalituses saadeti kaubabaasist majandisse saada olevate masinate nimekiri koos tarnegraafikuga .Alles siis maksti raha ning majandid said tellitud masinad jupi kaupa kätte nii kuis neid vabariiki sisse toodi. Tallinna ligidal Sauel asus agrovarustuse peabaas sealt siis viidi kraami maakondade kaubabaasidesse ja seal pandi masinad lõplikult kokku ning kontrolliti kvaliteeti ennem majanditesse saatmist . Muidugi oli olemas ka nn avariifond kui näiteks kombain põles lõikuse ajal maha siis võis saada sealt fondist nädala aja jooksul uue traktori või kombaini.Kokkuvõtteks tuligi majanditel alati kõiki masinaid ja põllutööriistu igaks juhuks rohkem tellida sest kunagi ei teadnud kui palju ja mida õnnestub saada.

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta

(17-09-2012, 22:28 PM)MAZ Kirjutas:  
(17-09-2012, 21:48 PM)tarmo242 Kirjutas:  Soovis müügis tõõkorras 79.a SK-6 Kolos:
http://www.soov.ee/harjumaa/Kombain_SK_6...m?ca=1&w=3
Kui hind oleks veidi madalam võiks sellise eluka kamba peale osta. Ise asi,mis sellega edasi tegema hakataRolleyes

pmst saan hoida ja ka ära remontida, ja restaureerida niipalju kui saab. hiljem hakkab väikest väljanäituse jaoks tööd kah tegema. hetkel plaan nivad hankida, aga väikestiivis jääb raha taha kinni. põhukogur oleks siiski hädavajalik.
Vasta

ksf kolos, mõned ütleksid selle peale ,et oled ajast maas vist aga mina ütlen,et ära kuula teisi.Big Grin Põhimõtteliselt saab Niva kombainiga tööd teha aga selleks on kõvasti inimtööjõu tunde vaja,et see masin saaks korda.
Põhimõtteliselt meeskonna töö.
Ma pakuks hea meelega sellele inimesele oma põlde teha,kes on nõus tulema seda tegema "vanakooli" tehnikaga. Olgu siis heina või vilja lõikus.


Vasta

vaata asi on selles, et enamik on raha taga kinni. kõik tahavad ju uusi. täna ostsin mobla, omme see enam ei kõlba, kuna masstoode tehaksegi nii et ta kestaks vaid aastakese, siis enamik tehnikast kipubki sel põhjusel lagunema. aga kui nüüd kogu asi teha eritellimusel, siis tuleks nii vägev kombain, et tööseisakut kui sellist ei tuntaks. vene aja lõpus õnnestus olla ühe täiskorras niva peal. sellel olid olemas kõik kaitsekatted ja ma ei tuvastanud ühtegi mõlki. seega saab kui tahta, aga eks jah enamik pööritaks silmi ja ei saaks aru et mis kus ja kes või pakub kombaini, millel juba ikka fatsepuuk kah olemas on. Big Grin
Vasta

(17-09-2012, 22:28 PM)MAZ Kirjutas:  
(17-09-2012, 21:48 PM)tarmo242 Kirjutas:  Soovis müügis tõõkorras 79.a SK-6 Kolos:
http://www.soov.ee/harjumaa/Kombain_SK_6...m?ca=1&w=3
Kui hind oleks veidi madalam võiks sellise eluka kamba peale osta. Ise asi,mis sellega edasi tegema hakataRolleyes
Hind 3500 eurot on selle vana kombaini eest ikka suht räige.Ning kui juba taastama hakata kust võtta kolosile põhupunkrit koos koguriga.Äkki õnnestub sobitada niva kombaini oma sest välimuselt paistavad nad küll sarnased.Niva küljest maha võetut põhupunkrit võib ikka mõne niva omaniku käest saada.Sest olen tähelepannud et enamusel nivadest on põhupunker maha monteeritud ning mõnel on isegi robustselt gaasi keevitusega maha lõigatud .Seega niva põhupunkri leidmine ei tohiks olla suureks probleemiks kuid kas see kolosile sobib on iseküsimus.

NB.-Riigiaparaadi hammasrattad ja väntvõll vajaks kiiremas korras remonti.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne